Eesti Vabariigi nimel 16. märts 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-6/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Kollom liikmed H. Salmann ja J. Luik hageja esindaja v. adv. H. Küti ja kostja esindaja v. adv. V. Sillati osavõtul vaatas 7. märtsil 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi AS Agvest kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 1993 otsusele AS Agvest hagis AS Moest vastu 235 312,70 krooni väljamõistmiseks. Hageja taotles kostjalt 235 312,70 krooni väljamõistmist, leides, et selle summa ulatuses peab kostja tagastama hageja poolt sõiduautode hankimiseks ettemaksuna antud raha. Poolte vahel sõlmiti 18. detsembril 1991 leping lääne päritoluga sõiduautode hankimiseks ettemaksuna tasutava raha eest. Kokkulepet uuendati 10. juunil 1992. 3. oktoobril 1992 leppisid pooled kokku, et "Agvest" loobub lepingu järgi hangitud kaubast, "Moest" aga kohustub tagastama ostjale kauba eest ettemaksu korras tasutud 3 274 333, 20 rubla suuruse summa "vastavalt Eesti Panga kursile" hiljemalt 31. oktoobriks 1992. Pärast hagi esitamist on "Moest" osa võlgnevusest tasunud ja tagastamata on ettemaksuna saadud rahast 235 312,70 krooni. Rahareformiga seoses kuulusid rublad ümbervahetamisele kroonideks 10:1, millest tuleb tagastatava summa määramisel lähtuda. Tallinna Linnakohus otsustas 26. augustil 1993 jätta hagi rahuldamata ja väljamõista hagejalt kostjale esindajatasu 4706,25 krooni. Täiendava otsusega 27. augustist 1993 muutis kohus esindajatasu suurust, mõistes välja 11 764,60 krooni esindajatasu. Otsuse motiividel leppisid pooled kokku lepinguliste suhete lõpetamiseks ja saadud ettemaksu tagastamiseks lähtudes Eesti Panga kursist, mitte aga rahareformijärgsest kursist. Seetõttu tuleb ettemaksu hinnata 8. oktoobri 1992 seisuga. Läbi Saksa marga arvestades (Vene keskpanga kurss 1 DEM = 240,29 rubla 8. oktoobri 1992 seisuga) pidi kostja tagastama 109 119,25 krooni millise summa kostja ongi tagastanud ja võlgnevust ei ole.
Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kaebuse rahuldada märkides, et kaebuses on juba makstud summa tasaarvestamisel tehtud aritmeetiline viga ja taotletav summa peab olema üle 26 tuhande krooni võrra väiksem kaebuses näidatust. Kostja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata, viidates poolte 8. oktoobri 1992 kokkuleppele. Ta kinnitas, et kokkuleppes peetakse silmas rubla 1992 oktoobrikuu väärtust. Kolleegium leidis, et kaebus kulub rahuldamisele. Kohtuotsustes on õigesti tuvastatud, et pooled leppisid 8. oktoobril 1992 kokku lepinguliste suhete lõpetamiseks ning saadud ettemaksu tagastamiseks, s.o. restitutsioonis (TsK § 238 lg.1). See nähtub otseselt kokkuleppe tekstist. Kohtud on aga ebaõigesti määranud kindlaks tagastatava summa ulatuse, s.o. kostja käsutusse antud hageja vara väärtuse. Rahareformikomitee dekreedi nr.030 kohaselt pidid kõik rahareformi aja l kehtivad rahalised kohustused jääma jõusse ja kuulusid ümberhindamisele Eesti kroonidesse. Dekreedi nr.021 p.2 järgi kuulusid raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande näitajad rublades ümberhindamisele Eesti kroonidesse rahareformikomitee kehtestatava, rahafeformi väljakuulutamise päeval avaldatava kursiga. Nimetatud kurss kehtestati vahekorras 1 kroon 10 rubla vastu. Nii oli kostja kohustatud debitoorse võlgnevuse hagejale ümber hindama kroonidesse vahekorras 10 rubla võrdub 1 kroon. Vastasel juhul oleks ta rahareformikomitee dekreetide täitmata jätmisega tekitanud hagejale kahju. Kui aga kostja oma arvel olnud rublad hindas ümber kroonidesse rahareformikomitee kehtestatud kursiga, tuleb ettemaksu tagastamisel arvestust pidada sama kursiga, s.t. tagastada saadu kogu selle väärtuses. Eesti Pank ei määranud ega määra kindlaks krooni kurssi rubla suhtes, s.o. ei noteeri seda. Lepingu tekstiga ei ole kooskõlas kohtute seisukoht, mille järgi pooled leppisid kokku tagastada ettemaks rublades 8. okt. 1992 ajal kehtinud väärtuse alusel, leituna Saksa marga kaudu.
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 23. novembrist 1993 tühistada. Välja mõista AS-lt Moest 233 514 krooni (millest 218 314 kr. on põhivõlg, 12 840 kr. riigilõivu tagastamiseks ja 2 360 kr. advokaaditasu) AS Agvest kasuks. Riigikohtu raamatupidamisel tagastada AS-le Agvest kassatsioonkautsjon 2 353 krooni. Kohtuotsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja T. Kollom Liikmed H. Salmann, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.