Kohtulahend

Eesti Vabariigi nimel 25. oktoober 1994 Tsiviilasi nr. III-2/3-27/94 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed J. Luik ja T. Kollom kostja esindaja E. Jundase osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 17. oktoobril 1994 Tartus läbi Kehtna Ettevõtluse Arendusühistu kohtuvigade parandamise avalduse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. jaanuari 1994 otsusele V.Mägi, V.Ellermaa, E.Ranniku, Anti Raidi, Ahti Raidi, M.Veelaidi, E.Puhkani, A.Aasmäe, L.Kaunise hagides Kehtna Ettevõtluse Arendusühistu vastu hüvituse saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas Rapla Maakohtu 10.11.1993 otsuse ja otsustas lugeda V. Mägiga, V. Ellermaaga, E. Rannikuga, Ahti ja Anti Raidiga, M. Veelaidiga, E. Puhkaniga, A. Aasmäega ja L. Kaunisega töölepingud lõpetatuks TLS § 86 p. 3 alusel alates 15.02.1993 ning välja mõista hüvitused sellel alusel vallandamisega seoses. Otsuse motiivide järgi teatati hagejatele, kes töötasid Kehtna Sovhoostehnikumi Keava osakonnas, ette nende koondamisest 15. veebruarist 1993 ja 16.02.1993 asusid nad tööle osaühingusse "Keava". Vallandamishoiatust ei annulleeritud ja kostja on ebaõigesti lugenud "Keavat" neile samaks tööandjaks. Avalduses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, sest osaühing "Keava" on endise sovhoostehnikumi osakonna baasil tekkinud tööandja ja TLS § 6 järgi sellisel juhul töölepingut ei lõpetata. Sovhoostehnikumi reorganiseerimisel hagejaid ei koondatud, nad kinnitavad ise, et nende töötamine ei katkenud ja nad jätkasid vaheaegadeta töötamist. Töötamise jätkamine tõendab, et nad olid vallandamisest loobumisega nõus ja teadsid, et koondamisteated on annulleeritud. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja avalduse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. TKS § 313 kohaselt peab apellatsioonikohtu otsus vastama § 232 sätestatule, s.o. otsuse põhjendavas osas peab olema märgitud kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldab. Kostja oma vastuväidetes viitas sellele, et osaühing "Keava" on sovhoostehnikumi reorganiseerimise käigus selle ühe osakonna baasil tekkinud juriidiline isik, kes on osakonna töötajate suhtes TLS § 6 alusel tööõiguslikuks õigusjärglaseks. Kuna tegelikku koondamist reorganiseerimine kaasa ei toonud, on hagejate uueks tööandjaks osaühing "Keava" ning nende vormistamine sinna esmakordselt tööleasunutena tähtsust ei oma. Nimetatud vastuväited on asjakohased, sest TLS § 6 kohaselt ettevõtte, asutuse või muu

organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine ei lõpeta töölepingut. Apellatsioonikohus kostja vastuväidete alust ei kummutanud, sellega seonduvaid faktilisi asjaolusid otsuses ei käsitanud ega põhjendanud, miks TLS § 6 kohaldamisele ei kuulu. Otsuses ei ole juriidiliselt põhistatud, miks tulnuks hagejatega tööleping lõpetada TLS § 86 p.3 alusel. Viitamisest sellele, et hagejatele oli eelseisvast koondamisest ette teatatud, et selle teate annulleerimine ei ole tõendatud, et osaühing asutati 28.01.1993, et osaühing sõlmis hagejatega töölepingud 16.02.1993 ja oma tegutsemiseks tarviliku vara omandas osaühing kostjalt järelmaksuga ostu-müügilepingu kaudu, ei piisa põhistamaks õiguslikku alust töölepingute lõpetatuks lugemiseks TLS § 86 p. 3 järgi, milline käsitab tööandja algatusel vallandamist seoses koondamisega. Uuel asja arutamisel peab apellatsioonikohus märgitud puudused kõrvaldama. Juhindudes TKS §-dest 346 p. 2 ja 347 kolleegium