Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. märtsil 1995. a. Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. - K. Remmel ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. märtsil 1995. a. Mait Paju ja Koidu Paju kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsuse Arno Antoni ja Eda Antoni ning ME Elamu hagis Mait Paju ja Koidu Paju vastu eluruumist väljatõstmiseks ja Mait Paju ja Koidu Paju vastuhagis ME Elamu vastu eluruumi üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsusega tühistati osaliselt Viljandi Maakohtu 21. aprilli 1994. a. otsus A. Antoni ja E. Antoni ning ME Elamu hagis Koidu Paju väljatõstmiseks rahuldamata jätmises ja otsustati K. Paju välja tõsta eluruumist Viljandis Endla tn. 17. Maakohtu 21. aprilli 1994. a. otsus eluruumi üürilepingu kehtetuks tunnistamise osas tühistati ning M. Paju ja K. Paju vastuhagi ME Elamu vastu eluruumi üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata. Vaidlusalune elamu kuulus isikliku omandiõiguse alusel Ida Esseitsmesele, kes suri 14. juulil 1990. a. I. Esseitsmesel seadusjärgseid pärijaid ei olnud ja testamenti ta ei teinud. TsK § 557 p. 2 alusel andis Viljandi Notariaalkontor 25. märtsil 1991. a. välja pärimisõiguse tunnistuse I. Esseitsmese vara (elamu ja hoius) ülemineku kohta riigile. Viljandi RSN Täitevkomitee 9. juuli 1991. a. otsusega anti elamu Endla 17 munitsipaalettevõtte "Elamu" bilanssi. Viljandi Linnavalitsus väljastas 25. septembril 1991. a. orderi Arno ja Eda Antoni 4 -liikmelisele perekonnale, mille alusel nad kirjutati sisse Endla 17 majja 30. septembril 1991. a. ning nendega sõlmiti üürileping 1. oktoobril 1991. a. Mait ja Koidu Paju esitasid vastuhagi, milles palusid tunnistada kehtetuks Arno ja Eda Antoniga sõlmitud üürileping vaidlusaluse elamu kasutamiseks. Maakohus jättis Arno ja Eda Antoni ning ME Elamu hagi Mait ja Koidu Paju väljatõstmiseks rahuldamata. Vastuhagi rahuldati ning tunnistati kehtetuks ME Elamu ja Arno Antoni vahel 1. oktoobril 1991. a. sõlmitud üürileping. Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsuse kohaselt on kindlaks tehtud, et Mait Paju elas elamus Endla 17 I. Esseitsmese eluajal omaniku loal. Üürilepingu olemasolu M. Paju ja I. Esseitsmese vahel ei ole tõendatud, kuid M. Paju elamusse asumise ajal kehtinud EK § -le 117 oli omanikul õigus majutada elamusse kodanikke ka teistel alustel, mitte ainult üürilepingu alusel. M. Pajul ei olnud üürilepingut ega muid õiguslikke aluseid eluruumi kasutamiseks pärast I. Esseitsmese surma 14. juulil 1990. a.. Omavoliliselt M. Paju eluruumi hõivanud aga ei ole, sest teda majutas elamusse omanik muudel alustel ning teda ei saa välja tõsta ES § 62 alusel isikuna, kes on omavoliliselt hõivanud eluruumi. Hagi alust hagejad muuta ei soovinud. Apellatsioonikohus leidis, et Koidu Paju kuulub eluruumist väljatõstmisele ES § 62 alusel, kuna tema puhul on tegemist eluruumi omavolilise hõivamisega, sest vaidlusalusesse eluruumi asus ta elama pärast omaniku I. Esseitsmese surma.
Vastuhagi üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks jättis apellatsioonikohus rahuldamata. 3. oktoobri 1994. a. otsuse kohaselt võib kohus vastavalt ES § -le 57 tunnistada kehtetuks üürilepingu, mis on sõlmitud vastuolus elamuseadusega või muude seadustega. A. Antoniga 1. oktoobril 1991. a. sõlmitud üürileping ei ole vastuolus elamuseaduse ega muude seadustega. Kuna üürilepingu sõlmimise ajal, samuti orderi väljaandmise ajal 25. septembril 1991. a. puudus Mait ja Koidu Pajul õiguslik alus eluruumi Endla 17 kasutamiseks, siis orderi väljaandmise ja üürilepingu sõlmimisega A. Antoniga ei rikutud nende õigusi märgitud eluruumile. Kassaatorid Mait ja Koidu Paju paluvad ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsuse tühistada materiaalõiguse ja protsessiõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Kohus pidanuks lahendama vaidluse, kas Mait ja Koidu Paju on hõivanud eluruumi omavoliliselt või mitte. Kohtul ei olnud aga õigust tuvastada mõnda teist eluruumi kasutamise alust, sest sellist nõuet ei olnud esitatud. Orderi väljastamise ja üürilepingu sõlmimisega A. Antoniga rikuti Mait ja Koidu Paju õigusi eluruumile, sest kohtuotsusega ei olnud tuvastatud nende poolt eluruumi seadusvastane kasutamine. Vastustajad Arno ja Eda Anton peavad ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsust õigeks ja paluvad jätta see muutmata. Mait ja Koidu Paju vastu esitatud hagis taotleti nende väljatõstmist eluruumist ES § 62 alusel. Apellatsioonikohus leidis, et nimetatud alusel M. Paju eluruumist välja tõsta ei saa, sest ta elas Endla 17 I. Esseitsmese eluajal omaniku loal. Seega tegi kohus kindlaks, et M. Paju seda eluruumi omavoliliselt hõivanud ei ole. Üürilepingu olemasolu I. Esseitsmese ja M. Paju vahel tõendamist ei leidnud. Orderi väljaandmise ja üürilepingu sõlmimisega A. Antoniga ei rikutud M. Paju õigusi vaidlusalusele eluruumile, kuna tema ei olnud selle eluruumi üürnik ning pärast omaniku surma 14. juulil 1990. a. ei oma tähtsust, mis alusel M. Paju I. Esseitsmese eluajal tema majas viibis. Öeldes, et M. Paju oli majutatud elamusse muul alusel, väljendas apellatsioonikohus üksnes seda, et M. Paju ei kasutanud eluruumi üürilepingu alusel, kuid samas polnud ta eluruumi hõivanud ka omavoliliselt vaid kasutas seda majaomaniku loal. Kuna K. Paju asus elamusse faktiliselt elama pärast omaniku surma, siis hõivas ta eluruumi omavoliliselt ning ta kuulub vastavalt ES -le 62 sellest eluruumist väljatõstmisele. M. Paju ei kasutanud eluruumi üürnikuna, seetõttu ei olnud tal üürniku õigust majutada oma eluruumi abikaasat ja lapsi. Juhindudes TsKS -st 346 p.1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. - K. Remmel, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.