Eesti Vabariigi nimel Tartus, 15. veebruaril 1995.a. Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja Peeter Rabbi osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 6. veebruaril 1995.a. läbi Peeter Rabbi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 1994.a. otsusele Peeter Rabbi hagis Aleksei Koppeli, Mart Koppeli, Rein Mägi, Tarmo-Roderich Ainsalu, Are Vallavalitsuse ja Pärnu Maavalitsuse vastu hoonetele omandiõiguse tunnistamiseks ja hoonete väljanõudmiseks Aleksei Koppelilt. Heinrich Rabbile kuulus Hendriku 13-A talu (ka Indreko-Mihkeli, Indreko-Mihkli, Hindreku- Mihkli, Hindriko-Micheli) Are vallas Pärnumaal, mille ta oli saanud kinkelepingu alusel oma abikaasa Elli Rabbi isalt. Sellest abielust olid sündinud tütar Erme 1931.a. (surn. 1976.a.) ja poeg Peeter 1936.a., kes on käesolevas asjas hagejaks. Erme Rabbi seadusjärgseteks pärijateks on pojad Rein Mägi ja Tarmo Ainsalu. Heinrich Rabbi suri 1. märtsil 1939.a. Talundilehel, mis koostati 15. juunil 1939.a., on talupidajaks märgitud Elli Rabbi. Elli Rabbi abiellus 1942.a. Aleksei Koppeliga, sellest abielust sündis poeg Mart 1942.a. Elli Koppel oli kolhoosi liige alates 1949.a. kuni surmani 1963.a. Aleksei Koppel abiellus 1965.a. Erna Paisiga, kes oli samuti kolhoosi liige ja nad elavad tänaseni Hendriku 13-A talus. ENSV MN 21. detsembri 1967.a. määruse nr. 514 alusel "Kodanike isikliku omanduses olevate maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta" registreeriti Pärnu rajooni Are Küla TSN TK otsusega 30. juulist 1970.a. nr. 19 Hendriku talu elumaja koos rehetoa, rehealuse ja tuulekojaga, garaaz, kuur ja ait, mis asusid Niidu kolhoosi maa-alal, Aleksei Koppeli nimele.
lähtudes kolhoosipere vara pärimisõigusest. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja leidis, et kohus juhindus õigustatult AÕS rakendamise seaduse §-st 17 lg. 4, asudes seisukohale, et hageja ei ole õigeaegselt esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks ja tema nõuet omandiõiguse tunnistamiseks taluhoonetele ei saa rahuldada. Ühise kolhoosiperena kasutasid taluhooneid hageja ema ja tema abikaasa Aleksei Koppel. Hageja ema suri 1963.a. Hageja ei esitanud notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks ja esitas hagiavalduse alles 30 -ne aasta möödudes. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Taluhooned kuulusid hageja isale ja keegi teine peale hageja ei ole neid hooneid omanikuna vallanud. Isa surma ajal oli hageja kahe aastane kohalolev pärija ja seega vähemalt 1/3 hoonete omanik. Are Küla TSN TK -l puudus seaduslik alus hagejale kuuluva majavalduse või selle osa registreerimiseks Aleksei Koppeli nimele. Hoonetealune maa on eraldatud hagejale. Kostja poolt remondi tegemine hoonetele enne 1965.a. ei loo omandiõigussuhet. Vastuses kassatsioonkaebusele palus Aleksei Koppel jätta kohtuotsuse muutmata. Ta on elanud vaidlusaluses talus alates 1939. aastast, s.o. 54 aastat, mille jooksul on tehtud kapitaalremonti hoonete taastamiseks. Pärast Elli Koppeli (end. Rabbi) surma andis kostja notariaalkontorile avalduse pärandi vastuvõtmiseks märkides pärijateks ka Elli Koppeli lapsed Erme ja Peetri, kuid nemad ei võtnud notariaalkontoris pärandit vastu. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, miks kassaator leiab, et AÕS rakendamise seaduse § 17 lg. 4 kohaldamine ei ole õige. Tsiviilkolleegiumi istungil palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada kassatsioonkaebuses toodud põhjustel. Tsiviilkolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. TsKS § 232 lg. 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus leidis, et 1970.a. registreeriti taluhooned Aleksei Koppeli nimele, tuginedes kolhoosipere vara pärimisõigusele ning samas kohaldas AÕS rakendamise seaduse § 17 lg. 4 sätteid, kuigi lahendas vaidluse lähtudes olukorrast pärast hageja ema surma 1963. aastal. Kohus jättis tähelepanuta, et Peeter Rabbi nõudis esitatud hagis taluhooneid oma isa seadusjärgse pärijana peale isa surma 1939.a. Kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad aga sellekohased tuvastatud asjaolud ega ole hinnatud selleks esitatud tõendeid, kuidas sattus hageja isa pärand kolhoosipere vara õiguslikku reziimi, mistõttu otsus ei vasta TsKS § 232 lg. 4 nõuetele. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § -de 1 ja 2 lg. 1 kohaselt jõustus AÕS 1. detsembril 1993.a. Enne 1. detsembrit 1993.a. tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse asjaõigusseaduse sätteid. Kuni 1. detsembrini 1993.a. kehtis kolhoosipere vara (ühisvara) pärimise erandlik kord, mida reguleerib TsK § 564. Peeter Rabbi hagis vaidlustatud õigussuhted tekkisid ja lõppesid aastakümneid tagasi ning seetõttu ei reguleeri AÕS rakendamise seadus hageja nõuet oma
isa pärandvara saamiseks. Sel põhjusel ringkonnakohtu viide AÕS rakendamise seaduse § -le 17 lg. 4 ei ole täpne. See seadus ei reguleeri otseselt käesolevat pärimisvaidlust. Asja uuel arutamisel tuleb kohtul kontrollida algsete tõendite järgi taluhoonete pärimise ja omandiõiguse üleminekut alates hageja isa surmast 1939.a. ning tõenditele juriidilist hinnangut andes kohaldada seadusi, mis kehtisid vaidlustatud õigussuhete ajal, kui neid seadusi hiljem tagasiulatuva jõuga muudetud või kehtetuks tunnistatud ei ole. Juhindudes TsKS § 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 1994.a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni Peeter Rabbile. Eesistuja Liikmed
J. Odar H. Jõks T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.