Kohtulahend

rahatu. Kostja ei ole A.Karajevi poolt raha saamist vaidlustanud. Mis puutub väidetesse, et kommertsosakonna juhatajal puudusid volitused sellise lepingu sõlmimiseks, siis lepingu kehtetuks tunnistamist sellel alusel vastuhagis ei taotletud ja selles lepingu sõlmimist ei vaidlustatud. Kolmanda isikuna kaasatud T.Harju ütluste järgi oli lepingu sõlmimine juhatusega kooskõlastatud. Apellatsioonkaebus esitati vahetult apellatsioonikohtule, kuid tähtaegselt ja seda ei saa lugeda mitteesitatuks. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista laen 1 300 000 kr., intressid 195 000 kr. ja viivis 19. mai 1994 seisuga 2 900 300 kr. Otsusega on ringkonnakohus arestinud kostja korrespondentarve Eesti Panga Arveldusvalitsuses 4 517 810 kr. ulatuses. Kaebuses palub kassaator ringkonnakohtu otsuse tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks. Kassaator kinnitab, et apellatsioonikohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebus ei kuulunud üldse läbivaatamisele, sest seda ei esitatud tähtaegselt otsuse teinud kohtule ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei ole ennistatud. Samuti oli apellandil tasutud vaid pool ettenähtud riigilõivust. Hagi esitati 1 928 555 kr. väljamõistmiseks ja kirjalikult haginõuet ei suurendatud. Seega ületas apellatsioonikohus haginõude piire. Apellatsioonikohtus käsitati T.Harjut kolmanda isikuna, kes aga tegelikult kuulati üle tunnistajana. Laenulepingu puhul ei ole lubatud tugineda ei tunnistajate ega kolmandate isikute ütlustele. Lubatud on üksnes kirjalikud tõendid. Ebaõigesti on leitud, et vastuhagis tugineti üksnes lepingu rahatusele ega ole lepingut vaidlustatud. Vastuhagiavalduses on kirjas, et seda vaidlustatakse seadusele mittevastavuse, lepingutingimuste mittetäitmise ja A.Karajevil vastavate volituste puudumise tõttu, aga ka lisaks sellele, et ühtegi lubatavat tõendit raha deponeerimise kohta panka ei ole hageja esitanud. Apellatsioonikohtu otsuses on need vastuväited jäetud täielikult vastuseta. Deposiidilepingu järgi oli raha deponeerimise vormideks rahaülekanne või raha üleandmine t"ekiga või sularahas. Hageja väited hagiavalduses erinevad apellatsioonikohtu otsuses leitust. Hagiavalduse järgi hageja deponeeris, s.o. paigutas kostja arvele 1,3 milj. kr. Väide raha deponeerimisest oli ka pangale esitatud pretensioonikirjas. Hagiavalduses ei väidetud, et raha anti üle A. Karajevile. Tasumise viis oli lepingu oluline tingimus. Hageja ei ole esitanud tsekki A.Karajevi nimele ja seda ei ole kunagi vormistatud. Sularaha väljamaksuorder ja t"ekk on täiesti erinevad mõisted. Tsekk tähendab panga kohustist tasuda raha tseki esitajale. Sularaha väljamaksuorder annab aga õiguse orderile märgitud füüsilisel isikul konkreetsele väljamaksele, olles seega vaadeldav raha kättesaamise volitusena, kusjuures volitajaks on sularaha väljamaksu orderi väljaandja (s.o. hageja). Seega volitas hageja A.Karajevit, mitte aga kostja, kätte saama hageja panga (PEP) väljamaksuorderil märgitud summat. Leping nägi ette tasu võimaluse t"ekiga, mis oleks kostjale aktsepteeritav. Kostja aga valis muu tasumise viisi, kui nägi ette leping. Tasumist sularaha väljamaksuorderiga on suvaliselt võrdsustatud t"ekiga. Väidetava deposiidilepingu allakirjutamise momendil ei võinud pooled teada PEP sularaha väljamaksuorderi kehtivust ja hageja poolt volitatud A. Karajevi edasisi samme. Hageja, volitades A.Karajevit oma raha pangast kätte saama, võttis riski enda peale. TsS ÜS lähtub mõiste üldlevinud tähendusest ja poolte tahtest. Panga poolt väljatöötatud deposiidileping lähtus

sellistest tasumise viisidest, mille üldlevinenud tähendus ei kutsu esile mingit kahtlust. Poolte tahe oli suunatud raha deponeerimisele, mitte aga raha maksmisele AS Comexisse A. Karajevi vahendusel. Raha deponeerimine tähendab selle paigutamist panka, arvele. Apellatsioonikohus tõlgendas valesti lepingus väljendatud poolte tahet ja mõistete "tsekk", "ülekanne" ja "deposiit" üldlevinud tähendusi. Sõna "loetakse" näitab, et hageja tegelik tahe ei olnud raha reaalselt hoiule anda. Lepingu p. 3 nägi ette, et kui raha ei laeku tähtajaks ja kokkulepitud viisil, loetakse leping katkestatuks. Raha laekumine tähendab selle reaalset sissemaksmist, mitte aga teises pangas sularaha väljamaksu orderi vormistamist. Deponeerimine peab kajastuma bilansis. Apellatsioonikohtu otsuses ei ole näidatud seadust, mida kohus kohaldab. Pole viidatud ühelegi materiaalõiguse normile, mis kummutab lepingu rahatust. Kohtu konstruktsioon lepingu rahatuse küsimuses ei ole õige. Nowe Panga kui lepingupoole suhtes oli leping rahatu; raha pangale kui lepingu poolele ei laekunud, vaid see anti otse üle AS Comexile. Otsuses ei ole tuginetud ainsalegi materiaalõiguse normile, millega A.Karajevit peetakse panga esindajaks ja miks loetakse tema poolt raha vastuvõtmist selle deponeerimiseks. Apellatsioonikohus ei vaidlusta tõendeid, et raha ei laekunud panka, vaid AS Comexile, kellega kostjal ei olnud mingeid lepingulisi sidemeid ega nõudeid. A.Karajev on antud kohtu alla süüdistatuna riisumises petturlikul teel. T.Harju ja A.Karajevi vastu algatati kriminaalasi kostja avaldusel. Kui hageja leiab, et A.Karajev rikastus alusetult, on tal õigus esitada hagi A.Karajevi vastu. Leping oli koostatud krediidiosakonna juhataja volitusi ületades. A.Karajevil ei olnud mingeid volitusi seesuguse lepingu sõlmimiseks, pealegi oli see vastuolus pangas vastuvõetud deposiidilepingu vormiga. Kohus paigutas kogu väidatavast lepingust tuleneva riisiko kostjale. Hageja tahe oli suunatud lepingutingimuste mittetäitmisele. Tema tahe ja konkreetne tegevus ei vasta deposiidilepingu tunnustele. Apellatsioonikohtu otsus toob kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvel. Intressimäär oli ebareaalne ja viivis 1 % päevas. Kohtu otsusega aktsepteeriti neid ja see pretsedent loob võimaluse protsessi venitamisega suurendada summat. Kui ka leping kehtiks, oleks täiesti alusetu välja mõista enam kui esialgne hagi. Apellatsioonikohus arestis alusetult kostja korrespondentarve Eesti Pangas, mis tähendab kolmandate isikute poolt hoiuleantud raha arestimist. Apellant tugines TsK §-le 448 lg. 1 jaseega oli ta ka ise seisukohal, et leping oli kehtetu. Apellatsioonikohus ei käsitlenud oma otsuses vastuhagi. Riigikohtu tsiviilkolleegium, ära kuulanud kassaatori esindaja, kes palus kaebuse rahuldada selles toodud motiividel, ning hageja esindaja, kes palus kaebuse rahuldamata jätta, leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Hagis tuginetakse tähtajalise deposiidi lepingule. Kohtud on õigesti leidnud, et tähtajalise deposiidi leping vastab laenulepingu tunnustele. TsK § 272 järgi annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) liigitunnustega piiritletud asjad või raha omandusse, laenaja aga kohustub sama summa raha või üleantud koguses sama liiki ja kvaliteeti asjad tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Pooled ei saa kokku leppida mistahes tingimuslikus või sümboolses üleandmises, vaid kokkulepe

omab õigusliku tähenduse siis, kui kokkulepitud üleandmise viisi käsitatakse üleandmisena tsiviilõiguse sätete järgi. TsK § 139 järgi loetakse üleandmiseks asjade kätteandmist omandajale. Asjade üleandmisega võrdsustatakse asja käsutusdokumendi üleandmine. Kostja on oma vastuväidetes ja ka vastuhagis kinnitanud, et A. Karajevil puuduvad volitused Nowe Panga nimel hagejalt maksedokumendi ja 1,3 milj. kr. väärtuses sularaha vastuvõtmiseks. Samuti on kostja esindajad kinnitanud, et kommertsosakonna juhatajal T. Harjul puudusid volitused sellises ulatuses ja sellise intressimääraga tehingu sõlmimiseks. Sõltumata nendele vastuväidetele tuginemisest või mittetuginemisest vastuhagis, kus taotleti tehingu kehtetuks tunnistamist rahatuse motiivil, ei tohtinud ringkonnakohus asja läbivaatamisel ignoreerida kostja vastuväiteid volituste puudumise kohta. Kostjal on TKS §-de 64 ja 88 järgi õigus esitada ja tõendada oma vastuväiteid ja vastuväited on nagu vastuhagigi protsessuaalse kaitse abinõu. Oma materiaalõiguslikke vastuväiteid hagile ei pea vormistama vastuhagina. Kohus ei ole otsuses näidanud põhjendusi, kas ja miks loetakse kommertsosakonna juhatajat pädevaks vaidlustatud lepingut sõlmima ja volitama sama lepinguga osakonna töötajat võtma vastu maksedokumenti 1,3 milj. kr. saamiseks Nowe Pangale, sealjuures veel iseenda nimele. On jäänud kummutamata kostja vastuväited. Kohus kohaldas protsessiõigusnorme ebaõigesti. Uuel asja arutamisel peab ringkonnakohus märgitud puudused kõrvaldama. Kohus peab kontrollima kostja vastuväidete põhjendatust T. Harjul volituste puudumisest sellise tehingu tegemisel ja ka A. Karajevile volituste andmiseks esindada Nowe Panka käsutusdokumendi ja raha vastuvõtmisel, silmas pidades, et TsK § 66 lg. 1 järgi tehing, mis oli teostatud teise isiku nimel isiku poolt, kes ei olnud volitatud tehingut teostama või kes oli volitusi ületanud, tõi esindatavale õiguslikke tagajärgi siis, kui esindatav selle tehingu hiljem heaks kiitis. Põhimõtteliselt analoogiliselt reguleerib asja praegu kehtiv Ts ÜS § 103 lg. 2. Mis puutub väidetesse apellatsioonkaebuse mitteesitamise kohta, siis need ei ole õiged. TKS § 280 lg. 1 sätestab küll, et apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtu kaudu. See aga ei tähenda, et otse apellatsioonikohtule saadetud tähtaegselt esitatud kaebust tuleks käesolevas asjas lugeda mitteesitatuks. Riigilõivu tasuti tollal kehtinud määrade järgi. Nõuete suurendamist rahalise kohustuse mittetäitmisel makstavate viiviste arvel võib taotleda suuliselt, kui see on tingitud protsessi kestvusest ja ei muudeta nõuete alust. Juhindudes TKS §§-st 346 p. 2 ja 347 p. 2 tsiviilkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu otsus 5. oktoobrist 1994 tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kaebus rahuldada. Tagastada AS Nowe Pank kassatsioonkautsjon, mida on tasutud 43 953 kr.

Eesistuja J.Odar Liikmed: H. Jõks, T. Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.