Eesti Vabariigi nimel 27. detsember 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-58/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed: H. Jõks ja T. Kollom hageja esindaja vandeadvokaat R. Teeveer"u ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kõo osavõtul vaatas 19. detsembril 1994.a. avalikul kohtuistungil Tartus läbi Suuk, Garri esindaja vandeadvokaat R. Teeveer"u kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 1994.a. otsusele Suuk, G. hagis Pärnu Linnavalitsuse Haridusameti vastu tööle ennistamiseks. Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et hageja töötas Pärnu Vanalinna Põhikooli direktorina. Pärnu Haridusameti 31. mai 1994.a. käskkirjaga vallandati ta TLS § 105 p. 2 alusel vääritu teo motiivil, milleks oli koolile eraldatud kütuse (briketi) müük kooli õpetajatele, mille juures t"ekid väljastati tema korraldusel väiksemana, kui töötajad tasusid, mistõttu 19. mail oli kogunenud kooli seifi üle 1000 kr. t"ekkidele mittevastavat raha. Pärnu Linnakohus jättis 31. augusti 1994.a. otsusega Suuk, G. hagi tööle ennistamiseks rahuldamata, leides, et vääritu tegu on tõendatud ja vallandamise alust õigesti kohaldatud. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 19. oktoobril 1994.a. kohtuotsuse muutmata, tuginedes linnakohtu otsuse põhjendustele. Kaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada. Kaebuses märgitakse, et hageja vallandatikooli hoolekogu taotluseta ja selle seisukoha vastaselt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lg. 5 järgi võib munitsipaalkooli direktoriga töölepingu ennetähtaegselt lõpetada seaduses sätestatud alustel kohaliku omavalitsuse täitevorgan hoolekogu ettepanekul. Seega rikuti hageja vallandamisel seadust. Samuti ei saa nõustuda kohtute seisukohaga, et kooli töötajatele briketi müüki korraldades oli hageja tegevus vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, mis diskrediteerib tööandjat ning on hinnatav vääritu teona. Direktor soovis kollektiivi töötajatele pakkuda tavalisest soodsamat võimalust. Leides, et see on vääritu tegu, lähtus linnakohus üldhinnangust ja finantsdistsipliini rikkunud majandusjuhataja ütlustest. Otsusest ei ilmne, millist seadust hageja briketi müügi korraldamisega rikkus. Briketi müük oli korraldatud avalikult, kusjuures laekunud raha kanti haridusameti arvele. Ei ole tõendatud, et hageja oleks isiklikku kasu saanud või tema oleks finantsdistsipliini rikkunud. Finantsoperatsioonid kuulusid majandusjuhataja kompetentsi. Vaieldavused kviitungite ja raha ülekandmise osas ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p. 8 järgi. Kolleegiumi istungil palus kassaator kaebuse rahuldada. Kostja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. TLS § 105 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p. 8 ettenähtud alusel töötajaga, kelle tööülesandeks on noori õpetada ja kasvatada, samuti riigivõimu- , riigivalitsemis- ja omavalitsusorganite ametiisikutega. Vääritu on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Linnakohus on põhjendatult leidnud, et kooli direktori poolt majandusjuhatajale ebaseaduslike, finantsdistsipliini rikkumistele suunatud korralduste andmist ja selliste rikkumiste võimaldamist võib ja tuleb käsitada ebaeetilise käitumisena, mis diskrediteerib tööandjat (haridussüsteemi). Asjast ei nähtu, et tõendite hindamisel oleks kohus rikkunud protsessuaalõiguse norme. Tõendite hindamine ei ole kassatsiooniastme õigus ega ülesanne (TKS § 336 lg. 1). Kassaatori seisukoht, nagu oleks hageja vallandamine vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § -ga 39 lg. 5, ei ole õige. Antud paragrahvis on sätestatud, et munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu ja lõpetab selle kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan võib töölepingu ennetähtaegselt lõpetada seaduses sätestatud alustel hoolekogu ettepanekul. Ülaltoodust nähtub, et munitsipaalkooli hoolekogul on õigus taotleda täitevorganilt (tööandjalt) kooli direktori vallandamist. See ei võta aga tööandjalt õigust tööleping lõpetada enda algatusel ja sõltumata hoolekogu arvamusest, kui selleks on seaduslik alus. Juhindudes TKS § -st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 19. oktoobrist 1994.a. muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.