Kohtulahend

4. oktoober 1994 Tsiviilasi nr III-2/1-38/94 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus : eesistuja Tiit Kollom liikmed . Jaak Luik ja Triinu Vernik vaatas avalikul kohtuistungil 26. septembril 1994.a. Tartus läbi Leili Saare kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 30. juunist 1994.a. tema hagis Riigi Kodakondsusameti vastu tööle ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.06.1994.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 14.12.1993.a. otsus ja ennistati L. Saar tööle Riigi Kodakondsusameti Raplamaa Büroosse passijaoskonna juhatajaks ning otsustati talle välja mõista 8 823,80 krooni sunnitud töölt puudumise aja eest 8.02.1993 kuni 1.11.1993. Otsuses märgitakse, et hageja keskmist palka tuleb arvutada Valitsuse 2.03.94 määruse nr 74 "Keskmise palga arvutamise korrast" järgi. Õienditest ilmneb, et hageja töötasu oli 1224 krooni. Saadud summast tuleb maha arvata hüvitusena saadud 2479.20 krooni. Kaebuses palub hageja muuta ringkonnakohtu otsust, suurendades väljamõistetavat palka 13 319 kroonini. Ta kinnitab, et haiguse tõttu 1992 17. detsembrist kuni 29. veebruarini 1993 tuleb tema palga arvutamise aluseks võtta 1992 oktoobri ja novembri töötasu, milleks oli 3672 krooni. Keskmine päevapalk oli seega 85,40 krooni ja arvestuslik summa 15 798,20 krooni. Sellest maha arvestades hüvitusena kätte saadud 2479,20 krooni, tuleks talle välja mõista 13 319 krooni. Kohus on ebaõigesti arvesse võtnud tema detsembris 1992 töötatud päevi ja nii leitud keskmine kuupalk tuleb väiksem kui 1224 krooni, s.o. vähem, kui oli kokku lepitud töölepinguga. Kolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on õigesti, vastavuses esitatud õiendiga tuvastanud, et hageja keskmine kuutöötasu 1992 oktoobris ja novembris oli 1224 krooni. Kohus on neil kuudel saadud summadest (3672 krooni) õigesti maha arvestanud ühe kuupalga suuruse summa 1224 krooni, millises ulatuses maksti hagejale (novembrikuus) ühekordset ergutusliku iseloomuga preemiat ("kohusetundliku töö ja suure isikliku panuse eest eesti passide väljaandmisel"). Valitsuse 2.03.1994 määrusega kinnitatud keskmise palga arvutamise korra p.3 järgi arvatakse palga hulka töötajale kõik eelnenud kahel kuul arvestatud palgana käsitatavad summad, sealhulgas palgasüsteemist tulenevad lisatasud ja preemiad. Hageja premeerimine 1992.a. novembris ühe kuupalga suuruse summaga ei tulenenud palgasüsteemist ja seetõttu puudub alus eeldada, et hageja oleks seda preemiat veelkord saanud, kui ei oleks vallandamisest tingitud sunnitud tööltpuudumist. Seda arvestades ei ole ringkonnakohtu otsusega hagejale väljamõistetav summa väiksem ettenähtust, s.o. hagejale tekitatud kahjust, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata.