Teenistussuhted › Riigiteenistus

3-21-1337 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1337 korteri abikaasade nimele vormistamiseni sai H.L korteri üürile andmise eest igakuist üüritulu. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole H.L vähemalt XXXX. a-st alates kõnealuse korteriga seoses üüritulu deklareerinud. Maksude tasumata jätmine iseloomustab isiku õiguskuulekust (vt ka RSVS § 32 lg 2 p 11). H.L on varjanud täiendavat tuluallikat, mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse ega anna täit ülevaadet tema majanduslikust olukorrast, et hinnata sellest lähtuvaid riske. 3) H.L on varjanud kokkupuuteid välisriigi luure- ja julgeolekuteenistustega (edaspidi välisriigi eriteenistused). H.L ei ole varasemates ankeetides ega vestlustel kajastanud kokkupuuteid välisriigi eriteenistuste töötajatega. H.L märkis aga 24.08.2020 vestlusel, et puutus ühel korral kokku NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitees (KGB) töötanud isikuga, kes vestles temaga FFF (FFF) ajutiselt tööle kandideerimisel ning kontrollis tema tausta. H.L ei ole üheski ankeedis ega vestlusel maininud töötamist FFFs XXXX. a maist novembrini. Tööalase tegevuse kohta käiv teave on aga oluline, sest võimaldab mh kaardistada isiku olulisi kontakte ja vahejuhtumeid, mis võivad mõjutada isiku usaldusväärsust riigisaladuse hoidmisel. 24.08.2020 vestlusel selgus, et H.L-il oli kokkupuude välisriigi eriteenistusega ka sõjaväeteenistuse ajal, kui ta teenis eriülesannetega väeüksuses, mis allus Sõjaväeluure Peavalitsusele (alates 2010. a-st WWW Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsus, GRU). H.L selgitas 24.08.2020 veel, et puutus eriteenistuste töötajatega kokku XX.XX.XXXX– XX.XXXX AAAs ZZZ (ZZZ) töötades, sest esitas umbes kord kvartalis KGB ametnikule aruande oma tööst OOO ja teiste välisriikide suunal. Kuigi H.L-i sõnul ei olnud tal välisriigi eriteenistustega rohkem kokkupuuteid, selgus edasise vestluse käigus, et tal on olnud kokkupuude ka GRU esindajaga, sest sõjaväest lahkudes oli lisatud H.L-i iseloomustuse lõppu lause, mis oleks saanud talle takistuseks õpingute jätkamisel ja XXXna töötamisel. H.L suhtles GRU eriosakonnaga, kes ainsana sai selle lause kustutada ning kõnealune lause ka kustutati. H.L selgitas 28.08.2020 vestlusel, et tal tekkisid ZZZ-s töötades probleemid KGBga ning tal oli sel ajal KGB väljastatud Nõukogude Liidu riigisaladusele juurdepääsu luba. Eeltoodu on oluline teave, sest võib mh viidata koostööle välisriigi eriteenistustega (vt ka RSVS § 32 lg 1 p 11), kuid H.L ei ole sellest varem rääkinud. Ei saa välistada, et H.L-i kontaktid välisriigi eriteenistustega võivad olla säilinud tänaseni või WWW eriteenistused kasutavad varasemaid kontakte oma huvides. H.L puutub tööalaselt kokku nii Eesti riigi kui ka liitlaste salajase teabe ja muu tundliku infoga. 4) H.L on varjanud oma investeerimisalast tegevust ja välisriigis asuvaid pangakontosid. H.L ei ole varasemates ankeetides ega vestlustes kajastanud andmeid investeerimise kohta ega maininud muid väärtpabereid või aktsiaid peale pensionifondi osakute. H.L-i väitel on tal olnud kontod üksnes järgmistes pankades: X, B (varem B), P (nii B kui ka MMMl) – neid on kajastatud ka varasemates ankeetides. 05.11.2020 vestlusel tutvustati H.L-ile kõiki varasemates ankeetides kajastatud pangakontosid ja küsiti, kas see nimekiri on lõplik. H.L selgitas, et tal oli aastatel 2000–2004 pangakonto ka XXX pangas, kuid ei osanud selgitada, miks ta ole seda varem maininud. H.L-i dokumentide järgi on ta aktiivselt tegelenud investeerimisega juba alates 2000. a-sC on suhelnud investeerimise teemal erinevate Eesti ja välismaa ettevõtetega. E-kirjavahetusest saab järeldada, et H.L-il on olnud alates 2000. a-st mitme fondi osakuid ning talle on avatud erineva tootlusega lühi- ja pikaajalisi hoiuseid, mille kasutamist ta vestlusel eitas. H.L teab investeerimisalaseid mõisteid, oskab jälgida investeerimisturgu ja -tingimusi, on teinud teadlikke otsuseid osakute tõstmiseks ühest fondist teise ning paigutanud raha erinevatesse fondidesse. Ta on kirjades viidanud isikutele, keda nimetab oma personaalpankuriteks. Pole usutav, et H.L-ile jäi Kaitsepolitseiameti korduvatest küsimustest arusaamatuks, millist teavet temalt küsitakse. Pärast viimast vestlust saatis H.L ekirja, mille kohaselt meenus talle mõningaid investeerimisega seotud asjaolusid aastatest 3(22)

3-21-1337 XXXX–XXXX. Kuigi H.L-i väitel andis ta oma B ja XXX pankades olevatest säästudest detailse ülevaate XXXX. a juurdepääsuloa taotlemise menetluse käigus, ei ole ta Kaitsepolitseiametile teadaolevalt XXXX. a-l sellist infot esitanud. Pangakontode olemasolu ja investeerimise varjamine viitab majandusliku olukorra ja finantskäitumise varjamisele ning tekitab kahtluse, et isik võib varjata kõrvaltulu, majanduslikku olukorda, ebaseaduslikku tulu vms asjaolu, mis võib anda aluse keelduda riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest. 5) Tahtliku andmete varjamise ja valeteabe esitamisega on H.L näidanud ennast ebausaldusväärsena ja seetõttu ei saa olla kindel, kas ta suudaks jääda ausaks riigisaladuse käitlemisel ja täita kõiki riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi. Keelduva otsuse tegemisel on määravad episoodid, mis puudutavad Nõukogude Liidu aegsele riigisaladusele juurdepääsu õigust, kokkupuudet GRU ja KGB-ga, NNNl asuvat kinnisvara ning oma tegeliku majandusliku olukorra ja pangakontode varjamist – ka iga nimetatud episood eraldi võetuna annaks aluse keelduda riigisaladusele juurdepääsu loa pikendamisest. 6) H.L-ile tutvustati 18.05.2021 ettepanekut keelduda loa andmisest ja kuulati ta suuliselt ära. H.L-i vastuväited ei anna alust teha teistsugust otsust. Pole eluliselt usutav, et H.L on varem rääkinud kokkupuudetest välisriigi eriteenistustega, kuid vestlusel on jäetud need kirja panemata. Ärakuulamisel on H.L osaliselt muutnud oma varasemaid ütlusi.

3-21-1337 ankeedis märkinud, et teenis nõukogude armees GRU-le alluvas üksuses. Pole tähtsust, et vastustaja teadis seda, sest kaebaja oleks pidanud seda ise ankeedis märkima. Tõele ei vasta kaebaja väide, et temale teadaolevalt pole tal kunagi olnud KGB väljastatud riigisaladusele juurdepääsu luba (vt 28.08.2020 vestluse protokoll). Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja varjas ankeetides oma investeeringuid ja XXX pangas asuvat kontot. Kaebaja väitel kasutas ta aastatel XXXX–XXXX XXX pangakontot, kuid ei märkinud seda ankeetides. Pole tähtsust, et sinna laekus kaebaja töötasu GGGst. Õige pole kaebaja väide, et ta pole varjanud NNNl asuvat kinnisvara. Pole tähtsust, kas korter oli ühis- või lahusvara. Kaebaja ise pidas seda ühisvaraks, kuid jättis selle ankeetides märkimata. Seega saab seda arvestada kaebaja usaldusväärsusele hinnangu andmisel. Kaebaja ärakuulamine ei toimunud kriminaalmenetluse raames ega olnud formaalne. Kaebaja ärakuulamine toimus kriminaalmenetluse toimingute vahel. Kaebajale selgitati keelduva otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja küsiti nende kohta kaebaja arvamust. Kaebaja esitas arvamuse ja vaidlustatud otsuses on neile vastatud. Kaebaja ei taotlenud vastamiseks lisaaega ega võimalust esitada arvamus kirjalikult. Kaebaja ärakuulamine toimus hommikusel ajal ja enne kriminaalmenetluse toiminguid, mistõttu puudub alus arvata, et kaebaja oli väsinud ja seetõttu võimetu ärakuulamisel tulemuslikult osalema. Seetõttu pole viide Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsusele nr 3-18-2210 asjakohane. Ärakuulamist ei muuda formaalseks asjaolu, et vastustaja tegi otsuse ärakuulamisega samal päeval. Kokkuvõttes leidis vastustaja õigesti, et kaebaja ei ole riigisaladusele juurdepääsu saamiseks piisavalt usaldusväärne, mistõttu võis keelduda loa kehtivuse pikendamisest. Eesti riigi julgeolek on kaalukas avalik huvi. Pole tähtsust, et kaebajal on varem olnud riigisaladusele juurdepääsu luba, sest ohuhinnang võib aja jooksul muutuda. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka kohustamisnõuet. Pealegi ei tööta kaebaja praegu ametikohal, kus oleks vajalik juurdepääs riigisaladusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1337 allkirjastanud, kuid protokoll on napisõnaline ega kajasta kindlasti kõike, mida kaebaja vestlusel rääkis. Kaebaja ei osanud arvata, et talle hakatakse 20 aastat hiljem tegema etteheiteid mingi info varjamise kohta. Seepärast ei osanud kaebaja ka nõuda, et protokoll kajastaks stenogrammi vormis kõike vestlusel räägitut. Protokoll kajastas kokkuvõtlikult teavet, mida vastustaja pidas enda jaoks oluliseks. Halduskohtu seisukohta, et 2001., 2004. ja 2007. a-tel ei toimunud kaebajaga vestlusi, on üllatav, sest vastustaja ei ole sellist seisukohta avaldanud. Kaebaja väide oli see, et vestlused toimusid, kuid selle kohta ei koostatud protokolle. Ka 2010. a-l toimunud vestluse protokoll on kokkuvõtlik ega kajasta ammendavalt kõiki küsimusi ja vastuseid. Selles on siiski kajastanud mh järgmised teemad: XXX ja B pangakontod, sõjaväeteenistus, kaebaja korter, kaebaja ja tema abikaasa pangakontode kasutusõigus, abikaasale ja tütrele üüritud B korter. Alles 2020. a-l koostatud protokollid on nö küsimuse ja vastuse stiilis ning ammendavad, mistõttu ei saa neid võrrelda varasemate lakooniliste protokollidega. Kokkuvõttes on tõendamata vastustaja väide, et kaebaja on julgeolekukontrolli vestlustel teadlikult varjanud olulisi asjaolusid. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja varjas XXX korteri üüritulu. Vastustaja pole oma järeldustes viidanud ühelegi õigusnormile, mille alusel saaks üüritulu aastatel XXXX–XXXX lugeda kaebaja sissetulekuks ja kaebaja tulu saajaks koos sellest tulenevate kohustustega. Kaebaja on selgitanud, miks tal oli õigus kasutada oma poja pangakontot ja käsutada sinna laekunud raha. Kaebaja põhjendas, et raha kasutati poja huvides ja tema vajadusteks. Kaebaja ei pidanud ankeetides selgitama enamat, kui temalt küsiti. Kaebaja lähtus vastates nii omandiõiguse kui ka üüritulu puhul kehtivast õigusest, mille kohaselt peab üüritulu deklareerima füüsilisest isikust Eesti residendist üürileandja (tulumaksuseaduse (TuMS § 12 lg 1 p 5, § 391, võlaõigusseaduse (VÕS) § 271). See isik oli kaebaja poeg. Oma poja pangakonto kasutamise õigus ei muuda kaebajat üürileandjaks ja üüritulu saajaks. Paljudes peredes kasutatakse pereliikmete raha ühiselt. Kaebaja on 2010. a vestlustel kirjeldanud kõnealuse korteri üürile andmise ja pangakonto kasutamisega seotud asjaolusid ning vastustaja jaoks olid selgitused varem piisavad. Alates XX.XX.XXXX on korter kaebaja ja tema abikaasa ühisvara, kuid suulise kokkuleppe alusel jäi see kaebaja poja tasuta kasutusse, sest vanemad soovisid oma poega rahaliselt toetada. Seetõttu laekus üüritulu kuni XXXX. a lõpuni pojale. Alates XXXX. a-st jäid korter ja selle juurde kuuluv parkimiskoht kaebaja abikaasa tasuta kasutusse. Abikaasa andis need üürile ja deklareeris üüritulu XXXX. a tuludeklaratsioonil. Seega pole kaebaja ka XXXX. a-st alates korterile üürile andja ja üüritulu saaja. Kaebaja poeg ei ole Eesti maksuresident (TuMS § 6 lg 1). Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja varjas vastustaja eest kokkupuuteid KGB töötajatega ja töötamist FFFs. Kaebaja pole kindlas kõneviisis väitnud kokkupuuteid KGB töötajatega. Kaebaja selgitas 24.08.2020 vestlusel, et töötas 1981. a suvel lühiajaliselt FFFs, ja avaldas arvamust, et kaebajaga enne tööle asumist vestelnud isik võis olla seotud KGB-ga. Kaebaja ei tea seda kindlalt ja on tagantjärele oma elukogemuse pinnalt sellele mõelnud. Seega pole kaebaja esitanud ankeetides teadvalt valeandmeid ega vastustaja eest midagi varjanud. Kaebaja selgitas neid asjaolusid ka 1996. a vestlusel, mida ei protokollitud. Info kaebaja õpingute ja töökohtade kohta on olnud vastustajal olemas. 1995. ja 1998. a ankeetides vastas kaebaja eitavalt küsimusele kontaktide kohta välisriigi eriteenistustega. Kaebaja lähtus sellest, et avaldama peab fakte, mitte oletusi või spekulatsioone. 2001. a ankeedis küsiti kontaktide kohta viimase kolme aasta jooksul, millele kaebaja vastas eitavalt. Pole vaidlust, et see kinnitus on tõene. Alates 2004. a-st on ankeeti taas muudetud ja küsitud on andmeid kontaktide kohta välisriigi eriteenistustega, mis on viimasest loataotlusest alates muutunud. Kaebaja vastas küsimusele eitavalt ning see on objektiivselt õige. Ka 2007. a ankeedis tuli see lahter täita juhul, kui andmed olid muutunud. Kaebaja märkis õigesti, et muutusi ei ole. Sama puudutab 2010., 2015. ja 2020. a-te ankeete. Vastustaja etteheide seisneb sisuliselt selles, et 6(22)

3-21-1337 kaebaja ei rääkinud sellest, et töötas 1981. a-l XXXna ühe kuu FFFs, kuid kuna varasemaid vestlusi ei ole protokollitud, on see väide tõendamata. Kaebaja arvas, et ankeetides peab kajastama üksnes alalisi töökohti, mis kajastusid ka tööraamatus. Puuduvad tõendid, et vastustaja oleks selgitanud kaebajale kohustust märkida ankeeti ka ajutised või lühiajalised töötamised. Kohus pole ka arvesse võtnud, et 1980. a-tel võis KGB agente töötada paljudes asutustes, kuid sellest ei räägitud avalikult ja inimesed ei olnud sellest teadlikud. Kaebaja ei tea seniajani, kas temaga 1981. a-l vestelnud isik oli KGB agent. Isegi kui kaebaja jättis ankeedis ekslikult kajastamata FFFs töötamise, ei anna see alust tunnistada kaebaja 40 aastat hiljem ebausaldusväärseks ja keelduda talle riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest olukorras, kus kaebajal on see luba olnud 25 aastat. Kohus leidis ekslikult, et kaebaja varjas teadlikult, millises sõjaväeosas ta teenis ja millega see sõjaväeosa tegeles. Andmed selle kohta, millises sõjaväeosas kaebaja teenis, on olnud vastustajale kogu aega teada (vt 1995. ja 1998. a-te ankeedid). Vastustajal oli võimalik esitada selle kohta täpsemaid küsimusi ja kaebaja on neile vastanud (vt 2010. a vestluse protokoll). Pole arusaadav, mida ja kus oleks kaebaja pidanud täiendavalt avaldama. Kaebajale ei saa ette heita, et 2020. a vestlustel esitas vastustaja kaebajale täpsemaid küsimusi, millele kaebaja ka vastas. Kaebaja ei ole väitnud, et tegi sõjaväeosas koostööd mõne eriteenistusega, vaid on selgitanud, kellele formaalselt see sõjaväeosa allus ja millega kaebajale teadaolevalt tegeles. Seepärast jääb arusaamatuks, milles seisneb „kontakt“ välisriigi eriteenistusega, mida kaebaja väidetavalt vastustaja eest varjas. Kohus jättis tähelepanuta ka kaebaja selgitused selle kohta, millal, kui palju ja millistel asjaoludel on ta kokku puutunud endiste sõjaväekaaslastega, samuti kaebaja seisukohad, mis puudutavad pärast sõjaväeteenistuse lõppu antud iseloomustuse muutmist, töötamist ZZZ-s aastatel XXXX–XXXX ning XXXX. a-l OOOs viibimist. Ekslik on kohtu järeldus, et kaebajal oli Eesti NSV riigisaladusele juurdepääsu luba. Kaebaja ei ole seda väitnud. Nõukogude Liidus, nagu ka Eestis kuni 1998. a-ni, kehtis riigisaladuse luba ainult tasemel „salajane“. Kaebajale väljastati seoses tööülesannete täitmisega madalamal tasemel luba ja sellest rääkis kaebaja 1996. a vestlusel. Kaebaja on selgitanud, et KGB keeldus talle andmast riigisaladusele juurdepääsu ja väljasõidu luba, mistõttu kaebajat kiusati tööl taga. Kaebaja ei nõustu etteheitega, et ta varjas investeeringuid ja pangakontosid. Kaebaja avas XXXX. a-l XXXs pangakonto põhjusel, et asus seal riigis tööle. 2001. a ankeet ei sisaldanud küsimusi pangakontode kohta. 2004. a ankeedis küsiti andmeid, mis on võrreldes eelmise (s.o 2001. a) ankeedi täitmise ajaga võrreldes muutunud. Kaebaja pangakontode andmed ei olnud muutunud, sest pangakonto oli olemas juba 2000. a-l. Vastustaja etteheide on selles osas kunstlik ja otsitud. Pealegi selgitas kaebaja 2010. a vestlusel, et kandis XXX pangakontole kogunenud säästud 2006. a-l üle B pangakontole, kui tema töö XXXs lõppes. Kaebaja selgitas 2010. a-l ka muid asjaolusid seoses oma rahalise olukorra ja säästudega. Seega pidi pangakonto olemasolu vastustajale teada olema ja vajaduse korral saanuks esitada selle kohta täiendavaid küsimusi. Jääb arusaamatuks, kuidas muutus see asjaolu 2021. a-l nii kaalukaks, et selle tõttu tuli riigisaladusele juurdepääsu loa pikendamisest keelduda. Kaebaja on selgitanud ka seda, et XXX pangakonto olemasolu oli kogu aeg teada kaebaja tööandjale, sest GGG kandis sinna kaebaja töötasu. See kinnitab samuti, et kaebaja ei soovinud teadlikult pangakontot varjata. Investeeringute osas on kaebaja möönnud inimlikku eksimust ankeetide täitmisel. Kohus pole hinnanud, kas see muudab kaebaja automaatselt ebausaldusväärseks. Kaebaja soetas XXX. a-l TTT aktsiaid ega kajastanud seda 1998. ega 2001. a ankeetides. Kaebaja oli unustanud, et soetas aktsiad enda nimele, sest kasutas selleks abikaasa rahalisi vahendeid. 2004. a ankeedis küsiti andmeid viimase kolme aasta jooksul muutunud asjaolude kohta ja selles osas on kaebaja eitav vastus tõene. Kaebaja ei ole kunagi aktiivselt tegelenud aktsiatega kauplemisega, kuigi 18.05.2021 otsusest jääb selline mulje, vaid on aeg-ajalt 7(22)

3-21-1337 pidanud pangaga kirjavahetust ja tundnud huvi oma rahapaigutuse olukorra kohta. Kirjavahetus puudutab kaebaja tähtajalisi hoiuseid, mis ei ole väärtpaber ja millega seoses ei ole ankeetides küsimusi esitatud. Seepärast ei pidanud kaebaja neid asjaolusid ankeetides kajastama. Kaebajale ei kuulu alates 2008. a-st aktsiaid ega väärtpabereid. Kaebaja on deklareerinud kogu investeerimistegevusest saadud tulu, mistõttu ei ole alust järeldada, et kaebaja on neid asjaolusid vastustaja eest pahatahtlikult varjanud. Kui ankeedis on aastaid tagasi tehtud mõni üksik inimlikust eksitusest tingitud viga, ei muuda see kaebajat ebausaldusväärseks. Inimlikult mõistetav on ka see, kui kaebaja ei suutnud 2020. a vestlustel meenutada detailselt iga aastatel 1996–2020 toimunud tehingut või pangakontot, sest kaebaja on elanud ja töötanud paljudes erinevates riikides ning omanud seetõttu palju erinevaid pangakontosid. Kohus nõustus alusetult vastustaja järeldustega, mis puudutab NNNl asuva korteri väidetavat varjamist. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et tegemist oli abikaasade ühisvaraga ega pidanud seda ühisvaraks. Kaebajalt ei küsitud ankeetides tema abikaasa lahusvara kohta, mistõttu ei saa kaebajale ette heita sellega seotud andmete märkimata jätmist. Kaebaja isegi ei teadnud enne 2016. a-t, et tema abikaasa isa oli vormistanud kõnealuse korteri kaebaja abikaasa ja viimase venna nimele, sest see toimus 1990. a-tel erastamise käigus. Korteri omandasid kaebaja abikaasa vanemad oma vahenditest. 2016. a-l soovis abikaasa vend, kellega on suhted halvad, et korter vormistatakse ümber üksnes venna nimele. Kuna kaebaja ega tema abikaasa ei olnud varem teadlikud, et korter kuulub osaliselt kaebaja abikaasale ning abikaasa vend oli seal aastaid elanud, oli abikaasa nõus temale kuuluvast korteri osast loobuma. Seega vormistati XXXX. a-l kinkeleping, millega abikaasa kinkis enda osa korterist oma vennale, andes sellise tehingu tegemiseks volikirja oma emale. WWW seaduse järgi oli kingiks saadud korter kaebaja abikaasa lahusvara. Eesti õigusnormid on samasugused. Vastustaja ei ole arusaadavalt selgitanud, millistel faktilistel asjaoludel, tõenditel ja õiguslikul käsitlusel põhineb järeldus, et korter kuulus kaebajale (s.o ühisvara hulka). Seda ei saa järeldada pelgalt notariaalsest volitusest – see oli sisutühi, kuna korter ei ole kunagi kuulunud kaebajale, ning vormistati igaks juhuks üksnes seepärast, et abikaasa vend seda soovis ja notarid tavaliselt küsivad tehinguteks abikaasa nõusolekut, kui üks osapool on välisriigi kodanik ja notaril ei ole võimalik välisriigis asjaolusid kontrollida. Volikiri ei saa muuta vara omandiõigust. Kaebajal ei olnud võimalik mõistlikult realiseerida õigust olla ära kuulatud. Kaebajale esitati haldusakt tutvumiseks ja arvamuse andmiseks kriminaalmenetluse käigus n-ö vahetoiminguna. Vastustaja pidas kaebaja kahtlustatavana kinni XX.XX.XXXX kell 07.12 ja XX.XX.XXXX kell 09.34, kui toimus kaebaja ärakuulamine, oli ta jätkuvalt kahtlustatavana kinni peetud. Õige pole halduskohtu järeldus, et kaebaja oli ärakuulamise ajal värske ja puhanud. Pärast kinnipidamist toimusid ligikaudu 18 tunni jooksul läbiotsimised, XX.XX.XXXX kella 01.00 paiku öösel paigutati kaebaja arestimajja ja äratati umbes kell 06.00 hommikul ning viidi 09.00–09.30 paiku vastustaja hoonesse. Kaebaja jaoks olid sündmused ehmatavad ja tal ei olnud tegelikult sel ööl üldse võimalik uinuda. Jääb selgusetuks, miks oli kaebaja ärakuulamine vajalik sellises olukorras, kui kaebaja oli kurnatud ja väsinud. Kaebajal ei võimaldatud kasutada ärakuulamise käigus õigusnõustaja abi, süveneda asjaoludesse ega esitada oma seisukohad kirjalikult. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole asjakohane halduskohtu etteheide, et kaebaja ei esitanud ärakuulamise käigus taotlusi eespool toodud asjaolude kohta. Kuna vastustaja tegi otsuse 18.05.2021, on ilmne, et ärakuulamine oli vaid formaalsus ning tegelikult oli otsus juba langetatud. Tallinna Ringkonnakohus taunis sellist menetluspraktikat haldusasjas nr 3-18-2210.

3-21-1337 Kõrvutades kaebaja ankeetides ja vestlustel antud vastuseid, on tõendatud, et kaebaja jättis ankeetides tahtlikult märkimata (ja seeläbi andis valeteavet) küsimustes, mis on olulised loa andmise otsustamisel. Kaebaja varjas teavet ka julgeolekukontrolli vestlustel ning andis teatud küsimustele vastused alles siis, kui vastustaja oli sellele tähelepanu juhtinud ja esitanud täpsustavaid küsimusi. Riigisaladuse saab usaldada vaid isikule, kelle taust ja käitumine vastavad kõrgendatud nõuetele ning kelle suhtes puudub kahtlus, et ta järgib riigisaladuse kaitse nõudeid. 2020. a julgeolekukontrollis ilmnenud asjaolude tõttu ei ole vastustaja enam veendunud, et kaebaja järgib neid nõudeid. Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et tema riigisaladusele juurdepääsu luba pikendatakse, sest keeldumise aluseid tuleb iga kord uuesti hinnata. Seejuures võib arvesse võtta ka varasemate ankeetide ja vestluste andmeid. Kuna kohus nõustus vastustaja seisukohtadega, ei pidanudki ta otsuses oma järeldusi pikemalt põhjendama. Kõiki kaebajaga toimunud vestlusi ei ole tõepoolest protokollitud, kuid kaebajal on olnud võimalik tutvuda kõigi koostatud protokollidega ja ta on need ka allkirjastanud. Vastustaja on toonud üksikasjalikult välja, milliseid andmeid on kaebaja varjanud. Ankeeti märgitud andmed on olulised, sest vestluse läbiviimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kaebaja on märkinud ankeetides vastuseks „ei ole“ ka olukorras, kus tegelikult oleks pidanud teabe avaldama, ning vastanud eitavalt ka vestlusel esitatud küsimustele. Kaebaja käsitab XXX korteri üürimisest saadavat tulu maksustamise kontekstis, kuid vastustaja etteheide puudutab üüritulu kui täiendava tulu allika varjamist. Vaidlustatud haldusakti aluseks ei ole RSVS § 32 lg 2 p 11 (maksude tasumise kohustuse täitmata jätmine). Kaebaja on selgitanud, et kasutas pangakontot, kuhu laekus üüritulu, ning kandis üüritulu igakuiselt edasi oma isiklikule pangakontole ja kasutas seda oma äranägemisel. Seega oli üüritulu kaebaja täiendav sissetulek, kuid kaebaja ei kajastanud seda ankeetides ning püüdis vestlusel jätta muljet, et üüritulu saajaks on üksnes tema poeg. Kaebaja tegi esimesed ülekanded pojale alles 2016. a-l, kuid korter on üürile antud juba 2004. a-st. Korteriomandi juurde kuuluv garaaž oli eraldi kinnisasi ja see oli algusest peale kaebaja nimel. Garaaži üürile andmisest saadav tulu on igal juhul kaebaja tulu ja vähemalt selle oleks pidanud kaebaja ankeetides ära märkima ja tasuma sellelt ka riiklikud maksud. Kui isik varjab oma tuluallikaid, ei ole võimalik saada täit ülevaadet tema majanduslikust olukorrast, et hinnata sellega seotud riske. Kaebaja varjas töötamist FFFs ja kokkupuuteid välisriigi eriteenistustega. Pole võimalik kontrollida, kas kaebaja rääkis FFFs töötamisest 1996. a vestlusel, kuid üheski ankeedis ei ole ta seda maininud. 2010. a vestlusel vastas kaebaja sellele küsimusele eitavalt. Vastustajale sai kaebaja FFFs töötamine teatavaks alles 2020. a-l alustatud julgeolekukontrolli käigus. See fakt oli oluline, sest FFF tööle saamine eeldas vestlust KGB ametnikuga ja KGB nõusolekut. Peamine etteheide kaebajale ei puudutagi töötamist FFFs, vaid seda, et ta ei rääkinud kokkupuudetest KGB ametnikega ajal, kui ta töötas aastatel XXXX-XXXX ZZZ-s. Hiljem on selgunud, et kaebaja sai sel ajal regulaarselt kokku KGB esindajaga ja andis talle aruannete jaoks teavet. See oli järjepidev tegevus, mille kohta teabe avaldamata jätmine on oluline. Seda, et kaebaja on kokkupuuteid KGB-ga teadlikult varjanud, ilmestavad tema vastused 24.08.2020 ja 27.08.2020 vestlustel. Kaebaja püüab näidata, et kuna ankeetide sisu ja vorm on pidevalt muutunud, siis kaebaja ei pidanudki oma kontaktidest rääkima. 1995. ja 1998. a ankeetides küsiti üldiselt kokkupuudete kohta väliriigi eriteenistustega, millele kaebaja vastas eitavalt. Kuna kaebaja on selgitanud, et sai KGB esindajaga kokku regulaarselt, ei saanud see olla kaebajale teadmata fakt, mida poleks saanud märkida ka ankeedis. Tähtsust pole sellel, et 2001. a-l pidi ankeedis märkima vaid viimase kolme aasta jooksul muutunud asjaolud. Vastustaja ei heida kaebajale ette kontakte välisriigi eriteenistustega, vaid neid kontakte 9(22)

3-21-1337 puudutavate andmete varjamist. Möödunud ajal ei ole tähtsust, sest WWW eriteenistuste töömeetodite kohaselt on oluline, et isik on Eesti riigi eest varjanud kontakte nendega – ainuüksi see võimaldab isikut šantažeerida. Pole vaidlust, et kaebaja selgitas juba 1995. a ankeedis enda armeeteenistuse väeosa numbri ja liigi ning selgitas 25.08.2010 vestlusel, et teenis sidevägede õppepolgus ja tegu oli raadioside ajateenijatega, kelle teenistus seisnes NATO lennuharjutuste avastamises ja pealtkuulamises. Etteheide kaebajale on see, et ta teadis, et tema teenistus nõukogude sõjaväes oli seotud Nõukogude Liidu sõjaväeluurega, kuid ta ei märkinud seda välisriigi eriteenistustega kokkupuudete kontekstis. Kaebaja on 28.08.2020 vestlusel ise öelnud, et KGB väljastas talle riigisaladusele juurdepääsu loa ja ta käis korra ka KGB hallatavas nn suletud tsoonis, kus käideldi riigisaladust. Apellatsioonkaebuse põhjendus, et tegemist oli mingi muu loaga, on ilmselgelt otsitud. Kaebaja varjas XXX pangas asuvat kontot ja investeeringuid. Kaebajale tutvustati 05.11.2020 vestlusel kõiki varasemates ankeetides kajastatud pangakontosid ja küsiti, kas nimekiri on lõplik. Kaebaja selgitas, et tal oli tegelikult aastatel 2000–2004 pangakonto ka XXXs, kuid ei osanud öelda, miks ta ei maininud seda üheski varasemas ankeedis ega vestlusel. Isegi kui arvestada kaebaja väiteid ankeetide erinevuste kohta, oleks kaebaja pidanud pangakonto märkima 2004. a ankeedis. Kaebaja ei ole ankeetides kajastanud oma investeeringuid, v.a pensioniosakud. 1995. a ankeedis ei olnud selle kohta eraldi küsimust, kuid edasistes ankeetides oleks pidanud aktsiate omamise märkima. Tõendid kinnitavad, et kaebaja on tegelenud aktiivselt investeerimisega alates 2000. a-st, sh omanud osakuid mitmetes fondides. Sellises olukorras pole usutav, et ta unustas selle märkimata kõigis ankeetides alates 2001. ast. Kuna vastustaja ei teadnud välisriigi pangakonto ja investeeringute kohta, ei saanudki kaebajalt selle kohta küsida. Nende andmete varjamine on oluline, sest puudub kindlus, et kaebajal pole lisaks muid välisriigi kontosid ja kõrvaltulusid. Kaebaja varjas WWWs asunud kinnisvara ja selle kinkelepinguga kolmandale isikule ümbervormistamist. Kui kaebaja sai XXXX. a-l teada, et tal võis abikaasa kaudu tekkida välisriigis asuva kinnisvaraga omandisuhe, oleks tulnud seda ankeedis ja vestlusel märkida. Vähemalt 2020. a ankeedis ja vestlusel oleks tulnud see ära märkida, sest kaebaja andis XXXX. a-l abikaasale notariaalse volikirja kinnisvaraga seotud tehingu tegemiseks. XXX ja riigisaladusele juurdepääsu loa omajana pidi kaebaja mõistma, et NNN on nn riskiriik, millega seotud asjaolud on julgeolekukontrolli käigus vastustaja erilises huviorbiidis. Vastustajal puudub võimalus usaldusväärselt kontrollida välisriigiga seotud asjaolude paikapidavust, mistõttu on loa taotleja esitatud andmete korrektsus väga oluline. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Praegust asja ei saa võrrelda haldusasjaga nr 3-182210. Kaebajat ei kuulatud ära kriminaalmenetluse raames. Varem ei olnud kaebaja ärakuulamine võimalik, sest ta viibis MMMl ja saabus Eestisse alles XX.XX.XXXX. Ärakuulamine on vormivaba ning kaebaja kuulati XX.XX.XXXX hommikul ära suuliselt enne kriminaalmenetlusega seotud toimingute algust. Kaebaja ei esitanud sellele mingeid vastuväiteid ega taotlenud ärakuulamise korraldamist muul ajal, õigusnõustaja kaasamist või täiendavat aega kirjalike seisukohtade esitamiseks. Kaebaja sai anda sisulisi selgitusi. Kaebaja on kogenud XXX, kellelt saab eeldada teadmisi oma õigustest ja kohustustest. Kui ärakuulamisel tehtigi vigu, ei mõjutanud see lõplikku otsust. Vastustaja ei kaldunud 18.05.2021 otsuses kõrvale neist selgitustest, mille kaebaja oli juba varem esitanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1337 julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud juurdepääsuloa taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis või vestlusel tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid, mis on olulised juurdepääsuloa andmise otsustamisel. I

3-21-1337 julgeolekukontrolli teostav asutus peab oluliseks juurdepääsuloa andmise otsustamisel. Taotlejal on vestlusel õigus anda selgitusi, mida ta peab juurdepääsuloa andmise otsustamise jaoks oluliseks. Julgeolekukontrolli teostav asutus protokollib vestluse.“ Pole usutav, et vastustaja pidas vajalikuks viia kolmel korral järjest (s.o 2001., 2004. ja 2007. a-l) julgeolekukontrolli käigus kaebajaga läbi vestluse, kuid see jäi iga kord õigusaktides ettenähtud nõudeid eirates protokollimata ja ankeedile ei tehtud ka vastavat märget.

3-21-1337 teabetoimiku II kd, tl 101). Teabetoimikus olevate tõendite järgi pidas kaebaja 2006. a novembris pangaga kirjavahetust, kus mainis raha ülekandmist oma XXX pangakontolt B pangakontole (III kd, tl 61). Kaebaja selgitas 03.01.2008 kirjas pangale, et kandis oma XXX pangas olevad investeeringud üle teise panka 2006. a detsembris (III kd, tl 94). Eeltoodut arvestades lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel sellest, et kaebajal oli XXX pangakonto XXXX. a jaanuarist kuni XXXX. a detsembrini.

3-21-1337 sinna laekus kaebaja töötasu (teabetoimiku II kd, tl 72). Seega ei varjanud kaebaja 2020. a julgeolekukontrollis vastustaja eest, et tal oli kunagi konto XXX pangas.

14(22)

3-21-1337

15(22)

3-21-1337

3-21-1337 sissetulekust, mille kasutamise üle konkreetsel ajahetkel otsustas kaebaja. Seda kinnitavad ka kaebaja esitatud tõendid, nt 2011. ja 2012. a-l tegi kaebaja oma pojale mõned erineva summaga maksekorraldused, mille selgituseks on „hoiuse summa suurendamine“ või „pilet“ (mitte üüritasu edastamine vms, dtl 371–373, 382–385), kuid regulaarsete üürimaksete edastamise kohta poja pangakontole (s.o üüritasu vahendamise kohta) neil aastatel ei ole kaebaja tõendeid esitanud. 05.11.2020 vestlusel püüdis kaebaja jätta muljet, et tema rolliks oli vaid C-i pangakontole laekunud üüritasu edastamine C-i teisele kontole (s.o üüritasu vahendamine), kuid eespool kirjeldatud asjaolusid arvestades oli vastustajale sellise ettekujutuse tekitamine väär. Lisaks nähtub 2004. a ankeedist, et XXX korteri ostmiseks on võtnud laenu kaebaja, mitte C (jääk ankeedi esitamise aja seisuga oli 695 770 krooni) ning kaebaja selgituse järgi korraldas tema ka arvete esitamist üürnikule jms korteriga seotud asjaolusid.

3-21-1337 2018. a-l, millele eelnevalt andis kaebaja oma abikaasale 2018. a-l notariaalselt kinnitatud nõusoleku.

https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/662443

18(22)

3-21-1337 tõendatud, et see säte praegusel juhul kohaldub. Nimetatud asjaolu uurimine ja tuvastamine ei olnud ka julgeolekukontrolli eesmärk.

3-21-1337

3-21-1337 esitada oma vastuväited. Kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et suurem osa vastustaja etteheidetest on asjakohased, hoolimata kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud vastuväidetest.

21(22)

3-21-1337

(allkirjastatud digitaalselt)

22(22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.