Eesti Vabariigi nimel 8. november 1994 Tsiviilasi nr. III-2/2-11/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Kollom liikmed: J. Rätsep ja J. Luik hageja T. Kietzeri, kostjate esindaja v. adv. A. Saare osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 31. oktoobril 1994.a. Tartus läbi Tiiu Kietzeri teistmisavalduse Põlva Maakohtu 23. märtsi 1992.a. otsuse tühistamiseks seoses uute asjaolude ilmnemisega. Põlva Maakohtu 23. märtsi 1992.a. otsusega tuvastati, et Friedrich Otsing ostis Tartumaal VastseKuuste mõisa alla kuulunud Tsõõriksoo nr. 45 talu. 1945.a. võõrandati F. Otsingult kui suurmaapidajalt talumaad seoses maareformiga, millest 28 ha anti üle kostjate Rein Härmoja ja Malle Soideri isale. Kostjate vanemad olid talus rentnikud. 08 .07.1969 kinkis Klaara Härmoja 1/3 osa elamust Tiiu Kietzerile. 29.05.1970 registreeriti antud majapidamine Klaara Härmoja nimele. 01.10.1981 K. Härmoja suri ja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi 8. septembrist 1982.a. pärisid kostjad võrdsetes osades 2/3 Vastse - Kuuste k/n Padari k. olnud elamust. Tiiu Kietzer ja Helvi Piirson taotlesid selle 2/3 osa väljamõistmist ja nende omandiõiguse tunnistamist tuginedes Omandireformi aluste seadusele. Kohus jättis hagid rahuldamata, sest Omandieformi aluste seaduse § 12 lg.3 p.3 järgi ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see on füüsilise isiku heauskses omanduses. Pärijad on heausksed omanikud. Kostjad ei teadnud ega pidanudki teadma, et nad ei või oma ema järgi pärida ning et K. Härmojal puudus seaduslik alus vaidlusaluse elamu omandamise kohta. Kohtuotsus jõustus EV Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi 21.04.1992 määrusega. Teistmisavalduses palub T. Kietzer otsuse tühistada uute asjaolude ilmnemise tõttu. Nimelt ei olnud talle teada, et seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus on välja antud Vastse - Kuuste Küla RSN TK 20.04.1982 õiendi alusel, millist dokumenti ei ole varem uuritud. Omandiõiguse tekkimise ühe alusena on seal märgitud Vastse - Kuuste Küla RSN TK 28.11.1969 otsus, millises on aga kirjas, et elamu otsustati registreerida T. Kietzeri nimele. 1/3 osa võttis ta kinkelepinguga vastu sunnitult. On paljasõnaline see väide, et Tsõõriksoo nr. 45 talu hooned registreeriti 1945.a. kostjate isa nimele. Omandiõiguse üleminek kostja isale ei ole dokumentaalselt tõendatud. Uus asjaolu ilmneb selles, et 1982.a. väljaantud õiendis ei ole märgitud K. Härmoja omandiõiguse tunnistamise alust. Kolleegiumi istungil palus T. Kietzer avalduse rahuldada, kostjate esindaja - rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et otsuse tühistamiseks teistmisavalduses toodud asjaoludel puudub seaduslik alus. TKS § 350 järgi võib jõustunud otsuseid uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Uute asjaolude ilmsikstulekul on otsuste teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla
avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui märgitud asjaolud mõjutasid otsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Teistmisavalduses märgitud Vastse - Kuuste Küla TSN TK 20.04.1982 õiendis toodud asjaolud ei olnud sellised, mis ei võinud hagejale enne otsuse tegemist teada olla. Samuti ei oleks selles õiendis toodud asjaolu - viitamine omandiõiguse ühe alusena sama organi 28.11.1969 otsusele nr. 8 - olnud oluline kohtuotsuse tegemisel. Kohtuotsuses mööndakse, et K. Härmojal puudus seaduslik alus vaidlusaluse majavalduse omandamise kohta. Seega kujutab teistmisavalduses märgitud õiend endast tõendit, mida hageja esitab oma väidete veelkordseks kinnitamiseks, kusjuures neid väiteid on kohtuotsuses aktsepteeritud. Täiendavate tõendite esitamine pärast otsust ei ole ülaltoodud põhjustel teistmise korras kohtuotsuse tühistamise aluseks. juhindudes TKS §-st 354 lg.3 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: jätta Tiiu Kietzeri teistmisavaldus Põlva Maakohtu 23. märtsi 1992.a. otsuse tühistamiseks rahuldamata. Eesistuja T. Kollom Liikmed J. Rätsep, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.