Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tallinna Halduskohtule 06.03.2025 taotluse anda väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel luba P.Z-i (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

3-25-552 PPA pidas 28.07.2024 kell 06.40 Tallinna Sadama D-terminalis kinni P.Z-i, kellel oli laevapilet ja kes soovis reisida Soome. Enne puudutatud isikut kontrolliti kahte Iraagi kodanikku, kellel olid kehtivad Soome elamisload. Puudutatud isiku väitel oli ta saabunud samal hommikul Lätist. PPA pidas isiku VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Umbes kell 08.20 taotles isik suuliselt rahvusvahelist kaitset ning tema kinnipidamine vormistati ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Puudutatud isik selgitas PPA-le, et tema naise pere soovib teda Iraagis tappa. Ta lahkus Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel, kasutades Iraagi passi ning sisenes Schengeni alale Bulgaaria kaudu. Tema Eestisse saabumise marsruut oli Serbia – Bosnia ja Hertsegoviina – Horvaatia – Sloveenia – Itaalia – Saksamaa – Tšehhi – Poola – Leedu – Läti. Isiku eesmärk oli jõuda Soome, kuna see on turvaline riik. Soome jõudmiseks kasutas ta edasitoimetaja abi. Kuigi isik väitis, et tal ei ole Soomes sugulasi, on nüüd selgunud, et Soomes elab tema õde. PPA lükkas 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi talle sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas sissesõidukeeldu viieks aastaks. Puudutatud isik vaidlustas selle otsuse, kuid Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2025 otsusega nr 3-24-3192 tema kaebuse rahuldamata. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega pidas PPA puudutatud isiku 06.03.2025 kell 09.00 VSS § 15 lg 1, § 19 lg 1 ja § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel 48 tunniks kinni. PPA peab isikuga läbi viima nn illegaalimenetluse ning alustama tema dokumenteerimist, et saata isik tagasi Iraaki. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tema paigutamine KPK-sse on proportsionaalne, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isik on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ning käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6 8 p 6). Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja läbis mitmeid turvalisi Euroopa Liidu liikmesriike eesmärgiga jõuda Soome. Ta kasutas Schengeni alale ebaseaduslikuks sisenemiseks edasitoimetaja abi. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses turvalises liikmesriigis ega Eestis kohe pärast kinnipidamist. On alust arvata, et isik taotles rahvusvahelist kaitset lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Isiku ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad tema põgenemise ohtu. Vabaduses viibides võib isik jätkata oma teekonda Soome. Seega poleks ta vabaduses viibides menetlustoiminguteks kättesaadav. PPA on tuvastanud, et puudutatud isikut üritasid 27.08.2024 laevaga Soome viia tema sugulased, kuid isik on väitnud, et ta ei tundnud neid isikuid ning tal ei ole Soomes sugulasi. See, et isikul on Soomes õde, selgus siis, kui õde tuli KPK-sse vennaga kohtuma. Seega on isik korduvalt PPA-le valetanud. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA on lükanud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, teinud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse lahkumiseks Iraaki ja kohaldanud Schengeni sissesõidukeeldu. Halduskohus ei peatanud esialgse õiguskaitse määrusega ettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle täitmise. Isikul puudub kehtiv reisidokument ning PPA-l tuleb hakata seda taotlema. Põgenemise ohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega (VSS § 10).

PPA jäi 07.03.2025 istungil taotluse juurde, kuid selgitas, et ei tugine VSS § 23 lg 1 p-le

Puudutatud isik vaidles 07.03.2025 istungil taotlusele vastu. Isik möönis, et ta jõudis Eestisse ebaseaduslikul teel edasitoimetajate abiga, nagu paljud teised. Vastuseks küsimusele, kas isik tundis edasitoimetajat või see oli tema sugulane, vastas ta, et on isiklikult kohtunud üksnes edasitoimetajate nn käsilastega. Puudutatud isik kinnitas, et

2(6)

3-25-552 tema õde ja õe abikaasa elavad Soomes. Küsimusele, miks isik tuli Eestisse, vastas ta, et oli teel oma õe juurde Soome, aga teda peatati sadamas ning kuna Eesti on tema õe elukoha lähedal, otsustas isik taotleda siin varjupaika. Isikul ei ole kavatsust kuhugi edasi minna, sest PPA-l on tema sõrmejäljed. Isik selgitas, et soovib Eestis töötada ja tema olukord KPK-s ei ole hea. Isik on teadlik, et kui ta Eestist põgeneb, siis saadetakse ta siia tagasi. Puudutatud isik selgitas, et ei saa minna tagasi Iraaki, sest seal ootab teda surm. Ta oli nördinud, et temalt sõrmejäljed võtnud ametnik ei öelnud, milleks seda tehakse ning alles pärast öeldi, et talle taotletakse saatkonnast reisimiseks vajalik dokument. Kui isik oleks seda teadnud, siis ta ei oleks nende toimingutega nõustunud. Puudutatud isiku esindaja leidis, et taotlus tuleks jätta rahuldamata. PPA on korranud oma varasemate taotluste põhjendusi. Ainus uus asjaolu on see, et halduskohus jättis puudutatud isiku kaebuse rahuldamata, kuid see ei tähenda suuremat põgenemise ohtu. Isik ei ole põgenenud päritoluriigist majanduslikel põhjustel, vaid ohu tõttu oma elule. Tema edaspidine kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Isik võiks elada varjupaigataotlejate keskuses või muus kindlaks määratud kohas. Isiku kodumaal on kombed ja toitumisviisid erinevad, mistõttu ei ole KPK-s pakutav toit talle sobilik. Isiku tervis ja psühholoogiline seisund on saanud kannatada.

Tallinna Halduskohus andis 07.03.2025 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.05.2025.

PPA-l on õigus, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1 ja § 6 8 p 6). Tallinna Halduskohus leidis 23.01.2025 määruses nr 3-24-2209 järgmist: „PPA on esile toonud, et isiku seniste selgituste kohaselt tuli ta edasitoimetajate abi kasutades Schengeni alale ebaseaduslikult ning isiku ütlustest võis järeldada, et ta otsib pigem kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord. Tema tegelik eesmärk oli jõuda Soome. Samas pidi isik olema teadlik, et tal puudub ka Soomes viibimiseks seaduslik alus. Reisidokumendi puudumine ei takistanud tal varem ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, kusjuures Schengeni alal on selliselt liikumine pigem lihtne. Põgenemisoht on seega tõeline ja seda suurendab praeguseks selgunud asjaolu, et isikul elab Soomes õde. Seega võib tal vabaduses viibides olla täiendavat tuge ja kontakte Eestist lahkumiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 määruse p 15).“ See hinnang on jätkuvalt asjakohane. Muud asjaolud peale puudutatud isiku õigusliku staatuse ei ole muutunud. Põgenemise ohtu suurendab see, et halduskohus ei rahuldanud puudutatud isiku kaebust rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusele. Kuigi kohtuistungil kinnitas puudutatud isik esialgu, et ei kavatse kuhugi põgeneda, märkis ta hiljem korduvalt, et pigem sureb, kui läheb tagasi oma päritoluriiki. Isik väljendas valmisolekut taotleda rahvusvahelist kaitset mõnes teises riigis, kui teda Eestis ei taheta. Samuti selgitas ta, et kui teda ei oleks Eestis kinni peetud, siis oleks ta taotlenud rahvusvahelist kaitset Soomes. Need ütlused ja hoiakud kinnitavad tema põgenemise ohtu. Lisaks puuduvad isikul Eestis viibimiskoht, tuttavad, sugulased ja igasugune seos Eestiga. Kuna puudutatud isikul ei ole kehtivaid reisidokumente, esineb kinnipidamiseks ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 toodud alus. Puudutatud isiku varasem käitumine annab alust kahtluseks, et ta suure tõenäosusega ei järgiks leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10) ega oleks PPA-le enam kättesaadav. Asja materjalidest ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja

3(6)

3-25-552 tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kuigi puudutatud isiku esindaja märkis üldsõnaliselt, et isiku tervislik ja psühholoogiline seisund on saanud KPK-s viibimise tõttu kannatada, selgitas puudutatud isik ise, et toiduga seotud probleemid ei ole nii olulised. Terviseprobleeme puudutatud isik ei maininud. Ühtlasi ei nähtunud kohtuistungil, et isikul oleksid tekkinud KPKs viibimisest psühholoogilised probleemid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Määruskaebus on võimalik lahendada PPA-lt määruskaebuse kohta seisukohta küsimata.

HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ühtegi 4(6)

3-25-552 põhjendust, miks tuleks seda arutada kohtuistungil. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu 07.03.2025 istungil, millest võttis osa araabia keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses välja tuua kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.

Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.

3-25-552 Soome või mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. VSS § 6 p-s 6 nimetatud põgenemisohu jaatamiseks ei ole vaja, et puudutatud isik oleks selgesõnaliselt väljendanud kavatsust Eestist põgeneda. Asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud väide, et kuna puudutatud isiku eesmärk on saada Eestis rahvusvaheline kaitse, siis on tal Eestiga majanduslik ja sotsiaalne seos. Puudutatud isik selgitas 07.03.2025 istungil, et ta soovis tegelikult jõuda Soome ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Samuti avaldas isik istungil, et kui teda Eestis ei taheta, siis tuleks anda talle „paber“ ning ta läheb ja taotleb rahvusvahelist kaitset mõnes teises kohas. Seega ei nähtu, et puudutatud isikul oleks olnud soov või tegelik kavatsus siduda end just Eestiga, mis võiks vähendada tõenäosust, et ta KPK-st vabastamise korral Eestist lahkub. Puudutatud isiku varasemat käitumist ja hoiakuid arvestades ei vähenda tema põgenemise ohtu määruskaebuses välja toodud asjaolu, et KPK-s viibimise aja jooksul pole isik väljendanud tahtlust või kavatsust Eestist lahkuda või ebaseaduslikult piire ületada. 8

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.