Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja EgeLii Luik Puudutatud isik – X.X, määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 04.09.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 04.01.2026 (k.a).
2.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Politsei-ja Piirivalveametil tuleb määrus puudutatud isikule kätte toimetada ja tõlkida määruse resolutsioon inglise keelde. Kohus korraldab määruse resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjendava osa tõlkimise araabia keelde.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 03.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Iraagi Vabariigi kodaniku X.X (sündinud xx.xx.xxxx, puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, sest isiku osas esineb VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud alus.
2.Taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:
2.1.28.07.2024 täitsid piirivalvurid tööülesandeid aadressil Tallinn, Uus-Sadama 24, D-terminalis, kui kell 06:40 kontrollisid Tallink MyStarile (väljub 07:30 Helsingisse) väljuvaid jalgsi reisijad ning terminali kolmandal korrusel kontrolliti araabia päritolu välimusega isikut. Isik rääkis vähesel määral inglise keelt. Laevapilet oli tal nimele X.X. Soovis minna laevaga Soome, Helsingisse. Isik väitis, et saabus samal hommikul
3-25-552 otse Lätist ja laevapileti oli keegi hea inimene aidanud soetada. Isik väitis, et räägib ainult araabia keelt. Isik viibis seadusliku aluseta ning ta peeti kell 6.40 VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni.
2.2.Kinnipidamiskeskusesse sisse vormistamisel, umbes kell 8.20 taotles isik suuliselt rahvusvahelist kaitset. Isiku kinnipidamine vormistati ümber ja jätkati tema kinnipidamist välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VKRS) § 36 ́2 lg 1 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Samal päeval võeti rahvusvahelise kaitse taotlus vastu.
2.3.29.07.2024 andis Tallinna Halduskohus oma määrusega nr 3-24-2209 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 29.09.2024.
2.4.PPA 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 loeti taotleja 28.07.2024 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus VRKS §-i 20 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati tagasi,. Sama otsusega tegi PPA taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 punktide 1, 2 ja 6 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Iraaki (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldati VSS 7 ́4 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
2.5.X.X esitas 21.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.10.2024 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. 05.03.2025 jättis Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-24-3192 isiku kaebuse rahuldamata, kuid kohaldas esialgset õiguskaitset, mille raames keelati lahkumisettekirjutuse sundtäitmine kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. X.X esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2025 otsusega osaliselt sissesõidukeelu osas. Ülejäänud osas jättis kohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Otsusele esitatud ja PPA X.X kassatsioonkaebused võttis Riigikohus menetlusse 11.08.2025 (haldusasi nr 3-24-3192).
2.6.Isik oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse VRKS § 36 ́1 lg 2 p- 5 alusel kuni 23.05.2025. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 06.03.2025 kell 09:00 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1, p 2 ja p 3 alusel 48 h kinni. Tallinna Halduskohus andis 07.03.2025 määrusega asjas nr 3-25-552 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 07.05.2025. Määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 02.04.2025 määrusega rahuldamata.
2.7.20.03.2025 esitas PPA Iraagi saatkonnale taotluse X.X identifitseerimiseks ja dokumenteerimiseks (sh esitati koopia juhilubadest). X.X ei olnud esitanud enda tuvastamiseks fotot passist ega isikutunnistustest. 25.03.2025 teavitas Iraagi saatkonna esindaja, et ajutine reisidokument väljastatakse vaid kehtivate Iraagi dokumentide alusel, minimaalselt koopia põhjal (ehk saatkond ei aktsepteeritud juhiluba tõendina isiku identifitseerimiseks). 16.04.2025 õnnestus PPA-l saada Iraagi Prantsuse saatkonnast, X.X passist koopia ning PPA jätkas läbirääkimisi Iraagi saatkonnaga reisidokumendi saamiseks. 19.05.2025 toimus kohtumine Iraagi saatkonna ametnike ja X.X vahel. Samal päeval väljastati ajutine reisidokument kehtivusega kuni 12.11.2025.
2.8.Tallinna Halduskohus pikenda 07.05.2025 määrusega X.X kinnipidamise tähtaega kuni 07.09.2025, määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2025 määrusega rahuldamata. Riigikohus määruskaebust menetlusse ei võtnud.
2.9.Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2025 määrusega rahuldamata X.X taotluse kinnipidamise lõpetamiseks ning kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja
2(6)
3-25-552 pikendamiseks, Tallinna Halduskohtu 07.05.2025 määrusega nr 3-25-552 antud loa tühistamiseks.
2.10.PPA on seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseks on vajalik, sest isiku väljasaatmismenetlust ei ole haldusasjas nr 3-24-3192 rakendatud esialgse õiguskaitse tõttu lõpuni viia. X.X on tehtud lahkumisettekirjutus ja ta on PPA-le korduvalt teada ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Seejuures läbis ta mitmeid turvalisi liikmesriike selleks, et jõuda Soome Vabariiki ning ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust. Ebaseaduslikuks Schengeni territooriumile sisenemiseks kasutas ta toimetaja abi. Samuti ei esitanud ta ka Eestis tabamisel ja kinnipidamisel rahvusvahelise kaitse taotlust vaid tegi seda alles siis, kui ta viidi kinnipidamiskeskusesse. PPA on seisukohal, et ta otsis endale sobivat riiki, kus taotlust esitada. Aru saades, et tema teekond on takistatud, otsustas isik taotleda rahvusvahelist kaitset. Ta on mitmel korra kinnitanud, et ei ole nõus enda tagasisaatmisega Iraagi Vabariiki. PPA hinnangul iseloomustab isiku käitumist ja koostöövalmidust ka kinnipidamiskeskuses toimunu kohta korduv ebaõigete andmete esitamine. Lisaks ei täitnud X.X tema kinnipidamisel kaasaaitamiskohustust, ta ei esitanud enda kinnipidamisel isikut tõendavat dokumenti ega aidanud kaasa reisidokumendi hankimisele, ta ei ole teinud vajalikul määral koostööd ja see on puudulik. Talle on väljastatud reisidokument aga see on ajutine ning kehtib kuni 12.11.2025, kuna tema väljasaatmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud võib tekkida vajadus uue dokumendi esitamiseks ning selleks on tema kättesaadavus hädavajalik.
2.11.Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistingimustega seotud täpsemad asjaolud on välja toodud haldusasja 3-25-552 PPA 29.08.2025 vastuses kohtunõudele.
3.X.X selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida, sealsed tingimused on ebainimlikud ja teda koheldakse halvasti. Ta on alustanud näljastreiki. Tema tervis on halb ja vasaku silma nägemine hägustub. Ta soovib leebemate järelevalvemeetmete rakendamist ja soovib minna elama M.L juurde, keda tutvustas talle tema õde kui õde käis Eestis. Isiklikult ta M.L kohtunud ei ole, kuid on temaga palju suhelnud ja ta on muutunud lähedaseks isikuks. M.L ja tema tütar soovivad teda aidata. Ta selgitas kohtule ka, et soovis algselt minna õe juurde Soome ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus kuid kui ta sadamas kinni peeti, sai ta aru et Eesti on ka turvaline riik ja esitas seejärel rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis.
4.Puudutatud isiku esindaja jäi kohtuistungil varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
5.PPA selgitas istungil, et jääb kirjalikus taotluses toodud põhjenduste juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 1 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 25 lg 2 kohaselt on kinnipidamist nelja kuu kaupa võimalik pikendada kuni 18 kuuni, kui väljasaadetav ei täida kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib.
3(6)
3-25-552
7.X.X on Iraagi vabariigi kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. PPA 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 lugenud tema 28.07.2024 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks, talle on tehtud sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks koduriiki Iraaki. X.X esitas 21.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.10.2024 otsuse tühistamiseks. 05.03.2025 jättis Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-24-3192 isiku kaebuse rahuldamata, kuid kohaldas esialgset õiguskaitset, mille raames keelati lahkumisettekirjutuse sundtäitmine kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. X.X esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2025 otsusega osaliselt sissesõidukeelu osas. Ülejäänud osas jättis kohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Otsusele esitatud ja PPA X.X kassatsioonkaebused võttis Riigikohus menetlusse. Seega on tal jätkuvalt kohustus Eestist lahkuda, sest esialgse õiguskaitse korras ei ole peatatud PPA 29.10.2024 otsuse nr 12407280001 kehtivust, vaid keelatud on üksnes selle otsuse resolutsiooni p 3, s.o lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine (Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 määrus asjas nr 3-24-3192). Seega on X.X alates 05.03.2025 väljasaadetava staatuses ja tema kinnipidamise eesmärgiks on tagada lahkumiskohustuse täitmine.
8.PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht või kui ta ei täida kaasaitamist kohustus või tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine viibib. Väljasaadetava kinnipidamise direktiivi nr 2008/115/EÜart 15 sätetest tuleneb, et isikut on võimalik kinni pidada nii kuni 6 kuu kui 18 kuu kestel, kui täidetud on mõlemast lõikest vähemalt üks tingimus. Isikut on võimalik kinni pidada juhul kui: on olemas põgenemisoht (lg 1 p (a)); ja väljasaatmise viibimise põhjuseks on kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine (lg 6 p (b)). Samu tingimusi sisaldab endas ka VSS § 23 lg 1 p 3, kuivõrd samale alusele tuginemine eeldab seda, et leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada ehk esineb põgenemisoht.
9.Põgenemisohu esinemist on käesoleva haldusasja raames viimati hinnanud Tallinna halduskohus 07.05.2025 ja Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2025 jõustunud määrustes. Kohtud on jaatanud isiku osas põgenemisohu esinemist ja käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks asuda varasemast teistsugusele seisukohale. Jagan varasemates kohtulahendites toodud seisukohti ja ei pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Jätkuvat põgenemisohtu kinnitab ka see, et vahepeal on Tallinna Ringkonnakohus 04.07.2025 otsusega haldusasjas nr 3-24-3192 jätnud jõusse Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 otsuse leides, et halduskohus on õigesti leidnud, et tal puudub rahvusvahelise kaitse vajadus.
10.X.X on viibinud kinnipidamiskeskuses VSS § 23 lg 1 alusel alates 07.03.2025 (kinnipidamise tähtaja hulka ei arvestada varasemat kinnipidamist VRKS alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 määrust käesolevas asjas p 10)) ning viimati on Tallina Halduskohus 07.05.20225 määruse pikendanud tema kinnipidamise tähtaega kuni 07.09.2025. Seega möödub VVS §-s 25 lg-1 märgitud kuus kuud tema kinnipidamisest 07.03.2025. Viimati on Tallinna Halduskohtu 07.05.2023 määrusega pikendanud tema kinnipidamise tähtaega samuti kuni 07.03.2025. Seega tuleb käesoleval juhul hinnata, kas tema kinnipidamise pikendamiseks esinevad VVS § 25 lg 2 sätestatud alused (kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine või tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide viibimine). Leian, et käesoleval juhul on VVS § 25 lg-s 2 nimetatud tingimused täidetud.
11.VSS § 264 lg-s 1 on toodud mitteammendav loetelu, mida peetakse silmas kaasaaitamiskohustuse täitmise all. Kaasaaitamiskohustuseks on koostöö tegemine
4(6)
3-25-552 väljasaatmisel mh väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aitamine. PPA viitab õigesti, et X.X ei ole varasemalt täitnud kaasaaitamiskohustust sellega, et ei esitanud PPA-le koopiaid enda passist või isikutunnistusest, selgitades, et on vahendaja soovitusel passi hävitanud. Iraagi saatkond ei aktsepteerinud juhiluba identifitseerimiseks ja dokumenteerimiseks. PPA-l õnnestus koopia passist saada Iraagis asuva Prantsuse saatkonna kaudu, mille tulemusena väljastas Iraagi saatkond X.X piiratud tähtajaga ajutise reisidokumendi. PPA-l tuleb isiku identifitseerimisega ja dokumentide hankimise alustada koheselt, mitte oodata esialgse õiguskaitse lõppemist ning seda on PPA ka teinud ning saanud tähtajalise ajutise reisidokumendi. Selle dokumendi kehtivusaeg hakkab lõppema kuid seda ei ole olnud võimalik tema väljasaatmiseks kasutada, sest lahkumisettekirjutuse täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seega võib tekkida olukord, kus väljasaatmise korraldamiseks on vajalik täiendavate dokumentide hankimine ning X.X kinnipidamise järgset käitumist arvestades on põhjendatud eeldada, et ta ei aita jätkuvalt reisidokumentide hankimisele kaasa. X.X on ka korduvalt öelnud, et ei ole nõus lahkuma Iraagi Vabariiki.
12.Kaasaaitamiskohustus on käsitletav laiemana kui vaid väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimine. Kaasaaitamiskohustuse täitmise hindamisel saab arvesse võtta ka isiku käitumist kinnipidamise vältel. VSS § 26 4 lg 1 p 1 kohaselt on väljasaadetav kohustatud andma PPA-le nii suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. PPA kirjeldab taotluses, et X.X on PPA-d informeerinud, et M.L nimeline isik on avaldanud valmisolekut tagada temale võimalus elada temale kuuluvas YYY talus, mis asub aadressil Raikküla, Rapla vald, Raplamaa ning et tema asjaajamisega Eestis võib tegeleda tema tütar M-L.L. M-L.L on isikule toonud kinnipidamiskeskusesse kaks korda pakke (03.07.25 ja 31.07.2025). Kui 31.07.2025 KPK ametnik soovis täpsustada, kes pakitooja X.X on ja kuidas ta tema KPK-s viibimisest teada sai, ärritus X.X ja lahkus vestluse lõpetamiseks oma tuppa. Õige on PPA viide ka sellele, et X.X on esitanud korduvalt oma kinnipidamise tingimuste ja kinnipidamiskeskuse ning PPA ametnike tegevuse suhtes valeväiteid (vt ka Tallinna Halduskohtu 01.09.2025 määrus käesolevas asjas). Need asjaolud koosmõjus lahkumiskohustuse mittetäitmise sooviga osundavad kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisele ja soovi puudumisele Eesti ametivõimudega koostööd teha.
13.Eeltoodust tulenevalt leian, et X.X jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on vajalik ja VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Pealegi nähtub isiku poolt varasemalt ja 04.09.2025 kohtuistungil antud ütlustest, et M.L, kellele kuulub elukoht, kus X.X soovib elama asuma, on X.X õe tuttav ja ta isiklikult ei olegi M.L kohtunud. Varasemalt on seejuures X.X soovinud liikuda oma õe juurde Soome, et esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus. Sel põhjusel on alust arvata, et X.X õe tuttava kinnitus, aidata isikut elukoha ja asjaajamisega ei ole usaldusväärne ja ei taga kindlust, et isik ka tegelikult osundatud elukohas elama asub ning ei kasuta võimalust liikuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). X.X käitumine viitab sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada, vajadusel endale uut reisidokumenti hankida ega väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha.
14.X.X jätkuvat kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks,. Sealjuures on väljasaatmine raskendatud tema enda tegevuse tõttu (passi hävitamine ja sellest
5(6)
3-25-552 tulenevalt piiratud tähtajaga ajutise dokumendi saamine) ning kinnipidamine on otseselt seotud varasema käitumisega, millest järeldub põgenemisoht.
15.X.X kinnipidamise ebaproportsionaalsust ei saa järeldada ka tema etteheidetest kinnipidamistingimustele ning kinnipidamiskeskuse ametnike tegevusele. Kohus on eelnevates menetlustes tuvastanud, et teda ei ole jäetud toiduta, talle on meditsiiniline abi ning et mitmed tema väited kinnipidamiskeskuse halbade tingimuste kohta on ebaõiged. Tallinna Halduskohus on neid asjaolusid hinnanud 01.09.2025 määruses leides, et mitmed X.X poolt kirjeldatud sündmused ei ole sellisel kujul tegelikult aset leidnud ning tema väited ebainimlikust kohtlemisest, hügieenivahendite puudumisest, põhjendamatult lukustatud kambrisse paigutamisest, külastajate alandavast kohtlemisest jne on ebaõiged ja ka tõendamata. Kuivõrd käesolevas asjas X.X esindaja poolt kohtule esitatud vastuväited hõlmavad suurel määral juba varasemalt kohtu poolt hinnatud asjaolusid, ei pea ma vajalikuks neid vastuväiteid käesolevas määruses täiendavalt käsitleda. Kohus on varasemalt ka selgitanud vabaduses viibides ei pruugi olla soovitud meditsiinile abi viivitamatult kättesaadav, samas kui kinnipidamiskeskuses on tagatud igapäevane meditsiinipersonali kohalolek. X.X on välja kirjutatud ka vajalikud ravimid, mida ta keeldub võtmast; pakutud psühholoogilist abi ja võimaldatud talle erimenüüsid sh võimalust ise süüa teha, kuid ta on ise sellistest võimalustest keeldunud.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldan PPA taotluse ja annan loa X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks (04.01.2026 k.a.).
17.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). PPA-l tuleb määruse reolutsioon isikule suuliselt tõlkida inglise keelde. Kohus korraldab määruse resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjendava osa tõlkimise araabia keelde ning tõlge toimetatakse isikule kätte selle valmimisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.