Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. veebruaril 1995. a. Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed H. Jõks ja J. Luik vastustaja Natalja Muhhina osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 06. veebruaril 1995. a. läbi Sillamäe Haigla kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsuse Natalja Muhhina hagis Sillamäe Haigla vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks. Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsusega jäeti rahuldamata Sillamäe Haigla apellatsioonkaebus Ida-Viru Maakohtu 23. märtsi 1994. a. otsuse tühistamiseks. N. Muhhina asus Sillamäe Haiglasse tööle 1973. aastal. Alates 1991. aastast töötas ta haigla ülemõena. Haigla peaarsti 16. septembri 1993. a. käskkirjaga määrati N. Muhhinale distsiplinaarkaristusena noomitus alluvate suhtes taktitu ja ebaeetilise käitumise eest. Peaarsti 01. oktoobri 1993. a. käskkirjaga lõpetati N. Muhhinaga tööleping alates 05. oktoobrist 1994. a. TLS § 86 p. 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. N. Muhhina esitas 04. oktoobril 1993. a. hagi distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Sillamäe Linnakohtu 25. oktoobri 1993. a. otsusega jäeti N. Muhhina hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Viru Ringkonnakohus linnakohtu 25. oktoobri 1993. a. otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtusse.
ja seadusele mittevastava. Kassaator leiab, et N. Muhhina ebaeetiline ja jäme käitumine teiste haigla töötajatega, samuti oma töökohustuste mittetäitmine oli piisavalt tõendatud. Apellatsioonikohus ei ole oma otsuses näidanud, millistel asjaoludel ta nende kaebuses esitatud põhjendused tagasi lükkab. Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks ja palub jätta see muutmata. Ülemõe ametijuhend ei näe ette atesteerimise organiseerimist, temal on vaid õigus teha ettepanekuid haigla juhtkonnale keskastme meditsiinipersonali suunamiseks kvalifikatsiooni tõstmise kursustele. Kassaatori viited EV Tervishoiuministeeriumi 17. mai 1994. a. käskkirja lisaga kinnitatud atesteerimise korrale ei ole asjakohased, sest nimetatud käskkiri ei kehtinud temaga töölepingu lõpetamise ajal. Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kassaator ei ole kaebuses vaidlustanud materiaalõiguse normide kohaldamise õigsust ega nõudnud apellatsioonikohtu otsuse tühistamist protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Otsuse tühistamise taotlust põhjendab kassaator tõendite väära hindamisega. Esitatud väidete tõendamiseks esitas kassaator kassatsioonikohtule õdede atesteerimise plaani, mille on koostanud N. Muhhina, kusjuures atesteerimise organiseerimise eest vastutajaks on ta märkinud iseennast. TsKS § 336 lg. 1 tulenevalt on kassatsioonikohtul õigus kassatsioonkaebuse alusel kontrollida, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Asjast ei nähtu, et apellatsioonikohus tõendite hindamisel oleks rikkunud protsessiõiguse norme. Atesteerimise plaani tõendina arvestada ei saa, sest vastavalt TsKS § -le 336 lg. 2 ei või protsessiosaline kassatsioonikohtus põhjendada oma seisukohta tõendiga, mida ei ole esitatud alama astme kohtus, kui ta ei tõenda, et seda ei olnud võimalik varem teha. Kassaator ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud plaani alama astme kohtusse ei esitanud. Juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsus muutmata ja Sillamäe Haigla kaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.