lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/III-2/1-22/94

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.06.1994

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-2/1-22/94
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.06.1994
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
608
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel 30. juuni 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-22/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Kollom liikmed: J. Rätsep ja J. Luik hageja Maire Tölp"i osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil läbi Karl Tölp"i kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 17. märtsist 1994 tema ja alaealise poja Lauri Tölp"i hagis Karl Tölp"i ja Helga Tölp"i vastu pärandvara jagamiseks.

20.jaanuaril 1994 otsustas Pärnu Maakohus tunnistada Maire Tölp"i, Lauri Tölp"i, Karl Tölp"i ja Helga Tölp"i omandiõigust võrdsetes , 1/4 osades elamule Pärnus, Kalevi pst. 94, kui 24. juulil 1991 surnud Jaan Tölp"ist (oli M. Tölpi abikaasa, L. Tölpi isa ja kostjatele poeg) jäänud pärandvara. Samuti jättis kohus Maire Tölpile pärandvarast sõiduauto ja mõistis temalt kostjatele kompensatsiooni sõiduauto maksumuse arvel.
17.märtsil 1994 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium kohtuotsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt on tegemist kahe nõudega: " osa elamu ja auto välistamisega pärandvarast, kui abikaasale ühisvara osa, mis kuulub hagejale (elamu oli Jaan Tölpile kingitud õe poolt), ning ülejäänud, s.o. pärandvara jagamisest pärijate vahel. Sellised nõuded on suunatud kõigi teiste pärijate vastu ning kuigi hageja ei märkinud hagiavaldusele kostjana oma alaealist poega, on ka tema käesolevas asjas kostjaks, mitte hagejaks, nagu sellest võiks aru saada hagiavalduse järgi. APK § 157 lg. 1 kohaselt ei ole eestkostjal õigust esindada eestkostetavat kohtuasjade ajamisel eestkostja ja eestkostetava vahel. Seega ei olnud üks kostjatest - alaealine Lauri Tölp, protsessis esindatud. Kui kohus otsustab isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud, siis kuulub otsus TKS § 318 lg. 1 p. 3 alusel igal juhul tühistamisele. Kassatsioonkaebuses peab Karl Tölp ringkonnakohtu otsust ebaõigeks ja palub teha samasuguse otsuse kui maakohus, sest millegagi ei ole tõendatud, et M. Tölpi hagi oleks olnud suunatud alaealise huvide kahjustamisele. Kolleegiumi istungil palus M. Tölp jätta kaebus rahuldamata. Kolleegium leidis, et otsus ei ole õige. Apellatsioonkohtu seisukoht, et üleelanud abikaasa taotlus pärandvara jagamiseks on alaealise lapse vastu suunatud, mistõttu nad ei saa pärandvara jagamise nõudes esineda mõlemad hagejatena ja lapsevanem ei saa alaealist last esindada, ei ole õige. Kui lapsevanem tunnistab alaealise õigust pärida võrdselt teiste sama ringi pärijatega ja ta ise on samuti pärija, siis ei ole tegemist vaidlusega lapsevanema ja alaealise lapse vahel pärandvara jagamiseks, vaid nõue on suunatud isikute vastu, kes ei ole pärandvara jagamisega nõus või hoiavad sellest kõrvale.

Seega pärandvara jagamise nõude osas oli M. Tölpil õigus hagi esitada ka alaealise L. Tölpi huvides ning teda kohtus esindada. Järelikult ei saa vastuvaidlematult kinnitada, et L. Tölp ei olnud asjasse kaasatud. Hagiavalduses on L. Tölp märgitud samuti hagejaks. Mis puutub asjaolusse, et M. Tölp pärandvara jagamisel taotles oma osa suurendamist J. Tölpi nimele registreeritud vara abikaasade ühisvaraks tunnistamise kaudu, siis selles osas on tema ja L. Tölpi huvid juriidiliselt tõepoolest vastandlikud, kuna on suunatud teiste seas ka L. Tölpi eeldatavate subjektiivsete õiguste kitsendamisele. Seetõttu on õige apellatsioonkohtu seisukoht, mille järgi L. Tölp ei olnud protsessis esindatud. Kuid see asjaolu ei too TKS § 318 lg. 1 järgi kaasa otsuse vältimatu tühistamise. Maakohus tegi otsuse L. Tölpi ja kostjate kasuks ning kohtuotsuse tühistamise aluseks ei saa olla ainuüksi nõutava esinduse puudumine isikul, kelle kasuks tehti otsus. Eestkoste- ja hooldusorgani esindaja protsessi TKS § 85 lg. 2 alusel kaasamata jätmine ei kinnita iseenesest TKS § 318 lg. 2 märgitud olukorda, mis võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele. Uuel asja läbivaatamisel peab apellatsioonkohus kaasama protsessi eestkoste- ja hooldusorgani arvamuse andmiseks ning lahendama apellatsioonkaebuse sisuliselt. Juhindudes TKS § -st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu otsus 17. märtsist 1994 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Karl Tölpile kautsjon 200 krooni. Eesistuja T. Kollom Liikmed J. Luik, J. Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.