Kohtulahend

seaduse tähenduses kohustatud subjektideks ETKVL -i süsteemi organisatsioonid, kellele on tasuta üle antud riigi vara ning nende reorganiseerimise või nende vara osastamise teel moodustatuduued organisatsioonid. Kohus leidis õigesti, et vaidlusaluse hooneosa maksumus on ETKVL -i kasumieraldiste arvel NSVL Tarbijate Kooperatiivide Keskliidule tasutud ning on seda otsuses põhjendanud. Seega ei saa ETK selle seaduse mõtte kohaselt olla kohustatud subjektiks. Kassatsioonkaebuses palub Erastamisagentuur Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Leitakse, et kohtud on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud 04.06.1992.a. seaduse III peatüki sätteid. ETK on tunnistatud kohustatud subjektiks selle seaduse järgi. NSVL keskorganitele kasumieraldiste tegemise arvestamine muudab küsitavaks kogu läbiviidud erastamisprotsessi ja EV riigivõimuorganite poolt läbiviidava majanduspoliitika põhimõtted. Kohus pole motiveerinud, miks ta on arvestanud ETKVL -i poolt tehtud kasumieraldisi, mitte aga Tallinna filiaali poolt tehtud kasumieraldisi summas 983927 rbl. Kassatsioonkaebuse vastuses palutakse ringkonnakohtu otsus muutmata ja kaebus rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et: 1) vaidlusalune hooneosa ei ole kunagi olnud Tarbijate Ühistute Keskliidu kaasomandis ja seega ei saa rääkida objekti tasuta üleandmisest isegi siis, kui Keskliit oleks olnud NSV Liidu keskorgan; 2) kuna vaidlusalune hooneosa ei ole kunagi onud riigi omandis ega ehitatud riigi vahenditega, siis tulenevalt Omandireformi aluste seaduse § -st 3 lg. 2, 32, 33 ja 42 ning seaduse Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta § -st 3 ei ole Narva mnt. 7 hooneosa omandireformi ja 04.06.1992 seaduse § 6 objektiks. Kohtuistungil palus hageja esindaja teha uus otsus, millega tunnistada vaidlusalune vara erastamise objektiks ning anda see ETK ebaseaduslikust valdusest Erastamisagentuurile erastamiseks. Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõíguse normi väära tõlgendamise tõttu. Esimese hagiavalduse esitas kohtule EV Prokuratuur, nõudega tunnistada Tallinnas Narva mnt.7 hooned Eesti Vabariigi omandiks. Täiendavas hagiavalduses palus Erastamisagentuur, viidates AÕS § -le 80, 81 ja 04.06.1992.a. seaduse § -le 6, vaidlusalune hooneosa välja nõuda ETK ebaseaduslikust valdusest ning üle anda tegeliku omaniku - Eesti Vabariigi - poolt volitatud organile - Eesti Erastamisagentuurile. Samuti jäi Erastamisagentuur Prokuratuuri poolt esitatud haginõude juurde, täpsustades, et omandiõiguse tunnistamise hagi hõlmab Narva mnt. 7 telgedel 1-10 korruseid V-VI ja telgedel 5-10 korruseid I-III. Apellatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtule palus hageja 04.06.1992.a. seaduse § 6 lg. 2 p. 3 ja § 7 alusel Tallinna Linnakohtu otsuse tühistada, vaidlusalune hooneosa tunnistada riigi varaks ning kohustada ETK -d hooneosa üle andma Erastamisagentuurile erastamiseks. Eeltoodust nähtub, et kuigi hagejal on olnud raskusi nõude eseme ja selle materiaalõigusliku aluse määratlemisega, on ta nii linnakohtus kui ringkonnakohtus nõudnud ka hooneosa üleandmist erastamiseks. Kohtud on kohtuotsuste sissejuhatuste kohaselt arutanud hagi omandiõiguse tunnistamiseks vaidlusalusele hooneosale, kuid resolutsioonides on võetud seisukoht ainult vara

väljanõudmise osas. Seega pole kohtud võtnud otsuste resolutsioonis seisukohta hageja nõuete osas, tunnistada omandiõigust hooneosale ja kohustada ETK -d see üle andma hagejale erastamiseks. Vara erastamiseks üleandmise nõue pole samastatav nõuetega tunnistada vaidlusalune hooneosa riigi varaks ja see välja nõuda ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 ja 81 alusel. Omandireformi aluste seaduse § - st 40 ja 04.06.1992.a. seadusest ei tulene, et viimases seaduses märgitud vara erastamisele peab eelnema selle vara taasriigistamine. Omandiõiguse tunnistamise ja AÕS § 80, 81 alusel vara väljanõudmise nõuete rahuldamata jätmisega ei kaasne iseendast vara erastamiseks üleandmise nõude rahuldamata jätmine. Jättes otsuse resolutsioonis võtmata seisukoha hageja kahe nõude osas, rikkus ringkonnakohus TsKS § -e 313 lg. 1 ja 232 lg. 5, mille kohaselt otsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht hagi rahuldamise, tervikuna või osalise rahuldamata jätmise kohta. Hageja nõudeid ja nende materiaalõiguslikku alust täpselt piiritlemata on raske tuvastada konkreetses tsiviilõiguslikus vaidluses tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid ja kohaldada õigesti kohaldamisele kuuluvat materiaalõiguse normi. Ringkonnakohus on leidnud, et ETK ei saa olla 04.06.1992.a. seaduse mõtte kohaselt kohustatud subjektiks, sest vaidlusaluse hooneosa maksumus on ETKVL -i kasumieraldiste arvel NSVL Tarbijate Kooperatiivide Keskliidule tasutud. Kohtu selline seisukoht on väär. Aluste § 40 kohaselt võib EV Ülemnõukogu oma otsusega kohustada kooperatiivset organisatsiooni erastama nende omandis olevat vara käesolevas seaduses ja selle seaduse alusel vastuvõetud normatiivaktides sätestatud korras. Tulenevalt Aluste § -st 40 ja 42 ongi vastu võetud 04.06.1992.a. seadus Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta. Seaduse § 2 lg. 1 ja 3 kohaselt on kohustatud subjektid selle seaduse tähenduses ka ETKVL -i süsteemi organisatsioonid, kellele on tasuta üle antud riigi vara ning kohustatud subjektideks olevad organisatsioonid määrab kindlaks ja kinnitab nende nimekirja Vabariigi Valitsus. Seda tegi Vabariigi Valitsus oma 02.09.1992.a. määrusega nr. 258 ja selles nimekirjas on ka ETK (endine ETKVL) ja tema organisatsioonid. Seega seaduse üldsätetesse kuuluva § 2 lg. 1 kohaselt on nii taasriigistamise kui erastamise kohustatud subjektiks need ETKVL -i süsteemi organisatsioonid, kellele on tasuta üle antud riigi vara. Linna- ja ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et ETK-le ei ole üldse mingit riigi vara tasuta üle antud. Ringkonnakohus on ekslikult samastanud kohustatud subjektiks oleku kohustatud subjekti erastamisele kuuluva konkreetse vara kindlaksmääramisega. ETKVL -i poolt kasumieraldiste tegemine Tarbijate Ühistute Keskliidule ei mõjuta ETK kohustatud subjektiks olekut. Seega on ringkonnakohus vääralt tõlgendanud 04.06.1992.a. seaduse § -i 2 lg. 1. Kohustatud subjekti erastamisele kuuluva vara ja selle kindlaksmääramise korda reguleerib sama seaduse § 6. Selle paragrahvi lg. 1 kohaselt määratakse kohustatud subjektide omanduses olev erastamisele kuuluv vara kindlaks inventuuri käigus, mille viib läbi Vabariigi Valitsuse poolt määratud organ. Sama seaduse § 6 lg. 2 reguleerib, mis tuleb inventuuri tulemusena kindlaks teha ja lg. 3 annab valemi erastamisele kuuluva vara rahalise väärtuse arvestamiseks. Seaduse § 6 lg. 4 sätestab, et erastamisele kuuluva vara koosseisu otsustab Vabariigi Valitsuse poolt määratud organ

võimalikult tervikvarana lähtudes sama paragrahvi lg. 3 alusel arvutatud vara rahalisest väljendusest. Erastamisele kuuluva vara kindlaksmääramist reguleerivad ka: 1) Vabariigi Valitsuse 02.09.1992.a. määrus nr. 258 Eesti Vabariigi seaduse Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta alusel koostatud kohustatud subjektide nimekirja kinnitamise kohta; 2) Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi 12.10.1992.a. ja Eesti Vabariigi Riigivaraameti 08.10.1992.a. ühismäärusega kinnitatud seaduse "Kooperatiivsete, riiklikkooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" kohustatud subjektide inventeerimise kord. Ühismääruse III ptk. reguleerib inventuuride läbiviimist kohustatud subjektide poolt ning inventeerimise keskkomisjoni ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 02.09.1992.a. määruse nr. 258 p. 4 kohaselt loetakse taasriigistatav ja erastatav vara kindlaksmääratuks pärast vastava akti kinnitamist Riigivaraameti poolt. Eesti Tarbijaühistute Keskühistu (ETK) ja tema organisatsioonide ning tarbijate kooperatiivide ja nende organisatsioonide vara inventeerimise keskkomisjoni 15. jaanuari 1993.a. otsuse kohaselt: "Kuna PI Tsentrosojuzprojekt kuulub peale Tsentrosojuzi lagunemist õigusjärgselt Eesti Vabariigile, kuulub Narva mnt. 7 hoone erastamisele seaduse § 6 lg. 6 sätteid rakendades. Arvestades, et Prokuratuur on 23.12.1992.a. esitanud Tallinna Linnakohtule hagiavalduse terve Narva mnt. 7 hoone tunnistamiseks riigi omandiks, ei ole komisjonil võimalik antud asjas sisulist otsust teha. Komisjon leiab, et otsuse erastamise kohta võib käiku anda peale hagiavalduse sisulist lahendamist kohtu poolt." Riigivaraameti 16.03.1993.a. määruse nr. 54 kohaselt on kinnitatud Tallinnas Narva mnt. 7 vara 04.06.1992.a. seaduse huviobjektiks olevaks. Eeltoodud dokumentidest ei nähtu, et Riigivaraamet või tema õigusjärglane oleks kinnitanud inventeerimise keskkomisjoni sisulise otsuse erastatava vara kindlaksmääramise kohta. Hageja kassatsioonikohtus esitatud taotlus, tunnistada vaidlusalune hooneosa erastamise objektiks, ei kuulu läbivaatamisele. TsKS § 301 lg. 2 kohaselt algab kõigi nõudmiste läbivaatamine esimese astme kohtust. Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus ei ole õigust esitada nõudmisi, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1994.a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Erastamisagentuuri kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Erastamisagentuurile Põhja-Eesti Panka makstud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Vernik, H. Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.