Eesti Vabariigi nimel 9. mai 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-11/94EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed: J. Luik ja T. Kollom ES Sadolin AS esindaja v. adv. K. Kuusma osavõtul vaatas 2. mail 1994 avalikul kohtuistungil Tartus läbi ES Sadolin AS esindaja v. adv. T. Luhaääre erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1994 määrusele VE Himkom hagis ü/e EKE-Sadolin vastu 33250 USD väljamõistmiseks. Väikeettevõte HIMKOM esitas Tallinna Linnakohtule hagi ühisettevõtte EKE-SADOLIN vastu lepingujärgse viivise sissenõudmiseks 33250 USD väärtuses.
9.detsembri 1993 määrusega lõpetas Tallinna Linnakohus asja menetluse TKS §-dele 1 lg.1, 48 p.4, 140 lg.1 ja 218 lg.1 viidates, põhjendades seda asjaoluga, et lepingu sõlmimisel on pooled kokku leppinud lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamises rahvusvahelises kohtus. Hageja võib vaidluse lahendamiseks pöörduda rahvusvaheliste vahekohtute poole.
25.jaanuaril 1994 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma määrusega Tallinna Linnakohtu määruse ja saatis asja samasse kohtusse läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei saa poolevahelise lepingu p. 7 käsitleda sisuliselt kui poolte kokkulepet, sest puudub viide konkreetsele kohtule. Rahvusvahelistes reglementides ja Eesti seaduses Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraazikohtu kohta on väljendatud põhimõte, et vahekohtusse pöördumisel on vajalik poolte kokkulepe vaidluse üleandmiseks konkreetse vahekohtu lahendada. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada. Kaebuses väidetakse, et ei ole olemas ettekirjutust, mis paneks lepingupooltele kohustuse kokku leppida konkreetse kohtu osas. TKS § 140 lg.1 sellist nõuet ei kehtesta. Poolte vahel oli kokkulepe, et vaidluste lahendamine toimub rahvusvahelises kohtus ja ringkonnakohtu järeldus, nagu ei oleks see kokkulepe piisav, ei ole õige. Ringkonnakohus tõlgendanud valesti TKS §-i 165 lg.1. Konkreetse kohtuorgani mainimata jätmine ei takista hagejal rahvusvaheliste kohtuinstantside poole pöördumast. Näiteks oleks võimalik pöörduda Rahvusvahelise Kaubandus- ja Tööstuskoja juures asuva rahvusvahelise vahekohtu poole. New Yorgi 10. juuni 1958 konventsiooni alusel on hagejal õigus nõuda rahvusvahelise vahekohtu otsuse täitmist Eestis. Rahvusvahelise Kaubandus- ja Tööstuskoja reglemendi art. 7 kohaselt on hagejal võimalik pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse ka siis kui lepingu poolte vahel ei ole prima facie lepingut asja üleandmiseks vahekohtu otsustada või on selline leping, kuid see ei nimeta konkreetselt RKT vahekohut. Sel puhul on vajalik, et kostja nõustuks vaidluse lahendamisega RKT rahvusvahelise vahekohtu poolt, mida kostja ka on korduvalt väljendanud. Ringkonnakohtu määruses sisalduv väide, nagu oleks RKT vahekohtu reeglid välja töötatud ÜRO Rahvusvahelise Kaubanduse Õiguse Komisjoni Arbitraazi reglemendist lähtuvalt ei ole õige, sest viimase reglement kinnitati hiljem.