Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-1337 30. juuni 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam Clyde Kulli kaebus Kaitsepolitseiameti 18. mai 2021. a otsuse tühistamiseks Kaebaja Clyde Kull Vastustaja Kaitsepolitseiamet, esindaja Karel Virks Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2023. a otsus Clyde Kulli kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2023. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastmes kantud kulud nende endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Clyde Kullil (edaspidi kaebaja) oli alates 24. aprillist 1996 vähemalt salajase, sh 31. maist 2010 kuni 26. maini 2015 täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba.
Kaebaja allkirjastas 27. veebruaril 2020 riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivusaja pikendaja ankeedi. Välisministeerium esitas Kaitsepolitseiametile 3. märtsil 2020 taotluse pikendada kaebaja salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivust. Julgeolekukontrolli käigus vestles Kaitsepolitseiamet kaebajaga viiel päeval ajavahemikus 24. augustist 2020 kuni 5. novembrini 2020. Kaebaja andis 5. novembril 2020 vestluse käigus Kaitsepolitseiametile loa teha koopia tema kasutuses olevates elektroonilistes seadmetes ja internetikontodel olevatest andmetest ning töödelda neid andmeid julgeolekukontrolli käigus. 17. mail 2021 pidas Kaitsepolitseiamet kaebaja kinni kriminaalmenetluses kahtlustatavana. Kinnipidamise ajal, 18. mail 2021 tutvustas Kaitsepolitseiamet kaebajale ettepanekut keelduda juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest ja kuulas ta suuliselt ära.
3.Kaitsepolitseiamet ei pikendanud 18. mai 2021. a otsusega nr R-00026/21 kaebaja salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivust riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 32 lg 2 p 10 alusel põhjusel, et kaebaja on ankeedis ja julgeolekukontrolli vestlusel tahtlikult varjanud andmeid ning esitanud valeteavet, mis on olulised juurdepääsuloa andmise otsustamisel.
3-21-1337
3.1.Kaitsepolitseiamet tegi kindlaks, et kaebaja on varjanud: 1) abikaasaga ühisomandis olnud Venemaal asuvat kinnisvara ja selle kinkimisega seotud asjaolusid; 2) Eestis asuva kinnisvara üürile andmisest saadud täiendavat tulu; 3) kokkupuuteid NSVL-i ja ENSV luure- ja julgeolekuteenistustega, töötamist NSVL-i turismiagentuuri (Inturist) Tallinna osakonnas ning NSVL-i riigisaladusele juurdepääsu luba; 4) investeerimisalast tegevust ja välisriigis asuvaid pangakontosid.
3.2.Kaitsepolitseiameti hinnangul on varjatud andmed julgeolekukontrollis olulised, sest need annavad julgeolekukontrolli teostavale asutusele võimaluse hinnata juurdepääsuloa taotlejaga seotud julgeolekuriske ja kontrollida juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest keeldumise aluseid. Majanduslikke huve Venemaal võivad välisriigi julgeolekuasutused oma huvides ära kasutada. Riigisaladuse kaitse kontekstis on Venemaa Föderatsiooni puhul tegemist riskiriigiga. Täiendava tuluallika varjamine võib viidata maksude tasumise kohustuse täitmata jätmisele, mis on üks juurdepääsuloast keeldumise aluseid (RSVS § 32 lg 2 p 11). Samuti ei anna see täit ülevaadet isiku majanduslikust olukorrast, et hinnata sellest lähtuvaid riske. Kontaktid luure- või julgeolekuteenistuste töötajatega ja kokkupuuted välisriikide luure- või julgeolekuteenistustega ning NSVL-i riigisaladusele juurdepääsu luba on oluline teave, sest võib viidata koostöö tegemisele välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega, mis on üks juurdepääsuloast keeldumise aluseid (RSVS § 32 lg 2 p 11). Välisriikides asuvate pangakontode ja investeerimiskontode varjamise korral võib isik varjata kõrvaltulu, ebaseaduslikku tulu, majanduslikku olukorda või muud asjaolu, mis võib olla juurdepääsuloa andmisest keeldumise aluseks.
3.3.Kaitsepolitseiamet jõudis järeldusele, et tahtliku andmete varjamise ja valeteabe esitamisega on kaebaja näidanud ennast ebausaldusväärsena. Seetõttu ei saa olla kindel, kas ta suudaks jääda ausaks riigisaladuse käitlemisel ja täita kõiki riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi, sealhulgas kohustust teatada igast isikust, kes püüdis või püüab mis tahes viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu riigisaladusele (RSVS § 19 lg 1 p 3). Kuigi otsuse tegemisel on saanud määravaks p-s 3.1 toodud asjaolud, on ka iga nimetatud asjaolu eraldi piisavalt kaalukas, et keelduda juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest.
3.4.Kaalutlusõigust teostades leidis Kaitsepolitseiamet, et salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamisest tuleb keelduda. Kaitsepolitseiamet ei pidanud võimalikuks anda salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba lühemaks ajaks või juurdepääsu madalama taseme riigisaladusele.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitsepolitseiameti otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastada talle salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba. Vaidlustatud otsuses väidetud asjaolud ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole vastustaja eest teadlikult ja pahatahtlikult varjanud temale teadaolevat infot. Kaebaja ärakuulamine oli formaalne ja sisulist kaalumist ei toimunud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 18. juuli 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. juuni 2023. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
6.1.Ringkonnakohus tegi kindlaks, et kaebaja varjas tahtlikult Šveitsi pangakontot 2007. a ankeedis; ühe Eesti investeerimisfondi osakuid 1998. a ankeedis; Belgias hoitud väärtpabereid 1998. ja 2001. a ankeetides ning 2020. a vestlusel; investeerimistegevust 2010. ja 2020. a vestlustel; Eestis asuva 2(8)
3-21-1337 korteri üürile andmisest saadud täiendavat tulu 2004. a ankeedis ning 2010. ja 2020. a vestlustel; Venemaal asuvat kinnisvara, mille puhul kaebaja möönis, et see võis talle kuuluda, 2020. a vestlusel; NSVL-i turismiagentuuri (Inturist) Tallinna osakonnas töötamist enne 2010. a esitatud ankeetides ning kokkupuuteid NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) ja sõjaväeluurega. NSVL-i riigisaladusele juurdepääsu loa kohta leidis kohus, et selle varjamist julgeolekukontrolli vestlustel ei saa kaebajale ette heita.
6.2.Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et kuigi vaidlustatud otsuses on väiksemaid ebatäpsusi faktilistes asjaoludes ja kõiki vastustaja väiteid ei saa lugeda tõendatuks, on arvestatav hulk kaebajale tehtud etteheiteid kokkuvõttes siiski õigustatud. Kaebaja on varjanud teavet oma finantskäitumise kohta, täiendavat sissetulekuallikat ja Venemaal asuvat kinnisvara, samuti jätnud ankeetides märkimata ühe töökoha andmed ja kokkupuuted välisriigi eriteenistustega.
6.3.Ringkonnakohtu arvates ei tehtud kaebaja ärakuulamisel selliseid vigu, mille tõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada. Vastustaja võis otsustada, millisel viisil ärakuulamist läbi viia. Kaebaja kuulati ära suuliselt. Ilmselt oleks kaebaja saanud esitada oma seisukohad kirjalikus vormis põhjalikumalt ja läbimõeldumalt, sh vajadusel kasutada nende koostamiseks õigusnõustaja abi. Samas ei vaielnud kaebaja suulisele ärakuulamisele vastu ega taotlenud võimalust esitada enne otsuse tegemist kirjalikke seisukohti. Keelduv otsus põhineb asjaoludel, mille kohta kaebaja sai anda korduvalt selgitusi 2020. a julgeolekukontrolli vestluste käigus. Kaebaja ärakuulamisel 18. mail 2021 tutvustati talle nende vestluste põhjal tehtud peamisi järeldusi ja ettepanekut keelduda juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest. Kaebaja sai esitada oma vastuväited. Kaebaja ärakuulamine toimus haldus-, mitte süüteomenetluse raames, kuigi kaebaja peeti 17. mail 2021 kahtlustatavana kinni. Nimetatud menetlused võivad kulgeda ja antud juhul ka kulgesid paralleelselt. Kaebajale selgitati, millega seoses teda ära kuulatakse. Seega ei saanud talle jääda muljet, et tegemist on kahtlustatavana ülekuulamisega. Kuigi kaebaja võis olla väsinud ja eelmisel päeval kahtlustatavana kinnipidamise tõttu ka häiritud, ei ole alust arvata, et kaebaja ei suutnud kurnatuse tõttu asjakohaseid selgitusi anda. Ärakuulamist ei muuda formaalseks üksnes see, et otsus tehti ärakuulamisega samal päeval.
6.4.Ringkonnakohus nõustus, et kaebajale riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamisest keeldumine oli proportsionaalne. Ankeetides kogu asjakohase teabe märkimine on oluline, sest selle põhjal on võimalik esitada julgeolekukontrolli käigus taotlejale täpsemaid küsimusi või koguda juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise üle otsustamiseks vajalikke andmeid muudest allikatest. Välisriigis toimuva tegevuse või kontaktide kohta asjakohaste ja piisavate andmete esitamine on eriti oluline selle tõttu, et nende asjaolude kohta puudub vastustajal sageli võimalus enda algatusel täiendavat teavet hankida. Teabe varjamine võib takistada vastustajal kontrollida RSVS §-s 32 sätestatud juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise aluste olemasolu. Eesti riigi julgeolek on äärmiselt kaalukas avalik huvi. Riigi julgeolekut võib ohustada see, kui Eesti riigisaladus saab avalikuks või sellele saab juurdepääsu isik, kellel pole selleks õigust. Kui tuvastatakse, et juurdepääsuloa taotleja on esitanud ankeedis või julgeolekukontrolli vestlusel valeinfot või varjanud andmeid, millel on juurdepääsuloa andmisel tähtsust, siis väheneb isiku usaldusväärsus. Näiteks võib väheneda usaldus selle vastu, et taotleja täidab RSVS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud teatamiskohustust. Sellega suureneb oht, et taotlejat võidakse ära kasutada Eesti riigisaladusele juurdepääsu saamiseks. Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumisel ei pea vastustaja tõendama riigi julgeoleku kahjustamist, vaid piisab kahjustamise ohust. Kaebajal seevastu ei ole subjektiivset õigust omada riigisaladusele juurdepääsu luba. 2020. a julgeolekukontrollis ilmnenud asjaolusid arvestades oli vastustaja keelduv otsus proportsionaalne hoolimata sellest, et kaebajale oli varem antud juurdepääsuluba ja selle kehtivust ka korduvalt pikendatud. Vastustaja on kaalunud ka võimalust anda kaebajale juurdepääsuluba taotletust lühemaks ajaks või madalamal tasemel. 3(8)
3-21-1337
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja väitis, et mitmeid asjaolusid on varasematel julgeolekukontrolli vestlustel käsitletud. Tõendamata on, et kaebaja on vestlustel teadlikult varjanud olulisi asjaolusid. Inturistis töötamist ei pidanud ankeetides kajastama. Inturistis töötamise ja välismaa eriteenistusega kokkupuudete märkimata jätmist 1995. ja 1998. a ankeetides ei saa kaebajale ette heita, sest kaebaja ei ole neid asjaolusid julgeolekukontrolli vestlustel varjanud. Julgeolekukontroll on terviklik, kus omavad tähtsust nii ankeedis kajastatu kui vestlusel räägitu. Ainus uus asjaolu varasemate julgeolekukontrollidega võrreldes on etteheide kaebaja abikaasa korteri kohta. Kaebaja ei nõustu, et korterist oleks tulnud 2020. a vestlusel rääkida, sest korteri omand polnud tõendatud. Vestlusel vastatakse küsimustele. Vestluse protokollist ilmneb, et kaebaja on küsimustele vastates andnud selgitusi ja rääkinud abikaasa korteri asjaoludest. Kõik muud tõendid selle kohta, mida kaebaja väidetavalt teadis korteri kohta, on leitud hiljem kaebaja teabekandjast, mille kaebaja andis ise vabatahtlikult vastustajale. Kaebaja ei varjanud korteriga seotud asjaolusid. Väide, et vastustaja on kaalunud ka võimalust anda kaebajale juurdepääsuluba taotletust lühemaks ajaks või madalamal tasemel, pole õige. Loa kehtivuse pikendamisest keeldumise otsuses on öeldud üheselt, et vastustaja ei pea seda võimalikuks.
8.Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja juhtis tähelepanu, et kaebaja ei ole välja toonud, millist materiaalõiguse normi on tema arvates ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on ringkonnakohus oluliselt rikkunud ja milles selline õigusnormi rikkumine seisneb. Vastustaja on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus on õiguspärane ja puuduvad alused selle tühistamiseks.
9.Kaebaja esitas täiendavad märkused, milles vaidles vastustaja seisukohtadele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6). Kolleegium käsitleb vastustaja tegevust kaebaja ärakuulamisel (I), kontrollib RSVS § 32 lg 2 p 10 kohaldamise eelduseid (II) ja kaalutlusõiguse teostamist ning lahendab menetluskulude jaotuse (III). Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva osa I ja III jaos toodud põhjendustele. I
11.Isiku ärakuulamine teda puudutava otsuse tegemisel on oluline inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse ja õiglase haldusmenetluse põhimõtete arvestamiseks (RKHKm 3-3-1-56-02, p 9; RKHKo 3-3-1-70-03, p 19). Ärakuulamise üheks eesmärgiks on oluliste asjaolude väljaselgitamine, et tagada haldusmenetluses uurimispõhimõtte järgimine ja kaalutlusõiguse teostamine (RKHKo 3-3-1-76-12, p 11). Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis (RKHKo 3-3-1-52-13, p 34). Ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest kedagi ei tohi kohelda haldusmenetluse objektina, vaid kui isikut, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (RKHKm 3-3-1-56-02, p 9; RKHKo 3-18-913/85, p 19). Ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks tuleb
4(8)
3-21-1337 isikule jätta mõistlik aeg piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks (RKHKo 3-21-552/28, p 22.1).
12.Vastustaja väitis kohtumenetluse käigus, et kaebajale ei tulnudki ärakuulamisõigust tagada. Vastustaja viitas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-le 2, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustaja leidis, et julgeolekukontrolli menetluses on kaebajat kaasatud korduvalt. Vestlustel käsitleti kõiki otsuses puudutatud asjaolusid ja otsest vajadust lisaandmete saamiseks ei olnud. Otsuses ei kaldutud kõrvale kaebaja vestlustel antud selgitustest.
13.Kolleegium ei nõustu vastustaja arusaamaga. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaldamine eeldab, et faktiliste asjaolude üle ei ole vaidlust ning otsust tehes pole haldusorganil kaalutlus- ega hindamisruumi, mille kohta saaks menetlusosaline anda täiendavaid selgitusi või esitada vastuväiteid. Vaidlustatud otsus niisugune ei olnud. Lisaks tuleb arvestada, et HMS § 40 lg 3 sisaldab ka ise kaalutlusõigust, mis tähendab, et suure negatiivse mõjuga otsuse puhul võib kaalutlusõigus kahaneda ja isik tuleks pigem ära kuulata. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja otsus oli rangeim võimalikest, mille tõenäoline tagajärg oli võimatus jätkata senisel ametikohal. Seepärast tuli kaebaja enne vaidlustatud otsuse tegemist ära kuulata.
14.Kaebaja kuulati ära ajal, kui ta oli kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud. Ringkonnakohus ei eksinud, et kaebaja võis ära kuulata kriminaalmenetluse ajal, kuid ei pööranud tähelepanu küsimusele, kas kaebaja võis ära kuulata kahtlustatavana kinnipidamise ajal. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei ole see lubatud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine on vajalik kriminaalmenetluse, mitte haldusmenetluse läbiviimiseks ega tagamiseks. Kahtlustatavana kinni peetud isik tuleb viivitamata vabastada, kui langeb ära isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus (kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lg 9). Haldusmenetluse toimingutega ei tohiks pikendada kinnipidamise aega kriminaalmenetluses. Erandina võib isiku ärakuulamine haldusmenetluses olla lubatav kahtlustatavana kinnipidamise ajal, kui vajadus isik ära kuulata on veelgi kaalukam ja pakilisem kui vajadus isikut kahtlustatavana kinni pidada. Sellisel juhul tuleb enne ärakuulamist menetlusosalisele selgitada, millise menetlusega on tegu, milleks tohib menetlustoimingu abil saadud teavet kasutada ja millised on menetlusosalise õigused. Lubamatu on kinnipidamise abil isikut haldusmenetluses survestada. Käesolevas asjas ei olnud riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamise otsust vaja tingimata teha kaebaja ärakuulamise päeval, vaid vastustajal oli selleks aega veel vähemalt seitse päeva.
15.Vastustajal oli küll kaalutlusõigus arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaja määramisel (HMS § 5 lg 1), kuid antav tähtaeg peab olema piisav selleks, et arvamuse ja vastuväited saaks esitada läbimõeldult, vajadusel nõu pidada ja kasutada õigusabi. Kolleegium nõustub kaebaja kohtumenetluse käigus tehtud etteheitega, et talle ei jäetud mõistlikku aega piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks.
16.Vastustaja väitis kohtumenetluse käigus, et kaebaja ei avaldanud kordagi soovi tutvuda pikemalt ettepanekuga keelduda juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest ja võtta aega õigusalaseks nõustamiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Samuti ei esitanud ta soovi teha ärakuulamine mõnel muul ajal. Kaebaja oli vastustaja väitel ärakuulamisega 18. mail 2022 nõus ning kui ta oleks väljendanud soovi ettepanekuga pikemalt tutvuda ja esitada oma seisukohad kirjalikult, siis oleks talle seda võimaldatud.
5(8)
3-21-1337
17.Kolleegium ei pea vastustaja väiteid asjakohaseks. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan (RKHKo 3-3-1-85-06, p 12; 3-3-1-80-06, p 21). Hea halduse põhimõttest tulenevalt oleks vastustaja pidanud kaebajale tutvustama võimalusi, mille olemasolu ta hiljem kohtumenetluses väitis, mitte hoidma neid enda teada. Kuigi kaebaja on pikaaegse kogemusega kõrgem riigiametnik, kellelt võib eeldada haldusmenetluse põhialuste tundmist, ei pruukinud ta enda olukorda arvestades kohe mõista, et arvamuse ja vastuväidete esitamiseks on teisi võimalusi, ning nõuda nende kasutamist. Sellest, et kaebaja osales ärakuulamise vestlusel, ei saa järeldada, et ta oleks oma õigusest ärakuulamise mõistlikule ajale ise vabatahtlikult loobunud.
18.Kolleegium leiab, et vastustaja tegi vigu kaebaja ärakuulamisel. Seetõttu on vastustaja otsus formaalselt õigusvastane. Menetluslikud vead ei ole siiski sellise kaaluga, mis oleksid võinud mõjutada vaidlustatud otsuse sisu. Kaebaja rääkis ärakuulamisel sedasama, mida hiljem kogu kohtumenetluse vältel. Ei ole näha, et korrektselt läbi viidud ärakuulamisel oleks ta esitanud oluliselt teistsugust teavet või seisukohti. Sellisel juhul ei saa üksnes ärakuulamise nõuete rikkumise tõttu vaidlustatud otsuse tühistamist nõuda (HMS § 58). II
19.RSVS § 32 lg 2 p 10 järgi võib riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamisest keelduda füüsilisele isikule, kes on julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud juurdepääsuloa taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis või vestlusel tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid, mis on olulised juurdepääsuloa andmise otsustamisel. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus RSVS § 32 lg 2 p 10 kohaldamise eelduste kontrollimisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega kohtumenetluse norme rikkunud. Kohus uuris põhjalikult kaebaja koostatud ankeete ja vastustaja läbiviidud vestluste protokolle ning tegi selgeks nende koostamise või läbiviimise ajal kehtinud nõuded. Sellest lähtudes tuvastas kohus, millised vaidlustatud otsuses toodud asjaolud olid tõendatud ja millised mitte. Kuigi vaidlustatud otsuses esines ebatäpsusi faktilistes asjaoludes ja kõiki vastustaja väiteid ei saanud lugeda tõendatuks, tegi ringkonnakohus kokkuvõttes kindlaks, et kaebaja on tahtlikult varjanud teavet oma finantskäitumise kohta, täiendavat sissetulekuallikat ja Venemaal asuvat kinnisvara ning jätnud ankeetides märkimata ühe töökoha andmed ja kokkupuuted välisriigi eriteenistustega. Kolleegium ei näe, et kohus oleks teinud vigu sellisele järeldusele jõudmisel.
20.RSVS § 32 lg 2 p 10 kohaldamiseks ja riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamisest keeldumiseks ei piisa üksnes sellest, kui tuvastatakse, et taotleja on andmeid varjanud või esitanud valeteavet. Sellele lisaks tuleb kindlaks teha, kas varjatud andmed või esitatud valeteave on oluline juurdepääsuloa andmise otsustamisel. Kolleegium nõustub vaidlustatud otsuses (eespool p 3.2) ja ringkonnakohtu otsuses (eespool p 6.4) toodud põhjendustega, miks on kaebaja varjatud andmed ja esitatud valeteave olulised juurdepääsuloa andmise otsustamisel, ega pea vajalikuks toodud põhjendusi korrata (HKMS § 231 lg 6, § 211 lg 5 ja § 165 lg 2). Seega olid RSVS § 32 lg 2 p 10 kohaldamise eeldused täidetud. III
21.RSVS § 32 lg 2 p 10 näeb ette kaalutlusõiguse riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamise otsustamisel. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega ei piisa juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest keeldumiseks RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaolude esinemisest, vaid arvestada tuleb ka teisi olulisi asjaolusid.
6(8)
3-21-1337
22.Vastustaja on lisaks RSVS § 32 lg 2 p 10 järgi kindlakstehtud asjaoludele hinnanud ja arvestanud kaebajaga seotud ohtu riigisaladuse kaitsele. Andmete varjamisest ja valeteabe esitamisest on vastustaja teinud järelduse, et kaebaja suhtes ei saa olla kindel, kas ta suudab jääda ausaks riigisaladuse käitlemisel ja täita kõiki riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi, sealhulgas teatada igast isikust, kes püüdis või püüab mis tahes viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu riigisaladusele (RSVS § 19 lg 1 p 3). Vastustaja osutas, et riigisaladuse kaitse nõuete järgimine on oluline riigisaladuse kaitse ja riigi julgeoleku tagamise seisukohast.
23.Kolleegium nõustub, et kaebajaga seotud oht riigisaladuse kaitsele on oluline asjaolu, mida tuleb RSVS § 32 lg 2 p 10 kohaldamisel arvestada. Riigisaladusele juurdepääsu loa andmata või selle kehtivuse pikendamata jätmine ei ole sanktsioon RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaolude esinemise korral, vaid meede, mille eesmärk on vältida tulevikus ohtu riigisaladuse kaitsele. Sellepärast ei saagi juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamisel tugineda ainult RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaoludele. Kaebaja tulevase käitumise hindamine on oluline, et hoida ära riigisaladuse avalikuks tulek või teatavaks saamine juurdepääsuõiguseta isikule. RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaolud aitavad ohtu riigisaladuse kaitsele kindlaks teha ja hinnata.
24.Kolleegium märgib, et riigisaladuse kaitset puudutava ohu hindamiseks tuli vastustajal prognoosida, kas kaebaja hoiab ja kaitseb riigisaladust ning täidab teisi riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi. Kuigi vastustaja tegutses kaalutlusõiguse alusel, saab kohus kontrollida, kas vastustaja lähtus kaebaja tulevase käitumise hindamisel õigetest asjaoludest ja kas nendest tehtud järeldus oli asjakohane. Kaebaja tulevase käitumise prognoosi peab saama võimalikult objektiivselt kontrollida. Vaidlustatud otsusest on näha, et vastustaja lähtus prognoosimisel RSVS § 32 lg 2 p-s 10 sätestatud asjaoludest. Kuigi ringkonnakohus tegi kindlaks, et vaidlustatud otsuses on väiksemaid ebatäpsusi faktilistes asjaoludes ja kõiki vastustaja väiteid ei saa lugeda tõendatuks, leidsid peamised asjaolud, millele vastustaja prognoos rajanes (eespool p 19), siiski kinnitust. Kolleegium kahtleb vaidlustatud otsuses toodud väites, et iga selline asjaolu eraldi võimaldab jõuda järeldusele, et kaebaja puhul ei saa olla kindel, et ta hoiab ja kaitseb riigisaladust ning täidab teisi riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi, kuid ei kahtle, et sellisele järeldusele võis jõuda kõiki ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid kogumis arvesse võttes (vrd RKHKo 3-15-2221/33, p 13). Kolleegium nõustub ka sellega, et selliste asjaolude põhjal tehtud järeldus kaebaja tulevase käitumise kohta oli asjakohane. Kui riigisaladuse juurdepääsu loa taotleja suhtub julgeolekukontrolli kohustustesse ebaausalt või ebakorrektselt, ei saa olla kindel, et ta hiljem täidab ausalt ja korrektselt riigisaladuse kaitse kohustusi. Riigisaladuse kaitse nõuete rikkumine loob aga ohu riigisaladuse kaitsele.
25.Vastustaja on kohtumenetluse käigus väljendanud seisukohta, et ohuhinnangut kaebaja käitumisele ei muuda asjaolu, et kaebaja on omanud vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba alates 1996. aastast ja tema tööalane karjäär on olnud eeskujulik. Sellega seoses leiab kolleegium, et juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise puhul on taotleja tulevase käitumise prognoosimisel üldjuhul asjakohane võtta arvesse ka seda, kuidas on taotleja seni oma kohustusi riigisaladuse hoidmisel ja kaitsmisel täitnud. Kui taotleja ei ole riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi rikkunud, suurendab see eelduslikult tõenäosust, et taotleja täidab neid kohustusi ka edaspidi. Selline asjaolu ei pruugi aga kõrvaldada ebakindlust, mis tuleneb RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaolude esinemisest. Oluliste andmete varjamise ja valeteabe esitamise tõttu võib tekkida olukord, kus ei saa olla kindel, et teisi RSVS § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise aluseid ei esine. Sellisel juhul ei saa kindel olla ka selles, et taotleja täidab riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi tulevikus.
7(8)
3-21-1337
26.Vaidlustatud otsuse tegemisel on vastustaja lähtunud sellest, et juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest tuleb keelduda, kui ei saa olla kindel, et kaebaja hoiab ja kaitseb riigisaladust ning täidab teisi riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi. Sellise järelduse on vastustaja teinud kaalutlusõiguse teostamise raamides. Kolleegium ei näe selles kaalutlusviga. Selline järeldus on asjakohane, arvestades juurdepääsuloa preventiivset eesmärki hoida ära oht riigisaladuse kaitsele. Juurdepääsuloa andmisel või selle kehtivuse pikendamisel peab olema piisavalt kindel, et loa taotleja täidab riigisaladuse hoidmise ja kaitsmisega seotud kohustusi. Riigisaladuse kaitse pole tagatud, kui esinevad põhjendatud kahtlused, kas taotleja täidab neid kohustusi.
27.Riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamisest keeldumisega kaasneb riive isiku õigusele vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (põhiseaduse § 29 lg 1). See põhiõigus kaitseb ka teenistussuhte jätkumist (RKÜKo 3-4-1-2-05, p-d 67–69; 3-1-1-92-06, p 24; 5-19-29/38, p 68). Vaidlust ei ole, et juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest keeldumise tõttu ei saa kaebaja oma senisel ametikohal jätkata. See põhiõigus on lihtsa seaduse reservatsiooniga ja seda võib riivata igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil. RSVS §-st 1 tuleneb, et riigisaladusele juurdepääsu loa andmise ja selle kehtivuse pikendamise üle otsustamise eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Selline eesmärk on kooskõlas põhiseadusega. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest keeldumine on sellise eesmärgi saavutamiseks sobiv. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei saanud kaebajale anda riigisaladusele juurdepääsu luba lühemaks ajaks või juurdepääsu madalama taseme riigisaladusele. Neid alternatiivseid, kuid leebemaid meetmeid ei saanud kohaldada. Lühemaks ajaks antud juurdepääsuloa puhul oleks tekkinud samalaadne oht riigisaladuse kaitsele, nagu pikema tähtajaga loa puhul. Keeldumine oli vajalik, sest loa kehtivusaja lühendamine ei ole sama tõhus meede kui keeldumine. Madalama taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ei oleks võimaldanud kaebajal senisel ametikohal jätkata, sest tema teenistusülesanded sellel ametikohal eeldasid juurdepääsu salajase taseme riigisaladusele. Kui juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest keeldumine muudab senisel ametikohal jätkamise võimatuks, võib piiranguga kaasnev riive olla intensiivne või isegi väga intensiivne. Arvestades riigi julgeoleku põhiseaduslikku väärtust (RKÜKo 3-3-1-44-11, p 82), on selle tagamise eesmärk siiski kaalukam kui kaebaja õigus jätkata tööd senisel ametikohal. Seega oli vaidlustatud otsus proportsionaalne ja kokkuvõttes sisuliselt õiguspärane.
28.Menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.