III-2/3-7/95
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. märtsil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi
6.märtsil 1995. a. Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvea parandamise avalduse alusel Saare Maakohtu
25.novembri 1994. a. otsuse V. H avalduses isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks. Kohus otsustas tunnistada juriidilist fakti, et N. V (sünd. pp.kk.19aa, surn. 19bb) oli pp mm 19xx. a. sündinud V. H isa. Perekonnaseisuamet palus kohtuvea parandamise avalduses kohtuotsuse tühistada, sest 1935. a kehtis Eestis Balti eraseadus ja perekonnaseisuseadus, mille alusel on koostatud sünniregistrid ning nende alusel on omakorda välja antud sünnitunnistused. V. H (sünd.B) sündis vallaslapsena. Vallaslast ja tema isa ei loeta teineteisega sugulasteks (BES § 241; 242). Abielulise lapse õigused võis vallaslaps omandada vanemate hilisemal omavahelisel abiellumisel, kui mees lapse omaks tunnistas, või lapsendamisel kohtu teel. Kui vallaslapse emaga abiellunud mees oli surnud ilma last seadustamata, siis ei olnud hiljem võimalik seda enam teha. Ema tõendusest selleks ei piisanud. Kohtuotsusega on loodud ühele isikule teistsugused soodustused, kui seda oli teistele isikutele tolleaegses Eestis. Tsiviilkolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 85 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel riigi täitevvõimuorgani kaasata protsessi või ta võib omal algatusel astuda protsessi asja kohta arvamuse andmiseks, täitmaks talle pandud kohustusi ja kaitsmaks inimeste õigusi. Riigi täitevvõimuorgani osavõtt protsessist asjas arvamuse andmiseks on kohustuslik, kui see on seaduses sätestatud või kohus peab seda vajalikuks. Riigi Perekonnaseisuamet ei olnud käesolevas vaidluses protsessiosaliseks, sest selleks ei kohusta seadus ja seda ei pidanud vajalikuks kohus. Riigi Perekonnaseisuamet ei ole vaidlustanud kohtuotsuse alusel perekonnaseisuakti kande tegemise võimatust. Seadusega ei ole pandud Riigi Perekonnaseisuametile kohustust sekkuda isaduse tuvastamise asjades vaidluse sisusse. Kuna kaebuse esitajal ei olnud õigust sekkuda volituste puudumisel isaduse tunnistamise fakti tuvastamise asja lahendamisse, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Saare Maakohtu 25. novembri 1994. a. otsus. Kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Vernik