11. oktoober 1994 Tsiviilasi nr III-2/1-40/94 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus : eesistuja Jaano Odar liikmed : Jaak Luik ja Tiit Kollom vaatas avalikul kohtuistungil Tartus 3. oktoobril 1994 läbi I.A erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrusele 16. juunist 1994.a., millega lõpetati menetlus I.A hagis E.S ja A.K vastu isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt palus hageja tuvastada, et 5.06.73 Valga rajoonis Helme k/n surnud H.S oli hageja isa, kuna too oli oma eluajal tunnistanud oma isadust hageja suhtes. Viljandi Maakohus otsustas 5. jaanuaril 1994 tuvastada hagimenetluse korras juriidilise fakti, et H.S oli hageja isa. Kohus viitas seejuures TKS §-dele 228 ja 232, APK §-le 58 ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele "Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra kohta" p.-le
10.Tsiviilkolleegium tühistas määrusega maakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse TKS § 218 p.1 alusel. Määruse motiividel on maakohus hagimenetluse korras läbi vaadanud sisuliselt erimenetluse asja ning tuvastanud juriidilise fakti, millega rikkus TKS §-i 254 lg.3 sätteid. APK § 58 sätted kuuluvad kohaldamisele laste suhtes, kes on sündinud pärast 1. oktoobrit 1968.a. Enne seda sündinud lastel tekivad isadega õiguslikud vahekorrad seaduste alusel, mis olid kehtestatud enne 1.10.1968. Hageja sündis 1934.a., mil kehtis Balti eraseadus. Selle § 173 järgi omas vallaslaps seadusliku lapse õigused vanemate abiellumisel, arvates abiellumise päevast. Seega isaduse tunnistamise fakti tuvastamisest ei sõltu hageja isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutmine või lõppemine, sest hageja ema ja H.S ei olnud seaduslikus abielus. Järelikult ei kuulu isaduse tunnistamise fakt tuvastamisele ning menetlus tuleb TKS § 218 lg.1 alusel lõpetada. Erikaebuses palutakse määrus tühistada, sest see ei vasta kehtivale seadusandlusele. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessuaalõigusnormide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et isaduse tunnistamise fakti tuvastamise nõuet ei saa hagimenetluse korras lahendada. Hagi on rikutud subjektiivse õiguse kohtuliku kaitse vahend. Igal huvitatud isikul on õigus seadusega kehtestatud korras pöörduda kohtusse oma rikutud või vaieldava õiguse või seadusliku huvi kaitseks. Selline pöördumine ongi hagi. Esitades hagi kostja vastu isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks taotleb hageja kostjalt tunnustamist, et selline fakt aset leidis. See ongi haginõue. Seega väide TKS § 254 lg.3 rikkumisest ei ole asjakohane. Ringkonnakohus ei ole tähelepanu pööranud sellele, et hageja taotleb hagis isaduse tuvastamist, ning maakohus on ka isadust, mitte isaduse tunnistamise fakti tuvastanud. Isaduse tuvastamine enne