lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/III-2/1-33/94

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.09.1994

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-33/94
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.09.1994
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
784
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel 13. september 1994 Tsiviilasi nr III-2/1-33/94 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus : eesistuja Jaano Odar liikmed : Jaak Luik ja Tiit Kollom hageja T. Puieste osavõtul vaatas Tartus 5. septembril 1994 avalikul kohtuistungil läbi Pikakannu Põhikooli esindaja v.adv. M. Saare kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 11. maist 1994 Tõnu Puieste hagis tööle ennistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma 11. mai 1994 otsusega tühistas Võru Maakohtu 11. veebruari 1994.a. otsuse osas, millega jäeti rahuldamata Tõnu Puieste hagi keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest, ning otsustas kostjalt Pikakannu Põhikoolilt hageja kasuks välja mõista 6790.70 krooni keskmist palka sunnitud tööltpuudumise aja eest ning riigilõivu riigi tuludesse. Maakohtu otsus osas, millega T. Puieste ennistati Pikakannu Põhikooli õpetajaks, jäeti ringkonnakohtu poolt muutmata. Maakohtu ja tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et T. Puieste töötas kostja juures õpetajana. Kooli direktori 17. augusti 1993.a. käskkirjaga vallandati ta samast kuupäevast TLS § 86 p.6 alusel. Käskkirjas põhjendatakse vallandamist sellega, et T. Puieste keeldus kirjaliku töölepingu vormistamisest ning alustas 11. juunil 1993 ebaseaduslikku streiki ilma omapoolsete nõudmiste esitamiseta tööandjale. Sellel ajal ta oma tööülesandeid ei täitnud. 14. juunist siirdus tatöövõimetuslehele ja seejärel puhkusele. Tema teguviis põhjustas lastevanemate ja hoolekogu usaldamatuse ja ta pani toime kasvatuslikke funktsioone täitva isiku kohta vääritu teo. 11.veebruaril 1994 otsustas Võru Maakohus T. Puieste tööle ennistada, kuid jätta tasu sunnitud tööltpuudumise aja eest välja mõistmata. Kohtu hinnangul näljastreik, haigus ja puhkusel olemine ei ole vääritud teod. Hageja tuleb tööle ennistada ka seetõttu, et talt ei nõutud eelnevalt seletust ning vallandamiskäskkirja ei tehtud teatavaks allkirja vastu. Ei ole tõendatud kooli diskrediteerimine korraldatud näljastreigiga. Kuna hageja oma tegevusega siiski häiris kooli tööd, plakatiga koolimaja ees istudes võisid teda näha õpetajad, ta suhtus lugupidamatult kaasõpetajatesse, siis ei kuulu tasu sunnitud tööltpuudumise aja eest väljamõistmisele (TLS § 144). Tsiviilkolleegium oma 11. mai 1994 otsusega tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning otsustas kostjalt hagejale välja mõista 6790. 70 krooni sunnitud tööltpuudumise aja eest ja 679.10 krooni riigilõivu riigi tuludesse. Kolleegiumi otsuse motiividel on maakohus õigesti põhjendanud, miks töölepingu lõpetamine oli ebaõige. Nn. näljastreik ei ole vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega. Kuna vallandamine oli ebaseaduslik, ei ole seaduslik TLS § 144 kohaldamine.

Kassatsioonkaebuses palub kostja esindaja otsuse tühistada, sest selline palaganlik näljastreik kooli ees ja selle ruumes on pedagoogile sobimatu vääritu tegevus. Enne vallandamist direktor saatis koolis viibivale hagejale sõna ilmuda, kuid too keeldus direktori juurde minemast, väljendudes seejuures lugupidamatult. Kolleegiumi istungil palus hageja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus hagejale keskmise palga väljamõistmise osas ei ole õige ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtud on ebaõigesti leidnud, et hageja tegevus ei olnud vääritu ning et vallandamisel rikuti oluliselt töölepingu lõpetamise korda. Näljastreigiga taotleb isik kõrvaliste inimeste kaudu läbi viia oma tahet, saavutada oma nõuete tunnustamist või rahuldamist. Sealjuures ta taotleb mõistmist ja kaastunnet esitatud nõuetele oma tervise ja elu kas tegeliku või näilise ohustamisega iseenda poolt. Selline tegevus ei oleks taunitav, kui tegemist oleks ühiskondlikult tähtsa põhimõtte või nõude kaitsmisega, millest taganemine ei ole võimalik ja kui puuduvad muud vahendid põhimõtte tunnustamiseks või nõude kaitsmiseks. Antud juhul oli tegemist töötaja tööfunktsiooni piiritlemisega, s.o. eraküsimusega Seejuures oli hagejal reaalne võimalus lahendada asi töövaidluse lahendamise korras - jättes kirjalikule lepingule alla kirjutamata või pöördudes kohtu poole vaidluse lahendamiseks. Pedagoogina oli hageja käitumine vääritu, sest lapsi kasvatatakse isikliku eeskujuga ja õpetaja ei tohi propageerida käitumist, kus oma tahet teisele võrdsele lepingupoolele püütakse sisuliselt jõuga, vahendeid valimata peale suruda. Ekslikud on ka järeldused vallandamiskorra olulisest rikkumisest. Seletuse andmine ei tee üleastumist olematuks. Seletus on mõeldud selleks, et töötaja saaks oma teguviisi seletada, selle üksikasju ja tagapõhja selgitada. Selline võimalus oli hagejal ka kohtus olemas. Pealegi on kohus tuvastanud, et direktor soovis teda näha, kuid hageja vastas kutsujale, et direktoril on tema juurde sama tee kui temal sinna. See viitab hageja soovimatusele asja selgitada. Hageja ei eita, et nägi käskkirja. Ta lõpetas tööl käimise. Kohtusse pöördus ta tähtaegselt. Seega ei ole kahtlust, et käskkirja märgitud vallandmise alus ja põhjus said hagejale teatavaks, mis on ka vallandamise kirjalikult teatavaks tegemise mõte. Hageja õigusi ja võimalusi asja vaidlustada ei kahjustatud. Seega ei olnud nimetatud asjaolud nii olulised, et annaksid iseenesest aluse töölepingu lõpetamist ebaõigeks pidada. Kuna maal on levinud tööpuudus, hageja on kõrgema haridusega pedagoog, leiab kolleegium, et tema ennistamine oli TLS § 144 lg.1 sätteid silmas pidades lõppkokkuvõtteks õige ja selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. TLS § 144 lg.2 kohaselt tuleb aga hagi keskmise palga väljamõistmiseks puudutud aja eest jätta rahuldamata. Juhindudes TKS §-dest 346 p.4 ja 347 p.1 kolleegium

otsustas Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 1994.a. otsus sunnitud tööltpuudumise aja eest keskmise palga väljamõistmise ja riigilõivu osas ning jätta Tõnu Puieste hagi Pikakannu Põhikooli vastu selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Eesistuja Jaano Odar Liikmed Jaak Luik, Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.