Kohtulahend

põhimääruse" p. 2 kohaselt nimetab riigi esindaja Põllumajandusministeerium kooskõlastatult EV Riigivaraametiga. 17.03.1993.a. vormistatud eriarvamuses ostu - müügilepingu peatamise kohta pole V. Lind viidanud konkreetsele seadusele, kuigi seda nõuab Põhimääruse p. 26. Seadus ei sätesta, millal peab põllumajandusreformi käigus vara müüma oksjonil. Järelikult ilma oksjonita müük ei olnud seaduste ega normatiivaktidega vastuolus. Seega V. Lind ei omanud volitusi riigi esindajana tegutsemiseks ja kui olekski omanud, oleks ta ületanud oma volituste piire. Väide, et reformikomisjoni otsus on komisjoni esimehe poolt alla kirjutamata ja kehtetu, on ümber lükatud reformikomisjoni õiendiga 12.10.1993.a., milles tõendatakse, et 15.03.1993.a. protokoll on alla kirjutatud. Hagiavaldusele lisatud protokolli fotokoopial esimehe allkiri puudub, kuid koopiast ei selgu, millal on see tehtud ja koopia on kinnitamata. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma 24.08.1994.a. otsusega rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas Tabasalu Kaubanduskeskuse ostu - müügilepingu. Kohtuotsuse kohaselt küll puuduvad usaldusväärsed tõendid, et V. Lind oleks riigi esindajaks nimetatud Põllumajandusministeeriumi ja Riigivaraameti ühisotsusega, kuid reformikomisjon aktsepteeris tema volitusi ja ta osales komisjoni koosolekuil kui riigi esindaja. Põhimääruse p. 26 alusel oli tal õigus peatada reformikomisjoni otsuse täitmine ja seda ta tegigi. Reformikomisjon müüdava objekti hinda kindlaks ei teinud, rääkimata müügist enampakkumisel. Seega võisid olla kahjustatud sovhoosi töötajate ja võlausaldajate huvid (ENSV TsK § 52; EV TsS ÜS § 66). AS Tabasalu JM esindaja kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus tervikuna tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei omanud V. Lind volitusi tegutsemiseks reformikomisjonis riigi esindajana, kuna Põllumajandusministeeriumi käskkirjal nr. 71 24.04.1992.a. puudub EV Riigivaraameti juriidiline kooskõlastus. Selline kooskõlastus on aga Põllumajandusministeeriumi käskkirjal nr. 91 21.05.1992.a., millega riigi esindajateks Ranna sovhoosi reformikomisjoni on nimetatud hoopis teised isikud: A. Pragi ja P. Ühtegi. Sama käskkirjaga piiritleti ka nende volitused reformikomisjonis vastavalt Põhimääruse p. -le 10. Käskkirjas nr. 71 24.04.1992.a., millega Ranna sovhoosi reformikomisjoni nimetati V. Lind ja M . Pajo, seda tehtud ei ole. Juriidilist tähtsust ei oma see, et reformikomisjon aktsepteeris V. Linnu volitusi. Reformikomisjon ei ole pädev asendama EV Riigivaraameti funktsioone ega tühistama EV Riigivaraametiga kooskõlastatud EV Põllumajandusministeeriumi käskkirja nr. 91. Oma soovi peatada reformikomisjoni otsus on V. Lind märkinud alles 17.03.1993.a., seega samal päeval, kui sõlmiti ostu - müügileping ja lepingu pooled ei saanud enne lepingu sõlmimist sellisest peatamisest teada. Kohus on hagi rahuldanud TsK § 52 ja TsS ÜS § 66 alusel. Viimane säte ei olnud kohtuotsuse tegemise ajaks veel jõustunudki ja TsK § 52 osas pole tõendatud, et tehing oleks teostatud riigi ja ühiskonna huvide vastaselt, rääkimata sellise tehingu teostamise teadlikkusest. ENSV TsK § 52 ei ole rakendatav, kui huvid vaid võisid olla kahjustatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsus põhineb oletustel objekti ostu - müügi hinna kohta. Hind ei oma asjas ka formaaljuriidilist tähendust, kuna tehing vastab seda reguleeriva seadusakti nõuetele.

Kassatsioonkaebuse vastuses peetakse Tallinna Ringkonnakohtu otsust õigeks ning palutakse kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata jätta. Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TKS § 347 p. 1 ja p. 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Põllumajandusreformi komisjoni põhimääruse p. 9 ja Riigi esindaja põhimääruse p. 2 kohaselt nimetati riigi esindaja reformikomisjoni EV Põllumajandusministeeriumi ja EV Riigivaraameti poolt. Ringkonnakohus leidis, et puuduvad usaldusväärsed tõendid V.Linnu nimetamise kohta reformikomisjoni liikmeks eeltoodud organite ühisotsusega. Seega puudus ringkonnakohtul seaduslik alus omistada V.Linnule riigi esindaja volitused alusel, et ta osales reformikomisjoni koosolekuil riigi esindajana ning reformikomisjon tema volitusi aktsepteeris. Need kaks asjaolu ei oleesinduse tekkimise aluseks. Ringkonnakohus pole aga tuvastanud, kas EV Riigivaraamet või tema õigusjärglane on V.Linnu tegevuse Ranna sovhoosi reformikomisjonis hiljem heaks kiitnud või mitte. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu asjaolusid ja pole viidatud seadusele, mis võis olla ostumüügilepingu tühistamise aluseks TsK § 52 järgi. Kohtu oletus sovhoositöötajate ja võlausaldajate huvide võimaliku kahjustamise kohta selliseks aluseks ei ole. Esitades hagi TsK § -de 51 ja 52 alusel on hageja oma nõuet põhjendanud ka sellega, et kaubanduskeskus müüdi hinnaga 1,8 milj. krooni, kuigi avalikul enampakkumisel oleks ta hind 6-7 milj. krooni. Hageja esindaja taotlus ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks jäeti Harju Maakohtu 18.01.1994 istungil motiveerimatult rahuldamata ja kohtud kaubanduskeskuse hinda kindlaks ei teinud. Asjas olevad AS-i "Ehitusekspert" hinnangud ei ole TKS § 87 kohaselt eksperdi arvamuseks kui tõendiks. Kohtu poolt ei määratud eksperti ja küsimuste ringi eksperdile ( TKS §-d 129, 130 ). Eksperdi õigusi ja kohustusi ning vastutust eksperthinnangu andnud isikutele selgitatud ei ole. (TKS §-d 178, 131, 132, 134). Tõendiks pole ka asjas olev reformikomisjoni koosoleku protokoll nr.24 15.03.1993, kuna protokolli ärakiri on tõestamata. ( TKS § 117 lg.1). Selles protokollis on fikseeritud kaubanduskeskuse müügiks loa andmise käik. Juhindudes TKS §-st 346 p.2 kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 1994 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Tabasalu JM kassatsioonkautsjon 200 ( kakssada ) krooni. Eesistuja : J. Odar Liikmed : T. Vernik, H. Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.