Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle kambri 1164 valvekaamera kasutusjuhend
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 11. märtsil 2025 Tartu Vanglale teabenõude kambrisse 1164 paigaldatud valvekaamera kasutusjuhendi väljastamiseks.
2.Tartu Vangla jättis 19. märtsi 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/1611-2 kaebajale nõutud teabe väljastamata. Vanglas kasutatavate valvekaamerate ning nende tööpõhimõtteid puudutava teabe näol on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-le 9 ning sellekohane teave ei kuulu kinnipeetavatele väljastamiseks.
3.Kaebaja esitas 4. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle kambri 1164 valvekaamera kasutusjuhend. Kaebaja põhjendab, et vangla väitel kaebaja kambris valvekaamera ei töötanud, kuid tegelikult oli see sisse lülitatud ning seda tõendab asjaolu, et kaameral põles roheline tuluke, mis osaliselt vilkus. Valvekaamera kasutusjuhend ei ole AvTS § 35 lg 1 kaitsealas. Kaebaja jaoks on kasutusjuhend vajalik, et tuvastada Tartu Vangla tegevuse, s.o videojärelevalve rakendamise, õigusvastasus. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi, kuna tema kaebuste hulk on suur ja
3-25-872 ta ei suuda materjalides orienteeruda ning kaebaja ligipääs avalikule e-toimikule (AET) on piiratud.
4.Tartu Vangla esitas 10. aprillil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Asjaolu, et Tartu Vangla ei väljasta kaebajale kambri 1164 valvekaamera kasutusjuhendit, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja soovib kasutusjuhendiga tutvuda, et tõendada tema suhtes õigusvastaselt videojärelevalve rakendamist. Kaebaja selgitab, et vangla väitel tema kambris 1164 videokaamera ei töötanud, kuid see ei vasta tõele, kuivõrd kaameral põles roheline tuluke, mis osaliselt vilkus. Kui kaebaja leiab, et vangla võis tema suhtes rakendada õigusvastaselt videojärelevalvet ning seda tõendab valvekaamera kasutusjuhend, siis ei ole tal oma õiguste tõhusaks kaitseks vajalik isiklikult vaidlusaluse kasutusjuhendiga tutvuda. Kaebajal on võimalik vaidlustada tema suhtes väidetavalt videojärelevalve rakendamist, esitades selleks näiteks kahju hüvitamise taotluse vanglale ning seejärel hüvitamiskaebuse kohtule. Kaebaja saab nõuda vaidlusaluse kasutusjuhendi tõendina haldusja halduskohtumenetluse juurde kogumist. Kui tõend omab vaidluse lahendamisel tähtsust, siis on haldusorganil ja kohtul võimalik tõendiga tutvuda ning anda hinnang kaebaja õiguste võimaliku rikkumise kohta. Sealjuures on haldusorganil ja kohtul õigus piirata kaebaja ligipääsu vaidlusalusele tõendile, kuid see ei tähenda, et tõendit vaidluse lahendamisel ei arvestata.
7.AvTS § 23 lg 1 p 1 järgi keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kuigi vangla on 19. märtsi 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/1611-2 viidanud teabe väljastamisest keeldumise alusena ekslikult AvTS § 23 lg 1 p-le 2, siis on vastuse põhjendustest arusaadav, et tegemist on ilmselge ebatäpsusega ning et vangla pidas tegelikult silmas AvTS § 23 lg 1 p 1. Seda kinnitab asjaolu, et vangla on keeldumise õigusliku aluse avamisel välja toonud AvTS § 23 lg 1 p 1 sisu (dtl 13). Tartu Vangla kambri 1164 valvekaamera kasutusjuhendi näol on tegemist teabega turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta, mille vangla on põhjendatult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistanud vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-le 9. Sellise teabe kaebajale avalikustamine võib ohustada vangla julgeolekut, kuivõrd võimaldaks kaebajal tutvuda nt valvekaamera ülesehituse, funktsioonide, töörežiimide ja -põhimõtete, paigaldust puudutava teabega jne. Seega on vangla 19. märtsi 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/1611-2 keeldunud õiguspäraselt kaebajale teabe väljastamisest ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 2
3-25-872
10.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
10.1.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja esitanud kohtule juba 29 kaebust, ühe taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja kaks taotlust rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste kinnipeetavate nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-144 ja 3-25-149). Esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3441 (p 12.1), 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-77 (p 14.1.) ja 30. jaanuari 2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1)). Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et arvestades 2024. ja 2025. a haldus- ja kohtumenetluses esitatud äärmiselt suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus kaebuste tagastamise ka HKMS § 121 lg 2 p 2 2 alusel. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu eeltoodule ka 31. märtsi 2025. a määruses asjas nr 3-25-714 (p 11.1).
10.2.Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta kaebaja väide, et tal puudub AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Kaebaja ligipääs ei ole niivõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et 13. märtsil 2025 esitas kaebaja haldusasjas nr 3-25-624 kaebuse 10 leheküljel, 15. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-643 kaebuse 13 leheküljel, 24. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-737 kaebuse 15 leheküljel ja 4. aprillil 2025 kaebuse käesolevas asjas 6 leheküljel. Samuti on kaebajal võimalik kohtule avaldusi esitada paberkandjal. Lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
10.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) 3
3-25-872 Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.