Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. märtsil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, hageja E. Lang"i ja tema esindaja vandeadvokaat A. Kulli ning kostja AS Neon esindaja P. Ronga osavõtul vaatas avalikul kohtusitungil 6. märtsil 1995. a. AS Neon kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 1994. a. otsuse Egon Langi hagis AS Neon vastu hüvitise nõudes seoses töölepingu lõpetamisega. Tallinna Linnakohus jättis rahuldamata E. Langi hagi AS Neon vastu. Linnakohus leidis, et hageja töötas AS -is Neon tegevdirektorina alates 01.06.1993. a. Juhatuse 13.12.1993. a. otsusega lõpetati hagejaga tööleping 23.12.1993. a. seoses koondamisega TLS § 86 p. 3 alusel. Samal päeval maksti talle välja hüvitis vastavalt TLS § -le 90 ning hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest töötasu näol TLS § 87 järgi ja tasu kasutamata puhkuse eest. Hageja nõue täiendavate hüvituste saamiseks tugineb tema töölepingu sätetele. 27.11.1993. a. valitud uuele juhatusele üleantud dokumentide hulgas hageja töölepingut ei olnud. Seda kinnitab oma ütlustega ka tunnistaja Uus. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei esitanud lepingut juhatusele ka hageja ise. Oma töölepingu esitas hageja kostjale pärast juhatuse otsust temaga tööleping lõpetada. Selgusetu on vaidlusaluse lepingu sõlmimise aeg. Tunnistajad Pruuli ja Sihver annavad selle kohta vastuolulisi ütlusi. Juhtkonna nõupidamistemärkmetest nähtuvalt oli hageja tööle võtmine veel 09.06.1993. a. vormistamata. Et selline leping nagu hageja 1993. a. detsembris kostjale esitas, olemas oli, väidavad tunnistajad Vilur ja Uibo. Viimane neist on endise juhatuse liige. Tunnistaja Uibo ütluste kohaselt arutati direktori töölepingu projekti enne lepingu sõlmimist juhatuse koosolekutel, ühestki koosolekute kohta koostatud dokumendist seda aga ei nähtu. 18.05.1993. a. juhatuse otsusega võeti hageja tööle. Täiendavate soodustuste rakendamist otsus ei kajasta. Vastavalt AS -i Neon põhikirjale juhatusel selline õigus ka puudus. Nii näiteks kuulub aktsiaseltsi üldkoosoleku kui seltsi kõrgeima organi ainupädevusse kasumi jaotamine. Juhatusel oli õigus võtta töötajaid tööle, määrata kindlaks neile töötasu ja tööülesandeid, kuid mitte jagada töötajate vahel seltsi vara. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.1994. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 31.08.1994. a. otsus. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt E. Langi hagi AS Neon vastu ja nõudis kostjalt hagejale sisse 32 500 krooni ja riigituludesse riigilõivu 1 500 krooni. Ringkonnakohus leidis, et hageja töölevõtmist tegevdirektori ametikohale 1. juunist 1993. a. kinnitab sissekanne tööraamatusse juhatuse 18. mai 1993. a. otsuse alusel. Kirjaliku töölepingu, mille olid sõlminud kostja selleks pädev isik ja hageja, esitas hageja kohtule. Selle olemasolu kinnitasid tunnistajad M. Pruuli ja M. Vilur. Töölepingus märgitud soodustused lepingu lõpetamisel tööandja initsiatiivil: 12 kuu palga maksmine ja etteteatamine 3 kuud ei ole vastuolus seadusega (TLS § 14 lg. 1; 26 lg. 2; 87 lg. 1 p. 3) ja need kuuluvad väljamõistmisele, kokku 32 500 krooni. Kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel: 1) AS -
i põhikirja (edaspidi põhikirja) p. 33 kohaselt kuulub juhatuse õiguste-kohustuste hulka"töötajate tööle võtmine, töölt vabastamine, neile tööülesannete kindlaksmääramine ning töötasu kehtestamine". Hageja nõutud hüvitis töölepingu lõpetamisel ei kuulu töötasu mõistesse Palgaseaduse IV ptk. kohaselt ja ei kuulunud töötasu mõistesse ka TööK § -de 80-106 kohaselt. Põhikirja p. 32 kohaselt "Juhatus ajab seltsi asju ja tal on üldkoosoleku poolt määratud piires otsustamisõigus kõigi seltsi vahendite suhtes". Juhatuse volitusi ei ole laiendatud ja nende laiendamise õigust ei ole ka ringkonnakohtul. TLS § 14 lg. 1 käsitleb võimalikku töötajate, mitte aga juhatuse õiguste laiendamist; 2) 27.11.1993. a. aktsionäride üldkoosolek ei kiitnud heaks ka tagantjärgi juhatuse esimehe ainuisikuliselt lubatud makseid. Väljamõistetud summa ületab AS -i aktsiakapitali summat ning AS -i vara jagamise volitusi ei olnud juhatusel ega ka ringkonnakohtul; 3) juhatuse otsust hagejale täiendava hüvise maksmiseks ei ole olemas ning juhatus ei järginud hageja töölevõtmise vormistamisel AS -i põhikirja p. 35 nõudeid; 4) hagejaga kirjalikult sõlmitud töölepingut kostjal ei olnud, seda ei olnud ka registreeritud ja hageja esitas selle alles enne jõulupühi, kusjuures 27.11.1993. a. hageja lepingu olemasolu üldse eitas. Leping on vastuolus põhikirja p. -dega 32; 33 ja seega õigustühine. Vastustaja palub ringkonnakohtu otsuse jõusse jätta. Kassatsioonkaebuse vastuses leitakse, et kui juhatusel oli õigus töötajat tööle võtta, siis oli juhatusel õigus määrata ka töölepingu tingimusi. Väljamõistetud hüvitis ei ole AS -i vara jagamine töötajate vahel ja hüvitist ei maksta välja aktsiakapitali arvelt. Kui AS Neon leidis, et eelmine juhatus ületas oma volitusi, siis oleks tal olnud põhjus vaidlustada juhatuse tegevus kohtus. Kohtus töölepingut vaidlustatud ei ole ja seega ei saa seda pidada õigustühiseks. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Põhikirja p. 33. 3 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse töötajate tööle võtmine, neile tööülesannete kindlaksmääramine ning töötasu kehtestamine. Põhikirjast ei tulene, et töölepingu sõlmimine kuuluks AS -i üldkoosoleku pädevusse. Seega oli tegevdirektorit pädev tööle võtma AS -i juhatus ja tööle võtmine hõlmab töölepingu tingimuste kindlaksmääramist. AS -i üldkoosolek pole piiranud juhatuse volitusi töölepingu tingimuste osas. Seega AS -i juhatus kui kollegiaalne organ oli volitatud otsustama nii töölepingu kohustuslike kui ka kokkuleppeliste tingimuste üle (TLS § 26 lg. 1 ja 2). Kuna juhatus oli volitatud otsustama kõigi töölepingu tingimuste üle, siis ei olene vaidluse lahendamine sellest, kas töötasu ja TLS -s ettenähtud hüvitis on kattuvad mõisted või mitte. Põhikiri ei anna juhatuse esimehele volitusi ainuisikuliselt määrata tegevdirektorile töölepingus selliseid hüvitisi ja soodustusi, mida ei näe ette TLS. 18.05.1993. a. otsustas juhatus sõlmida töölepingu Egon Langiga. See juhatuse kirjalik otsus ei kajasta E. Langile suuremate soodustuste kohaldamist võrreldes TLS -ga. 01.06.1993. a. sõlmitud töölepingule, milles nähakse ette suuremad hüvitised ja soodustused töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel võrreldes TLS § -ga 87 lg. 1 p. 3 ja 90, on alla kirjutanud juhatuse esimees. Seega TLS -s ettenähtust suuremate hüvitiste ja soodustuste kehtestamisega tegevdirektorile on juhatuse esimees ületanud oma volitusi. TLS ei reguleeri
olukorda, kui tööandja esindaja on sõlminud töölepingu oma volitusi ületades. TsKS § 9 lg. 3 järgi kuulub kohaldamisele 1993. a. kehtinud TsK -i § 66. Selle kohaselt tehing, mis on teostatud teise isiku nimel isiku poolt, kes on volitusi ületanud, loob, muudab või lõpetab esindatava õigusi ja kohustusi ainult juhul, kui esindatav selle tehingu hiljem heaks kiidab. Ringkonnakohus ja Tallinna Linnakohus pole tuvastanud, kas AS -i Neon endine või uus juhatus on hiljem heaks kiitnud vaidlusaluse töölepingu selle osa, kus juhatuse esimees ületas oma volitusi. TsKS § 349 lg. 2 kohaselt ei või faktilisi asjaolusid tuvastada kassatsioonikohus. Asjakohased ei ole kassatsioonkaebuse väited selle kohta, et juhatusel ja ringkonnakohtul ei olnud volitusi jagada AS -i vara. AS-i vara ringkonnakohus jaganud ei ole. Ringkonnakohus on otsustanud töölepingust ja TLS -st tulenevate hüvitiste väljamõistmise ja sellekohaste nõuete rahuldamise üle ja see ei ole AS -i vara jagamine ega olene aktsiakapitali suurusest. Ringkonnakohus on tuvastanud töölepingu olemasolu. Seega ei olene hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine ka sellest, kas kostjal oli oma töölepingu eksemplar alles või mitte ja millal esitas hageja oma töölepingu eksemplari kostjale. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Tagastada AS -le Neon maksekorraldusega nr. 1 03.01.1995. a. makstud kassatsioonikautsjon 325 (kolmsada kakskümmend viis) krooni.
Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.