Kohtulahend

Eesti Vabariigi nimel 12. aprill 1994 Tsiviilasi nr. III-2/3-6/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Kollom liikmed: T. Vernik ja J. Luik hageja S. Kiili osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil Tartus läbi Valerian Salõkini avalduse kohtuvea parandamise korras Tallinna Linnakohtu 08. juuni 1993 otsuse tühistamiseks Silver Kiili hagis tema vastu kahju hüvitamiseks. Tallinna Linnakohus otsustas 08. juunil 1993 Valerian Salõkinilt välja mõista 3 829,35 kr. kahju ja 685.20 kr. kohtukulu. Otsuse motiividel toimus 27. veebruaril 1993 Tallinnas poolte autodega liiklusavarii, mille põhjustas kostja ootamatu ettesõiduga hageja juhitavale sõiduautole M-2140. Hageja auto vigastuste maksumus on tõendatud ekspertiisiaktiga ja kostja peab hüvitama TsK § 448 alusel kahju osas, mida ei kata kindlustus. Hageja seletustest nähtub, et avariil sai kannatada kapitaalselt remonditud auto, vahetamisele kuulunud detailid olid vahetatud 1992, olid seega uued. Kostja palub oma avalduses otsus tühistada, sest 08. juunil pidi ta ootamatult ära sõitma seoses Venemaal elava ema raske haigusega. Kostja auto kulum oli 60% ja arvestades kindlustusest saadud 3 544 kr. on avariiga tekitatud kahju täielikult hüvitatud. Kolleegiumi istungil palus hageja kostja avalduse muutmata jätta. Kolleegium leidis, et puuduvad küllaldased alused kohtuotsuse tühistamiseks. Tollal kehtinud TsPK§ 168 lg. 2 järgi võis kohus tsiviilasja läbi vaadata asjast osavõtva isiku puudumisel, kui talle oli ettenähtud korras teatavaks tehtud kohtuistungi aeg ja koht ning tema mitteilmumise põhjuste kohta puudusid andmed. Kostjale oli istungi aeg ja koht ettenähtud korras teatavaks tehtud. Seetõttu võis kohus tema mitteilmumisele vaatamata asja arutada. TsK § -s 448 lg. 1 ja 2 on kehtestatud, et isiku varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses, välja arvatud seaduses ettenähtud erandjuhud. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Antud juhul tuvastas kohus liiklustehnilise ekspertiisi akti alusel, et hageja auto taastamisremont maksis 1993 märtsis 7 373,45 kr. Hageja seletusel, mis TsPK § 29 lg. 2 ja TKS § 87 lg. 2 võib samuti olla tõendiks, oli hageja sõiduauto 1992 kapitaalselt remonditud ja vahetamisele kuulunud detailid olid uued. Kostja omalt poolt kohtule vastuväiteid ei esitanud ja kohtul ei olnud alust eeldada, et hageja seletused ei ole tõesed. Juhindudes TKS § -st 357 kolleegium

o t s u s t a s: Tallinna Linnakohtu otsus 08. juunist 1993 jätta muutmata ja Valerian Salõkini avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldamata. Eesistuja T. Kollom Liikmed T. Vernik, J. Luik