Eesti Vabariigi nimel 31. jaanuar 1995 Tsiviilasi nr. III-2/1-6/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Odar liikmed T. Kollom ja H. Jõks EV Kaitseministeeriumi esindaja vandeadvokaat A. Hallmäe ja Baltic Group Internationali esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 23. jaanuaril 1995 Tartus läbi EV Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1994 otsusele AS Fononi ja AS Baltic Group International hagides kassaatorite vastu vara väljanõudmiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Kohtuotsuse kohaselt müüs Balti Laevastiku Ehitusvalitsus 9.10.1991 ostu-müügilepingutega nr. 1,2,3,4 ja 10 AS-le Fonon Tallinnas Marja tn.4 asuvad hooned ja rajatised ning Keila-Joal asuva puhkebaasi "Mootor". 28.01.1993 müüs AS Fonon Tallinnas Marja tn. 4 asuvad hooned ja rajatised ning Keila-Joal asuva puhkebaasi "Mootor" AS-le Baltic Group International. Samal kuupäeval sõlmitud rendilepingu järgi andis ostja AS Baltic Group International Tallinnas Marja tn. 4 asuva automajandi vara rendile AS-le Fonon. Hagejate valdusest läks Marja tn. 4 vara välja 1. veebruaril 1993, mil Läänerajooni Riigikaitse osakond selle EV Kaitseministeeriumi kantsleri 11.01.1993 korralduse alusel üle võttis. Üle võeti ka puhkebaas "Mootor". Tallinnas Marja 4 asuv tootmisbaas tuli EV Valitsuse 15. 04. 1993 istungi protokolli nr. 29 päevakorrapunkti 5 kohaselt üle anda EV Kaitseministeeriumi haldusse. Keila-Joal asuv puhkebaas tuli EV Valitsuse 4.03.1993 korralduse nr. 94-k kohaselt üle anda Keila valla munitsipaalomandisse. 8.03.1993 esitas AS Fonon hagi EV Kaitseministeeriumi ja EV Kaitsejõudude Peastaabi vastu tema poolt Tallinnas Marja 4 renditava vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja tekitatud kahju hüvitamiseks.
mittevastavaks. Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.1994 otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus ja nõuti EV Kaitseministeeriumilt hagejatele välja vaidlusalune vara Tallinnas Marja tn. 4 ning Keila-Joal asuv puhkebaas "Mootor" nõuti välja AS-i Baltic Group International valdusse. EV Kaitseministeeriumi vastuhagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et EV ÜN Presiidiumi 17.07.1990 otsuse "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest " p.-s 1, millega peatati riigi omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide põhikirjafondi varaga kõik tehingud, mis põhjustasid selle vara omandivormi muutumise, ei pidanud seadusandja silmas seda vara, mis kuulus NSVL Kaitseministeeriumile või tema struktuuriüksustele või oli nende valduses. Selline järeldus põhineb: 1) EV omandiseaduse §-del 35 ja 36, milles sätestatakse EV riikliku omandiõiguse objektid ja EV riikliku omandiõiguse tekkimise viisid, 2) EV Ülemnõukogu 29.08.1991 otsuse "NSVL riigiorganite alluvuses või halduses olevate või nende juhtimisel tegutsevate Eesti Vabariigis asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara ja juhtimise kohta" punktil 2, milles sätestatakse, et EV territooriumil asuvate NSVL riigivalitsemisorganite alluvuses või halduses olnud või nende juhtimisel tegutsenud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara on EV omand, kuid tehakse erand NSVL Kaitseministeeriumi omanduses või kasutuses oleva vara suhtes, mille kuuluvuse küsimuste lahendamine tehakse ülesandeks EV Valitsusele ning 3) EV Valitsuse 12.09.1991 määruse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29.08.1991 otsuse täitmise abinõude kohta" punktile 5, mille kohaselt NSVL Kaitseministeeriumi ja temale alluvate struktuuriüksuste omanduses või käsutuses oleva vara kuuluvuse küsimused peetakse otstarbekaks lahendada NSVL relvajõudude Eestist väljaviimise üle peetavate läbirääkimiste raames. Seega ei tulenenud EV Ülemnõukogu Presiidiumi 17.07.1990 otsusest keeldu NSVL Kaitseministeeriumi omandis või kasutuses oleva varaga tehingute tegemiseks. Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja AS-i Fonon vahel vaidlusaluse vara ostu-müügilepingute sõlmimise ajal 9.10.1991 ei olnud tehingu tegemine keelatud, tehing sõlmiti kehtinud seaduste nõudeid järgides. EV Valitsuse 24.07.1992 määruse nr. 215 " EV territooriumil endise NSVL relvajõudude formeeringute ning ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute vahel sooritatud tehingute ümbervormistamise kohta" punkti2 kohaselt keelati ettevõtetel, asutustel, organisatsioonidel ja üksikisikutel teha igasuguseid edasisi tehinguid endise NSVL relvajõudude formeeringutelt (sõjaväeosadelt, majandusüksustelt jne.) EV territooriumil omandatud maa, hoonete ja rajatistega. Nimetatud säte on vastuolus Põhiseadusega ega kuulu seetõttu kohaldamisele. Nii sätestatakse EV Põhiseaduse § 32 lg. 2, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Põhiseaduse sättest tulenevalt ei kuulu valitsuse kompetentsi omandi kitsenduste kehtestamine. Sama põhimõte tulenes vaidlusalusel ajal kehtinud Omandiseaduse § 4 lg. 1, § 7 lg. 1, § 8 lg. 2 ja 3. Seadust, mis piiranuks õigust vaidlusalust vara vallata, kasutada või käsutada, ei olnud olemas. Seega oli AS Fonon 28.01.1993 õigustatud tema poolt Balti Laevastiku
Ehitusvalitsuselt omandatud vara AS-le Baltic Group International edasi müüma, viimane selle aga AS-le Fonon rentima. Samuti leidis ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud nõue EV Valitsuse protokolli ja korralduse seadusele mittevastavaks tunnistamiseks tuleb jätta tähelepanuta: halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg. 1 p. 1 ja § 4 lg. 1 p. 1 kohaselt kuulub kaebuste lahendamine Vabariigi Valitsuse õigusakti või toimingu peale halduskohtu pädevusse. Samuti otsustas Tallinna Ringkonnakohus tunnistada EV Valitsuse 24.07.1992 määruse nr.215 p. 2 ja 18.05.1993 "Eesti Vabariigi territooriumil endise NSVL relvajõudude valduses või kasutuses olnud ja olevate maa-alade, hoonete ja rajatistega sooritatud tehingute kehtetuks tunnistamise seaduse" Põhiseadusega vastolus olevateks. Kassatsioonkaebustes paluvad EV Kaitseministeerium ja EV Kaitsejõudude Peastaap Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja Tallinna Linnakohtu otsuse jõusse jätta. Kaitseministeerium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on vastupidine väljakujunenud kohtupraktikale. EV Ülemnõukogu 19. detsembri 1990.a. otsusest "Omandiõiguse järjepidevuse teostamisest" tulenevalt ei ole endise Nõukogude Liidu relvajõudude struktuuriüksused olnud ega ole Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate maa-alade, ehitiste ja rajatiste suhtes sõlmitud tehingute subjektiks. Ekslik on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht EV 18. mai 1993 seaduse ja EV Valitsuse 24.07.1992 määruse nr.215 p. 2 osas. Samad motiivid on EV Kaitsejõudude Peastaabi kassatsioonkaebuses. Lisaks viidatakse EV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990 otsusele, millega keelati tehingud riigi varaga, kui omandivorm muutub. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada, hageja esindaja - kaebus rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi
ENSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990 otsusega Eesti riiklikust staatusest kinnitati, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSVL poolt 17. juunil 1940.a. ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure ja Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni. Sama otsusega tunnistati Eestis NSVL riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ning kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Eesti riikluse taastamine on olnud protsess, mille aluseks olnud õiguslike otsustuste sõnastus ja vorm on sõltunud riiklust taastanud jõudude hetkevõimalustest. Eeltoodut tuleb arvestada käesolevat vaidlust reguleerivate õigusaktide tõlgendamisel. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on vääralt tõlgendanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990 otsust "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest". Selle otsuse vastuvõtmine Eesti Vabariigi taastamise protsessis oli tingitud vajadusest tagada riikliku omandi säilimine riigi omandina. Otsuse p. 1 peatas ajutiselt, kuni omandi privatiseerimist reguleerivate Eesti Vabariigi normatiivaktide vastuvõtmiseni riigi omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide põhikirjafondi varaga kõik tehingud, mis põhjustavad selle vara omandivormi muutumise. Selline tehingute peatamine tähendas keeldu nii müüjale, Balti Laevastiku Ehitusvalitsusele kui ostjale, Eestis registreeritud AS-le Fonon ostu- müügilepingu sõlmimiseks, millega muudeti riigi omanduses oleva vara omandivormi. See keeld kehtis ka Eesti territooriumil asunud tolleaegse NSVL relvajõudude halduses oleva vara kui riigi omanduses oleva vara suhtes. EV Ülemnõukogu Presiidiumi 17.07.1990 otsuse eeltoodud tõlgendusest lähtub ka Vabariigi Valitsuse 7.05.1991 määruse "Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate liidulise alluvusega riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide erastamise kohta" p. 1, milles juhitakse liidulise alluvusega riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtide tähelepanu sellele, et on peatatud kõik tehingud riigi omanduses olevate ettevõtete põhikirjafondi varaga, mis põhjustavad selle vara omandivormi muutmise. Sellest, et Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuses viidatud hilisemates õigusaktides (EV Ülemnõukogu 29.08.1991 otsuses "NSVLiidu riigiorganite alluvuses või halduses olevate või nende juhtimisel tegutsevate Eesti Vabariigis asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara ja juhtimise kohta" p.-s 2 lg. 2 ja EV Valitsuse 12.09.1991 määruse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29.augusti 1991 otsuse täitmise abinõude kohta" p.-s 5) käsitleti NSV Liidu Kaitseministeeriumi ja temale alluvate struktuuriüksuste omanduses või kasutuses oleva vara kuuluvuse küsimuste lahendamist, ei tulene, et EV Ülemnõukogu Presiidiumi 17.07.1990 otsuses sisalduv tehingute ajutise peatamise keeld ei keelanud 9.10.1991 Balti Laevastiku Ehitusvalitsusel müüa ja AS-l Fonon osta vaidlusalust vara. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 23.01. 1992 otsusega "Eesti Vabariigi territooriumil endise NSVL relvajõudude halduses olevate hoonete ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise kohta" tunnistati endise NSV Liidu relvajõudude struktuuriüksuste halduses olevad hooned ja rajatised Eesti Vabariigi omandiks ja keelati kõik tehingud selle varaga ilma valitsuse loata. Vabariigi Valitsuse 24. juuli 1992 määruse nr. 215 p.-s 2 keelati Eesti Vabariigi ettevõtetel sooritada igasuguseid edasisi tehinguid endise NSVL relvajõudude formeeringutelt ( sõjaväeosadelt, majandusüksustelt jne.) Eesti
Vabariigi territooriumil omandatud maa, hoonete ja rajatistega. Seega on 9.10.1991 ja 28.01.1993.a. ostu-müügilepingud seaduse nõuetele mittevastavad. Eeltoodut tuleb arvestada õigusliku hinnangu andmisel vaidlustatud tehingutele. Juhindudes TKS §-st 346 p. 2 kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 19. oktoobrist 1994 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebused rahuldada.
Eesistuja J. Odar Liikmed T. Kollom, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.