Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sünd. xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 07.03.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.05.2025 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 06.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotlus on esitatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p-des 1-3 sätestatud asjaolud. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.Piirivalvurid täitsid 28.07.2024 tööülesandeid aadressil Tallinn, Uus-Sadama 24, Dterminalis, kui kell 06.40 kontrollisid Tallink MyStarile (väljus 07.30 Helsingisse) väljuvaid jalgsi reisijaid ning terminali kolmandal korrusel kontrolliti araabia päritolu välimusega isikut. Tal puudusid igasugused dokumendid, kuid väitis ennast olevat iraanlane. Isik rääkis
3-25-552
vähesel määral inglise keelt. Laevapilet oli tal nimele X ning isik soovis minna laevaga Soome, Helsingisse. Isik väitis, et saabus hommikul otse Lätist ja laevapileti oli keegi hea inimene aidanud soetada. Isik väitis, et räägib ainult araabia keelt. Isik viibib riigis seadusliku aluseta ning ta peeti 28.07.2024 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni.
1.2.Isikuga viidi läbi vestlus ning ta selgitas, et tema naise pere Iraagis soovib teda tappa. Ta lahkus Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel (maksis 200 dollarit), milleks kasutas Iraagi passi. Schengenisse sisenes Bulgaaria kaudu. Eestisse saabumise marsruut oli Serbia – Bosnia ja Hertsegoviina – Sloveenia – Horvaatia – Itaalia – Saksamaa – Tšehhi – Poola – Leedu – Läti. Eesmärgiks oli jõuda Soome, kuna Soome on turvaline riik. Terve reisi vältel oli teda pekstud ja väärkoheldud. Bulgaarias olid piirivalvurid teda peksnud, lõhkunud tema telefoni ja võtnud ära asjad. Soome jõudmiseks kasutas ta enda sõnul toimetaja abi, kes tellis talle takso ja korraldas laevapileti. Kui algul väitis isik, et tal Soomes sugulased puuduvad, siis praeguseks on selgunud, et tal on Soomes õde.
1.3.PPA lükkas 29.10.2024 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeeluotsuse nr 12407280001. Isik vaidlustas otsuse kohtus. Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 otsusega nr 3-24-3192 jäeti puudutatud isiku kaebus rahuldamata.
1.4.Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA puudutatud isiku 06.03.2025 kell 09.00 VSS § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p-de 1-3 alusel 48 tunniks kinni.
1.5.Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 6 8 p 6 alusel. Isik on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ning käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku ütluste kohaselt läbis ta mitmeid turvalisi liikmesriike selleks, et jõuda Soome Vabariiki. Isik kasutas ebaseaduslikuks Schengeni territooriumile sisenemiseks toimetaja abi. Isik ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust ega esitanud seda ka Eestis tabamisel ja kinnipidamisel. Isik tegi seda alles siis, kui ta viidi KPK-sse. Isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlust esitada. PPA hinnangul ei soovi isik lahkumiskohustust täita ja esitas taotluse lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. PPA leiab, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille isik ka ellu viis ning oma eesmärgi saavutamiseks tegi isik ise rahalisi kulutusi. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemise ohu esinemist. Vabaduses viibides võib isik kasutada toimetaja abi ja jätkata oma teekonda Soome Vabariiki. Seega poleks isik vabaduses menetlustoimingute jaoks kättesaadav.
1.6.Käesolevaks ajaks on PPA tõendanud, et isikut üritasid 27.08.2024 laevaga Soome viia tema enda sugulased. Isik on terve aja väitnud, et tema neid isikuid ei tundnud ning samuti esialgu väitis, et tal Soomes sugulased puuduvad. Koostöös Soome politseiga on tuvastatud, et isik ja sadamas kontrollitud iraaklaste vahel oli seos (isikute laevapiletid oli broneeritud sama telefoninumbriga) ning nende isikute näol oli tegu tema sugulastega. See, et isikul on õde Soomes selgus siis, kui õde tuli KPK-sse sooviga kohtuda oma vennaga. Seega on isik korduvalt PPA-le valetanud ja andnud valeütlusi.
1.7.Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse ning koos keelduva otsusega on isikule tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus Iraaki, samuti määratud Schengeni sissesõidukeeld 5 aastaks. Isikule määratud esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega ei peatatud ettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle täitmine. Ka ei langenud väljasaatmine lõplikult ära, vaid üksnes peatati. 2(6)
3-25-552
Tegemist on ajutise abinõuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-15). Seega tohib isikut paigutada KPK-sse ja tema kinnipidamis pikendada ka siis, kui tema väljasaatmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud, lahkumisettekirjutuse täitmiseks ettevalmistavate toimingute teostamise ajaks.
1.8.Isiku kinnipidamiseks esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 nimetatud alus, kuivõrd isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid ning vastustajal tuleks asuda neid taotlema. Isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument.
1.9.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 6 8 p 6), mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega (VSS § 10). Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-14). Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Välistatud ei ole, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik varasemalt liikunud ühest liikmesriigist teise, kasutades smuugeldajate abi.
2.PPA jäi 07.03.2025 istungil taotluse juurde ning selgitas, et isikule on taotlust tutvustatud. VSS § 23 lg 1 punktile 2 ei tugine PPA, sest isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses juhiload. Isikule ei tulene esialgse õiguskaitse taotlusest rahvusvahelise kaitse taotleja staatust, mistõttu ei saa isik viibida menetluse ajal varjupaigataotlejate keskuses. Seega saab PPA teha lahkumiskohustuse täitmiseks toiminguid.
3.Puudutatud isik selgitas 07.03.2025 kohtuistungil, et ei nõustu taotlusega. Isik ei saa aru, mis on põhjused KPK-s kinnipidamise pikendamiseks. Isik selgitas, et jõudis Eestisse ebaseaduslikul teel toimetajate abiga; kuid ta ei ole ainuke, kes sellisel viisil on tulnud Euroopasse. Vastuseks, kas isik tundis toimetajat/kas see oli tema sugulane, vastas isik, et isiklikult ei ole kohtunud nende toimetajatega, vaid nn käsilastega. Need, kes saadavad telefoni teel ka juhendid; samuti on paljud neist varjupaigataotlejate keskuses, kes tegelevad toimetajate juhiste järgimisega; tegemist on väga hirmsate inimestega ning nende teod ei ole õiged. Isik kahetseb siia tulemist, aga tal ei olnud teist varianti. Küsimusele, kas isikul elab Schengeni alal sugulasi vastas puudutatud isik, et tema õde ja tema abikaasa elavad Soomes; 2017 või 2018 elasid tuttavad Rootsis, aga nemad läksid tagasi Iraaki. Küsimusele, et mis põhjusel isik Eestisse tuli vastus isik, et oli teel oma õe juurde Soome, aga teda peatati sadamas; kuna ta jõudis kohta, mis on kõige lähim tema õele otsustas siin taotleda varjupaika ja kaitset. Isikul ei olnud kavatsust kuhugi edasi minna, PPA-l on tema sõrmejäljed ning seetõttu ei lähe ta kuhugi. Isik selgitas, et soovib siin töötada; tema olukord KPK-s ei ole hea. Puudutatud isik on nõus maksma raha tagatiseks kinnitamaks, et ta ei kavatse kuhugi põgeneda. Isik on teadlik, et kui ta põgeneb Eestist, siis saadetakse ta tagasi Eestisse. Isik selgitas, et eile räägiti talle, et nüüd tehakse järgmised menetlustoimingud isikule dokumentide saamiseks eesmärgiga ta koduriiki välja saata. Isik teatas, et ta pigem sureb siin; ta ei saa minna tagasi, seal ootab teda surm. Isik märkis, et on väga nördinud, et see ametnik, kes tegeles tema sõrmejälgede võtmisega ei öelnud, milleks nad seda teevad; pärast alles ütlesid, et taotletavad saatkonnast talle dokumenti. Kui isik oleks seda teadnud, siis ta ei oleks olnud nõus nende toimingutega. Seoses söögiga, siis viimasel kohtuistungil kohus lubas ja
3(6)
3-25-552
palus KPK-l väljastpoolt toitu lubada tuua. Isiku õde tõi kahel korral, aga KPK-s keelduti neid toite vastu võtmast (kinnises pakendis). Küsimusele, et kui isikut ei oleks Eestis kinni peetud, siis kus ta oleks rahvusvahelist kaitset taotlenud vastas isik, et ta soovis jõuda Soome ja seal taotleda; samas oli isiku peas ka mõte, et tema jaoks on Eesti kõige lähim punkt sellele, kus ta õde elab, et nad saaksid teineteist külastada. Isik märkis, et kuigi dokumentides on kirjas, et ta taotles rahvusvahelist kaitset paar päeva hiljem, siis tegelikkuses taotles ta kohe sadamas varjupaika ametnikult, kes teda kinni pidas. Isik kinnitas kohtuistungil, et kehtivaid reisidokumente tal ei ole, vaid andis PPA-le oma juhiload, et nad saaksid tuvastada tema isiku. Isik kinnitas, et tuli Eestisse üksinda. Isik rõhutas, et see toiduprobleem ei ole kõige suurem. Mis on olulisem on see, et teda tahetakse tagasi saata kodumaale, ta pigem sureks. Isik tunneb, et talle on liiga tehtud, pandud KPK-sse kinni, näljutatud ja siis tahetakse välja saata. Isik märkis, et kui teda siin ei taheta, siis andku talle paber ja ta läheb taotleb kaitset mõnes teises kohas.
4.Puudutatud isiku esindaja selgitas 07.03.2025 kohtuistungil, et taotlus on põhjendamatu. Sisuliselt kordas PPA oma varasemalt esitatud taotlusi ega ole esitanud uusi asjaolusid, mille tõttu oleks vaja isikut edaspidi kinni pidada. Ainsaks uueks asjaoluks on toodud Tallinna Halduskohtu otsus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise kohta, mille halduskohus jättis rahuldamata. See, et isiku kaebuse jättis halduskohus rahuldamata, ei tähenda, et isiku põgenemisohu riskid on oluliselt suurenenud. Esindajal oli suhteliselt vähe aega halduskohtu otsusega tutvumiseks, kuid näib, et halduskohtul ei ole tekkinud kahtlust tõendite osas, mida kaebaja on esitanud halduskohtule. Pigem on küsimus selles, kas isikul on veel võimalusi kodumaal oma õiguste eest seista. See tähendab, et isik on usaldusväärne ja esitas enda kohta usaldusväärsed tõendid. Isikul tekkis vajadus põgeneda kodumaalt nende tegevuste pärast, mis on kirjeldatud kaebuses. See viitab, et isik ei ole põgenenud majanduslikel põhjustel, vaid põhjusel, et isik otsis endale kaitset. Eestis ta vähemalt saab end tunda turvaliselt. Samuti on isik teadlik Dublin III määrusest, et juhul, kui isik peaks Eestist põgenema, siis saadetakse ta tagasi Eestisse. PPA ei ole tuginenud sellele, et isik oleks rikkunud KPK reegleid ega üritanud sealt põgeneda. Isiku edaspidine kinnipidamine on üleliigne. Isik võiks elada varjupaigataotlejate keskuses või kindlaks määratud kohas. Kohus võiks arvesse võtta, et isik on KPK-s viibinud juba pikemat aega. Isiku kodumaal on kombed ja toitumisviisid erinevad, mistõttu KPK-s pakutav toit isikule ei sobi ning isikul on sellest tekkinud teatavad mured. Isiku tervislik ja psühholoogiline seisund on kannatada saanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 1 1 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.05.2025 (kaasa arvatud).
6.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 43 lg 1).
7.Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida
4(6)
3-25-552
kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud.
8.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Viimast tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Vastavalt VSS § 68 p-le 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tallinna Halduskohus on oma 23.01.2025 määruse nr 3-24-2209 põhjenduste punktis 7 leidnud järgmist: „PPA on esile toonud, et isiku seniste selgituste kohaselt tuli ta edasitoimetajate abi kasutades Schengeni alale ebaseaduslikult ning isiku ütlustest võis järeldada, et ta otsib pigem kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord. Tema tegelik eesmärk oli jõuda Soome. Samas pidi isik olema teadlik, et tal puudub ka Soomes viibimiseks seaduslik alus. Reisidokumendi puudumine ei takistanud tal varem ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, kusjuures Schengeni alal on selliselt liikumine pigem lihtne. Põgenemisoht on seega tõeline ja seda suurendab praeguseks selgunud asjaolu, et isikul elab Soomes õde. Seega võib tal vabaduses viibides olla täiendavat tuge ja kontakte Eestist lahkumiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 määruse p 15).“ Toodud hinnang on asjakohane ka käesoleval juhul, kuivõrd isikuga seotud asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Küll aga on varasemaga võrreldes muutunud puudutatud isiku staatus. Nimelt on Tallinna Halduskohus teinud 05.03.2025 otsuse, millega jäeti puudutud isiku kaebus PPA 29.10.2024 otsusele nr 12407280001 rahuldamata (haldusasi nr 3-24-3192). Olukorras, kus isik on teadlik, et tema kaebust rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükkamise otsusele ei rahuldatud, suurendab põgenemisohu tõenäosust veelgi.
9.Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Kuigi kohtuistungil on puudutatud isik alguses kinnitanud, et ei kavatse kuhugi põgeneda, kui teda KPK-st vabastatakse, siiski märkis puudutatud isik korduvalt istungi jooksul, et enne sureb, kui kodakondsusjärgsesse riiki tagasi läheb. Seega on ilmne, et isik ei soovi vabatahtlikult oma kodakondsusjärgsesse riiki lahkuda. Veelgi enam, isik väljendas valmidust minna taotlema rahvusvahelist kaitset mõnes teises riigis, juhul, kui siin teda ei taheta. Samuti on isik kohtuistungil selgitanud, et kui teda ei oleks Eestis kinni peetud, siis oleks ta taotlenud rahvusvahelist kaitset Soomes. Toodud ütlused ja hoiakud kinnitavad põgenemisohu tõenäosust. Lisaks puudub isikul Eestis viibimiskoht, tuttavad, sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. See suurendab põgenemisohu tõenäosust.
10.PPA on kinnipidamise alusena tuginenud ka VSS § 23 lg 1 punktile 3. Vastavalt VSS § 23 lg 1 punktile 3 on välismaalase kinnipidamine ja paigutamine KPK-sse eelkõige lubatud, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul kehtivaid reisidokumente ei ole. Viimast on isik kinnitanud ka 07.03.2025 kohtuistungil. Seega esineb kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 punktis 3 toodud alus.
11.Kuigi Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 määrusega nr 3-24-3192 on keelatud PPA 29.10.2024 otsuse nr 12407280001 resolutsiooni punkti 3 (lahkumisettekirjutuse) sunniviisiline täitmine kuni haldusasjas nr 3-24-3192 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni punkt 1), ei välista eelnev lahkumiskohustuse täitmise ettevalmistamiseks toimingute tegemist, sh dokumentide taotlemist.
12.Puudutatud isiku varasem käitumine (ebaseaduslikult riiki sisenemine, valeütluste andmine, koostööst keeldumine PPA-ga) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure
5(6)
3-25-552
tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid (VSS § 10) ega oleks PPA-le enam kättesaadav. Olukorras, kus isiku varasem käitumine ei ole olnud seaduskuulekas (ebaseaduslik riiki sisenemine smuugeldajate abiga, valeandmete andmine PPA-le), annab see alust kahtluseks, et ka edaspidi ei pruugi isik õigusaktides sätestatut järgida, sh leebemaid järelevalvemeetmeid täita. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmena ei saa kohaldada isiku suhtes kindlaks määratud kohas elamist, olukorras, kus esineb põgenemisoht. Seejuures puuduvad isikul igasugused seosed Eestiga. Varjupaigataotlejate keskusesse majutamine ei ole põhjendatud, kuivõrd puudutatud isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja.
13.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kuigi puudutatud isiku esindaja märkis kohtuistungil üldsõnaliselt, et isiku tervislik ja psühholoogiline seisund on kannatada saanud KPK-s viibimise tõttu, siis puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et toiduga seotud probleemid ei ole üldse nii olulised, terviseprobleeme puudutatud isik ei maininud. Ühtlasi ei nähtunud kohtuistungil, et isikul oleksid tekkinud KPK-s viibimisest psühholoogilised probleemid. Siiski selgitab kohus, et puudutatud isikul on õigus ka KPK-s viibimise ajal vältimatule arstiabile (VSS § 154 lg 6 p 2).
14.Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
15.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 06.03.2025 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 07.05.2025 (kaasa arvatud).
16.PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.