Eesti Vabariigi nimel 30. juuni 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-24/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Kollom liikmed: J. Luik ja P. Vaher kostja esindaja, juhataja A. Alliku osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil läbi Maido Hanseni kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 28. aprillist 1994 tema hagis Viljandi Teedevalitsuse vastu kahju hüvitamiseks.
1.augustil 1992 sõitis hageja oma sõiduautoga VAZ-21011 Vastsemõisa - Viljandi maanteel tolmupilves vastu teel olnud telefoniposti. Esitatud hagis nõudis ta kostjalt kahju hüvitamist, kuna too, teostades teelõigul remonditöid, ei taganud nõuetekohast liiklusohutust, paigaldas sõiduks avatud teele telefoniposti, liiklusmärgi paigaldas rohu sisse. Tee-ehitust tuleb vaadelda suurema ohu allikana ja kostja peab vastutama TsK § 458 alusel sõiduautole tekitatud kahju eest 12 542 krooni ulatuses. 3.jaanuaril 1994 otsustas Viljandi Maakohus hagi rahuldada, tuginedes nii TsK § -le 448 kui ka 458. Tartu Ringkonnakohus otsustas 28. aprillil 1994 maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kolleegiumi otsuse motiivide järgi tee-ehitus ja post maanteel ei kuulu suurema ohu allika hulka ja antud juhul ei olnud kostja suurema ohu allika valdaja. Maakohus ei olnud õigustatud hagi TsK § 448 alusel rahuldama, kuna hageja ei ole seda taotlenud ei hagiavalduses ega maakohtus. Kassatsioonkaebuses peab hageja apellatsioonikohtu otsust ebaõigeks. Apellant ei tuginenud väitele, et maakohtu otsuses on alusetult lähtutud TsK § -st 448. Apellatsioonikohus ei tohi väljuda kaebuse piirest. Kostja ei ole vaidlustanud ka suurema ohu allika valdamist. Apellatsioonikohus on kitsendavalt ja ebaõigesti tõlgendanud suurema ohu allika mõistet. Kostja tekitatud situatsioon vastas suurema ohu allika tunnustele. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja jätta kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus ei ole õige. Otsuses on küll põhjendatult lähtutud sellest, et suurema ohu allikat kujutab endast tegevus teatud asjade ja ainete ekspluateerimisel, millised käikulastuna, liikumapanduna või loomulike omaduste tõttu ei allu täielikult inimese tahtele ja kontrollile. Ebaõige on aga seisukoht, mille järgi maakohtul ei olnud õigust hagi rahuldada TsK § -le 448 viidates. Viimane on üldnorm ja § 458 - erinorm. Nad ei ole teineteist välistavad. Suurema ohu allika valdaja tegevuses või kostja tegevuses, keda hageja peab suurema ohu allika valdajaks, võib olla ka süülist käitumist. Hageja oma hagis tugineb sellele, et kostja oli kahju tekitamises süüdi, kuna ei taganud teelõigul remondi ajal nõutavat liiklusohutust, kiirust piirava liiklusmärgi paigaldas rohu sisse, keset