X. X-i taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks antud loa, Tallinna Halduskohtu 07.05.2025 määruse nr 3-25-552 tühistamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
Jätta puudutatud isiku, X. X-i taotlus tema kinnipidamise lõpetamiseks ning kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks antud loa, Tallinna Halduskohtu 07.05.2025 määruse nr 3-25-552 tühistamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.05.2025 määrusega nr 3-25-552 PPA taotluse ning andis PPAle loa X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 07.09.2025 (k.a). X. X ehk puudutatud isik esitas 13.08.2025 halduskohtule taotluse lõpetada isiku kinnipidamine. Taotluses on kirjeldatud isiku paigutamist eraldatud lukustatud ruumi, talle käeraudade panemist, kaaskinnipeetavate vahel toimunud kaklust, mille käigus sai isik vigastusi, isiku pöördumistele vastamata jätmist ja pakkide üleandmisega hilinemist. Kinnipidamise alused on ära langenud, sest isikul on olemas elukoht Eestis ja teda ollakse valmis igapäevaelus abistama. Samuti on PPA saanud isiku passi koopia. Lisaks ei ole isikule kinnipidamiskeskuses tagatud inim-õiguste kaitset ja teda on survestades alandavalt koheldud sellisel viisil ja määral, et jätkuv kinnipidamine on ebaproportsionaalne. PPA vaidleb taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
2.Kohus lahendab taotluse HKMS § 265 lg 2 alusel, mis sätestab, et haldustoiminguks antud luba võib kohus oma määrusega muuta või selle tühistada. Kohus ei nõustu sellega, et kinnipidamise lõpetamiseks taotluse esitamise õigus tuleneb direktiivi 1 nr 2008/115 art 15 lg-st 3. Direktiiv on 1
liikmesriigi õiguskorda ülevõetav õigusakt, mille ülevõtmisel on liikmesriigil direktiivis toodud ulatuses kaalumisruum. Art 15 lg 3 näeb ette alternatiivina riigiasutuse kohustusi täites ehk tema algatusel kinnipidamise läbi vaatamise. Eesti õiguskorras sätestab kinnipidamise korrapärase ülevaatamise VSS § 25 ehk kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa andmise otsustab kohus.
3.HKMS § 265 lg 2 kohaldamisel puudub asjakohane õiguspraktika, mistõttu lähtub kohus käesoleva taotluse lahendamise ulatuse kohta järgmistest põhimõtetest. Menetlusosalistel oli võimalik alljärgnevale oma seisukoht esitada (vt 15.08.2025 määrus). - HKMS § 265 lg 2 eesmärgiks ei ole asendada määruskaebemenetlust algse loa peale. Seega ei võimalda HKMS § 265 lg 2 alusel esitatud taotlus algatada uut kontrollimenetlust antud loa suhtes, kui isik ei saavuta määruskaebemenetluses soovitud tulemust. - Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased taotluses toodud asjaolud, mis olid olemas loa andmise ajal, sj kui puudutatud isikul oli võimalik need asjaolud kohtule esitada ja/või kohus neid asjaolusid juba analüüsis (sh kõrgema astme kohus). - HKMS § 265 lg 2 alusel esitatud taotlust ei ole võimalik enam läbi vaadata, kui kinnipidamise perioodilisel ülevaatamisel on halduskohus andnud tähtaja pikendamiseks uue loa. Kui PPA uut taotlust ei esita või kohus luba ei anna, tuleb puudutatud isik KPK-st vabastada. Juhul kui antakse uus luba, on selle vaidlustamine võimalik eraldi määruskaebusmenetluses, mitte siinse taotluse raames. - Isikult vabaduse võtmiseks loa andmine on osaliselt prognoosotsus ehk kohus hindab juba loa andmisel etteulatuvalt, kas järgmise 2-4 kuu jooksul, milleks luba antakse, on seni teadaolevaid asjaolusid arvestades isiku kinnipidamine proportsionaalne. - Eeltoodust tuleneb ka järeldus, et lisaks tingimuslikule ja ajutisele loa andmisele HKMS § 265 lg 2 alusel on võimalik senist luba tühistada ennekõike juhul, kui ilmnenud on uued asjaolud, mille tõttu on kinnipidamise alused ära langenud ja/või kinnipidamine muutunud ilmselgelt ebaproportsionaalseks; samuti kui vabastamise alus on ette nähtud seaduses. - Mistahes erimeelsused KPK ja puudutatud isiku vahel isiku kinnipidamistingimuste küsimustes ei too automaatselt kaasa isiku vabastamist. Kui isik leiab, et KPK on rikkunud tema õiguseid, sh ei ole taganud talle õigusaktides nõutavaid kinnipidamistingimusi, tuleb puudutatud isikul kasutada asjakohaseid õiguskaitsevahendeid õiguspäraste tingimuste tagamiseks. - Kinnipidamise aluste jätkuval olemasolul saab isiku vabastamine kinnipidamistingimuste tõttu tulla kõne alla siis, kui tegemist on ilmselgelt inimväärikust ning alandava kohtlemise ja piinamise keeldu rikkuvate tingimustega. Sealjuures peab olema ka selge, et tingimusi ei ole võimalik parendada ega rikkumisi kõrvaldada, sh kui riik kinnitab, et vaatamata inimväärikuse rikkumisele ei kavatse riik tingimusi muuta ehk õiguskaitsevahendeid võib pidada eelduslikult edutuks, kuna riik ei soostu neid täitma. - HKMS § 265 lg 2 alusel esitatav taotlus ei ole alternatiiv kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks kaebuse esitamisele. Sellise kaebuse esitamiseks ei ole puudutatud isikule ka riigi õigusabi määratud. Kohus leiab täiendavalt: - Vältida tuleb samade asjaolude üle korduvaid kohtuvaidluseid – sealjuures kohtu poolt antud loale määruskaebuse, kohtule loa tühistamise taotluse ja eraldiseisvalt loa täitmise peale kaebuse esitamisel. Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2025 määruses nr 3-25-1429 leidnud, et halduskohtusse saab pöörduda ka kaebusega küsimuses, kas PPA on õiguspäraselt täitnud halduskohtu haldustoiminguks loa andmise määrust, sh seda, kas isiku kinnipidamise alus pole ära langenud (p 10). Mitme menetluse lubatavaks pidamisel peavad neil menetlustel olema selged piirid, et kohus ei lahendaks sama küsimust mitu korda erinevates kohtuasjades. - Käesoleva taotluse vähesemat kontrolliulatust kinnitab ka see, et seadusandja ei ole ette näinud võimalust vaidlustada loa tühistamisest keeldumist (HKMS § 265 lg 5). 2(8)
4.Kohus tutvus taotluse lahendamisel isikuga seotud muude menetluste materjalidega kohtuasjades nr 3-24-2209, 3-24-3102, 3-24-3192, 3-25-552 ja 3-25-1652. Kohtule 13.08.2025 esitatud taotluse osas tuleb arvestada seda, et isik ei ole enam alates 05.03.2025 rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (vt Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 määrus nr 3-24-3192). Puudutatud isik on VSS mõttes Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane.
5.Isik väidab seda, et tema kinnipidamise alused on ära langenud.
5.1.Isik viibib hetkel Eestis ilma seadusliku aluseta. Viibimisalust ei loo see, kui kohus on keelanud lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise (vt Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 määrus nr 3-243192). PS § 20 lg 2 p 6 kohaselt võib isikult vabaduse võtta seaduses sätestatud juhtudel ja korras ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Puudutatud isiku kinnipidamise eesmärgiks on ilmselgelt tema ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamine ning Eestist väljasaatmine. Sarnaselt lubab Euroopa inimõiguste konventsioon vabaduse võtmist, et vältida isiku loata sissesõitu riiki või et võtta meetmeid isiku väljasaatmiseks või -andmiseks (art 5 lg 1 punkt f). See eesmärk ei ole ära langenud, sj ei ole puudutatud isik saanud Eestisse asumiseks ja siin elamiseks viibimisalust.
5.2.Tallinna Halduskohus andis 07.05.2025 loa isiku kinnipidamiseks veel neljaks kuuks VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel koostoimes VSS § 68 p-ga 6. Ringkonnakohus pidas isiku kinnipidamist VSS § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatuks ja leidis, et puudub vajadus analüüsida VSS § 23 lg 1 p 3. Kohtud on mõlemas kohtuasjas, s.o asjas nr 3-24-2209 (isiku kinnipidamine VRKS alusel) ja asjas nr 3-25-552 (isiku kinnipidamine VSS alusel) kontrollinud isiku kinnipidamise põhjendatust ning leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna isik on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Loa tühistamise taotluse läbivaatamisel ei asu kohus uuesti hindama loas juba analüüsitud asjaolusid, sealjuures põhjusel, et isik kohtu varasemate põhjendustega ei nõustu (vt taotlus, dtl 391392).
5.3.Isik on toonud taotluses uue asjaoluna, et tema suhtes on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna on olemas isik, M.L, kes on valmis pakkuma isikule elukohta. Lisaks taotluses toodule on see asjaolu toodud 15.07.2025 Riigikohtule esitatud määruskaebuses. Kohtule ei nähtu, et puudutatud isik oleks sellekohase avalduse või teavitusega pöördunud PPA poole. PPA ülesanne ei ole otsida aktiivselt leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalusi viisil, kas leidub keegi, kes on valmis isikule elukohta pakkuma. Sealjuures ei küsitud ka PPA-lt Riigikohtule esitatud määruskaebusele seisukohta, mille tõttu võinuks olla PPA-l vajadus sellele infole vastata. Kohtule nähtub, et M.L on suhelnud ka advokaat ise juba 02.07.2025 (dtl 333), kuid advokaat ei ole isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkuse osas PPA-d teavitanud. Samuti isiku pöördumised ei puuduta seda küsimust (dtl 429). Ka kohtu antud loa tühistamise menetluses ei ole isik, mh advokaadist esindaja kaudu esitanud piisavalt teavet, millest nähtuks, et leebemate järelevalvemeetmete kasutamine vähendab silmnähtavalt põgenemisohtu. Isik ei ole vastanud kohtu küsimusele (dtl 404), kuidas on tegu talle lähedase isikuga. Toimivaks järelevalvemeetmeks ei saa pidada olukorda, kus kinnipidamiskeskuses viibiva isikuga võtab kohtule avaldamata ajendil ühendust isik, kellel puudub puudutatud isikuga mistahes seos, ja pakub elukohta (dtl 388); ning elukoha pakkuja ja/või tolle esindaja keeldub andmast PPA-le ka selgitusi, mis on olulised selleks, et leebemaid järelevalvemeetmeid kaaluda (samas). Kohtule ei ole ka esitatud andmeid, millest võiks järeldada, et tegemist on sedavõrd olulise suhte või seosega puudutatud isiku elus, et isik siiski ei jätka algselt 3(8)
soovitud teekonda Soome. Viimane on eriti oluline olukorras, kus juba kahes kohtuastmes on leidnud kinnitust see, et isikule ei tulnud anda rahvusvahelist kaitset ning tema suhtes on õiguspäraselt tehtud lahkumisettekirjutus (ringkonnakohtu 04.07.2025 otsus asjas nr 3-24-3192).
5.4.Seega leiab kohus, et loa tühistamise piiratud kontrolliruumi arvestades ei ole isiku kinnipidamise alused ära langenud.
6.Järgnevalt analüüsib kohus, kas isiku kinnipidamistingimused on mingil erandlikul põhjusel muutunud sellisteks, et isiku kinnipidamine tuleb ebaproportsionaalsuse tõttu lõpetada. Kohus ei anna siinkohal seisukohta, kas kinnipidamistingimused on õiguspärased või õigusvastased, sh ei ole tegemist kinnipidamistingimuste peale esitatud kaebuse lahendamisega.
7.Puudutatud isik ei ole kinnipidamise tingimusi muul viisil vaidlustanud. Isik esitas kinnipidamistingimustele kaebuse eelduslikult 01.06.2025 asjas nr 3-25-1652, kuid jättis kaebuse puudused kõrvaldamata. Isikule on varem tagatud õigusabi järgnevalt: - Kohtuasjas nr 3-24-2209 (VRKS alusel KPKs kinnipidamine) taotles isik riigi õigusabi määruskaebemenetluses 07.08.2024 ja taotlus rahuldati. Advokaat esindas isikut 23.09.2024 halduskohtus alanud loamenetluses, 04.10.2024 määruskaebemenetluses Riigikohtus, 10.10.2024 määruskaebemenetluses ringkonnakohtus, 12.12.2024 määruskaebemenetluses Riigikohtus, 13.01.2024 halduskohtus alanud loamenetluses, 07.02.2025 määruskaebemenetluses ringkonnakohtus ja 26.02.2025 määruskaebemenetluses Riigikohtus. - Kohtuasjas nr 3-24-3102 esitas isik taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks PPA 29.10.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12407280001 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Kohus rahuldas taotluse 13.11.2024 määrusega. - Kohtuasjas nr 3-24-3192 (PPA 29.10.2024 otsuse tühistamine) esindas isikut riigi õigusabi korras asjas nr 3-24-3102 määratud esindaja. Apellatsioonkaebuse esitas 03.04.2025 isiku lepinguline esindaja, kes esindas teda menetluses vähemalt kuni 03.06.2025, kuid jätkas lepingulise esindajana tegutsemist ka hiljem, esitades seisukohti. Isikul oli ka lepinguline esindaja 27.06.2025 toimunud istungil ning esindaja kulude väljamõistmiseks esitati taotlus ja arve. Riigikohus andis isikule 11.08.2025 riigi õigusabi tema esindamiseks ning isiku riigi õigusabi korras määratud esindajaks on sama advokaat, kes esindab taotlejat käesolevas vaidluses. - Kohtuasjas nr 3-25-552 esindas isikut 06.03.2025 menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat. Määruskaebuse esitas 24.03.2025 isiku lepinguline esindaja, kes esindas isikut ka 29.04.2025 alanud loamenetluses. Isik taotles 15.05.2025 määruskaebemenetluses riigi õigusabi ja see taotlus rahuldati. Riigi õigusabi osutamine on jätkunud 15.07.2025 Riigikohtule määruskaebust ja siinses menetluses 13.08.2025 taotlust esitades. Seega on isik taotlenud riigi õigusabi vähemalt neljal korral ja need taotlused ei ole jäänud puuduste tõttu sisuliselt läbi vaatamata. Ka on isikul vähemalt kahes erinevas menetluses olnud lepinguline esindaja. Niisiis ei olnud kinnipidamistingimuste vaidlustamata jätmine seotud sellega, et isikul ei võimaldata kinnipidamiskeskuses PPA tegevuse vaidlustamiseks riigi õigusabi taotleda. Isik väitis, et tal oli 31.07.2025 umbes 20 tunniks eraldatud lukustatud ruumi paigutamisel õigusabile juurdepääs takistatud, sest talt võeti telefon ära (dtl 380). Samas nähtub PPA kirjeldusest, et isik oli telefonita ligikaudu 2 tundi ja pärast telefoni saamist kasutas ta seda erinevatel aegadel (dtl 428). Ka ei ole isik pöördunud pärast kambrist vabastamist selles küsimuses kohtu poole. 4(8)
Seega on isik jätnud kasutamata muud primaarsed õiguskaitsevahendid seaduslike kinnipidamistingimuste tagamiseks, kui isikul on tingimuste osas PPAga erimeelsusi. Kui isik leiab, et tema suhtes on kinnipidamistingimused õigusvastased, ei ole esmaseks meetmeks see, et isiku väidete alusel tuleb ta viivitamatult kinnipidamisest vabastada. Kohus ei kontrolli täiendavalt isiku väiteid seoses kinnipidamistingimustega, mis olid küsimuse all 07.05.2025 loa andmisel, kuna selles osas on isik juba läbinud määruskaebemenetluse. Ainuüksi see, et isik kõrgema astme seisukohtadega ei nõustu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 määruse p 13), ei teki halduskohtul loa tühistamise taotluse lahendamise raames uuesti samade asjaolude kontrollimise kohustust.
8.Isik väidab, et talle ei tagatud kuni 04.08.2025 hügieenivahendeid. Kuna isikul on tema enda väidete kohaselt alates 04.08.2025 hügieenivahendid olemas, ei saa praegu enam möönda olemasolevat rikkumist ja väärikuse alandamist, mille kõrvaldamiseks tuleks isik viivitamatult keskusest vabastada (dtl 374). VSS § 268 lg 3 sätestab, et kinnipidamiskeskus annab väljasaadetavale isikliku hügieeni vahendid, kui väljasaadetaval need puuduvad ja tal ei ole rahalisi vahendeid nende soetamiseks. Isiku kontokaardi väljavõtte kohaselt (dtl 463-467) on isikul olnud jooksvalt piisavalt vahendeid poes kulutuste tegemiseks, seega ka hügieenivahendite soetamiseks. Isik ei ole ka väitnud, et ta oleks hügieenivahendeid taotlenud ja talle oleks nende väljastamisest keeldutud. Puudub ka põhjendatud alus arvata, et tulevikus vajaduse tekkimisel või taotluse esitamisel jätab PPA isikule hügieenivahendid väljastamata.
9.Isik väidab, et tema suhtes on kasutatud solvavat või alandavat kõneviisi. Isik on kirjeldanud üht juhtumit, mis väidetavalt toimus 06.03.2025 (dtl 417). Käesolevast kohtuasjast nähtub, et samal kuupäeval peeti isik VSS alusel kinni ja vormistati vastav protokoll (dtl 3). Isik on ise selgitanud, et talle öeldi siis, et ta ei saa varjupaika (06.05.2025 kohtuistungil, dtl 167). Kohus peab eluliselt usutavaks, et isikule selgitati, et ta ei ole enam rahvusvahelise kaitse saaja staatuses ning edaspidi on ta Eestis ebaseaduslikult viibiv isik, kelle väljasaatmise PPA korraldab. Selline järeldus on ka kooskõlas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusliku seisuga, st vaidlus selle üle on juba kohtu menetluses ega sõltu seega enam sellest, kas PPA võimaldab isikul rahvusvahelist kaitset saada. Seega on ka põhjendamatu argument, et puudutatud isikut survestati mingiks täpsustamata tegevuseks või tegevusetuseks. Muid juhtumeid, mille pinnalt saaks isiku väiteid kontrollida, piisavalt täpsustatuna kohtule esitatud ei ole.
10.Isik väidab enda ohtu seadmist, sh valekaebustele kallutamist ja kakluses löögi saamist. Isiku väited, et ta on KPK ametnike provotseerimise tõttu sattunud või võib sattuda teiste kinni peetud isikute ohvriks, on täielikult põhistamata. PPA selgitusest ja ka isiku enda seletuskirjast (dtl 439) nähtub, et puudutatud isik läks ise tekkinud kaklusesse vahele. Kuigi kinnipidamiskeskusel tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et konflikte ära hoida, ei pruugi see alati olla võimalik. Küll aga asetas isik end ise olukorda, kus ta sai viga. Sealjuures suundus ta pärast löögi saamist uuesti kaklejate suunas (dtl 427). Isikule võimaldati PPA kirjelduse kohaselt meditsiinilist abi ja pakuti võimalust esitada kannatanuna avaldus (samas). Isikule tema seadusest tulenevate õiguste selgitamist ei saa käsitleda valekaebustele kallutamisena. 5(8)
VSS § 265 näeb ette väljasaadetavate eraldi paigutamise põhimõtted. Isik ei väida, et mõnda sellekohast normi oleks rikutud. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja 2 § 4 lg 2 kohaselt arvestatakse täiendavalt välismaalase rahvust, usulisi veendumusi, eelnevaid õigusrikkumisi ning muid olulisi asjaolusid. Isik ei väida, et tema tuppa paigutamisel oleks neid põhimõtteid rikutud, ning isik ei ole selle kohta ka PPA-le pöördumisi teinud (dtl 429). Kinnipidamiskeskus ei ole vangla ning selles ei viibi isikud, kes kannaksid samal ajal vanglakaristust.
11.Isik väidab pakkide kinnipidamist määral, mis peaks isiku hinnangul iseseisvalt tingima isiku vabastamise (dtl 380). PPA on selgitanud, et 31.07.2025 tekkis ametniku eksimuse tõttu viivitus paki kätteandmisel ja pakk viidi lattu (dtl 429). Pakk anti isikule kohe pärast soovi avaldamist kätte. Muud pakid on kätte antud nende saabumisele samal päeval (dtl 447-461). Isik on taotluses ise möönnud, et pakina ei ole lubatud üle anda toiduaineid (VSS § 26 12 lg 21). Seega ei ole toiduainete pakist kõrvaldamine õigusvastane. Eeltoodust on ilmselge, et isikule adresseeritud pakke ei ole kinni peetud määral, mille tõttu tuleks isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada.
12.Isik väidab, et teda paigutati survestamise eesmärgil eraldatud lukustatud kambrisse. PPA selgitusest ja vastavast otsusest (dtl 444-445) nähtub, et isiku eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise vajaduse tingis see, et oli kahtlus, et isik kahjustab tahtlikult oma tervist ja on suitsiidikalduvustega (VSS § 2615 lg 1). Samas otsuses on märgitud tervishoiutöötaja soovitus rakendada videojälgimist. Isiku võimalik kalduvus suitsiidile ja enda tervise kahjustamisele on avaldunud juba varem (dtl 434-436). PPA on täiendavalt selgitanud, et isikule pakuti süüa, toodi kahe tunni möödumisel mobiiltelefon ning teda jälgiti pidevalt, mis oli ka lukustatud kambrisse paigutamise eesmärk (dtl 428). Isikule on pakutud ka abi vaimse tervise toetamiseks, mida ta ei soovinud vastu võtta (dtl 446). Eeltoodust tuleneb ka, et isikut ei jäetud toiduta 20 tunniks, vaid isikule pakuti süüa, mida ta ei võtnud vastu. Samuti ei rakendatud isiku suhtes 20 tunniks telefoni ega õigusabi keeldu.
13.Isik väidab, et tema suhtes on rakendatud käeraudu, mille tõttu on ka juurdepääs tervishoiuteenusele takistatud. Isiku enda taotlusest tuleneb, et mingi ajani käeraudu ei kohaldatud (taotluse lk-d 15 ja 22). PPA on selgitanud, et käeraudade kasutamine on olnud kõne all kahel korral, arstivisiitideks, mis toimunuks 12.05.2025 ja 03.07.2025 (dtl 431). Käeraudade kasutamise ajendiks oli põgenemiskahtlus, kuna tervishoiutöötaja hindas, et isik teeskleb tervisriket. Sarnane juhtum on toimunud ka hiljem (dtl 437). Isiku käitumisest tuleneb ka enda tervise kahjustamise oht, mh söömata jätmine ja ravimite mittevõtmine. Seega on olemas faktilised asjaolud, mille ilmnemisel on käeraudade kasutamine lubatav (KorS § 79 lg 1 p-d 2 ja 3). Kohtule ei nähtu, et sellisel toimimisel oleks riivatud isiku õiguseid või seatud isiku elu ja tervis ohtu määral, mille tõttu tuleks isik kinnipidamiskeskusest vabastada. Isik võib olla asunud ise oma elu ja tervist ohtu seadma ning ta ei võta ka seda leevendavaid või ravivaid ravimeid (dtl 443). PPA vastuse lisadest nähtub, et isiku tervist jälgitakse, vajadusel kutsutakse meditsiiniõde või kiirabi 2
Siseministri 16.10.2014 määrus nr 44, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/110102023010
6(8)
ning isikule on pakutud ka vaimse tervise tuge. Ennekõike tuleks isikul pöörduda võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks taotluse või vaidega PPA või kaebusega kohtu poole. Kuigi taotluse täienduses on isik kirjeldanud erinevaid tervisemuresid (dtl 417), ei saa isiku väidetest järeldada, et isik on jäänud abita. Isikule on määratud ravimid, mida ta ei võta (dtl 443). Seega ei saa järeldada ka ravimisõltuvuse teket. Ka vabaduses viibival inimesel võib olla vajalik oodata ravijärjekorra tõttu vajalikku operatsiooni. Pitsumata songa opereeritakse plaanilises korras3. Isik ei ole kasutanud muid õiguskaitsevahendeid ning puudub põhjendatud kahtlus eeldada, et ka positiivse kohtulahendi korral jääb igal juhul isikul kinnipidamiskeskuses abi saamata. Isiku väited tema terviseseisundi kohta on vaatamata kohtu 13.08.2025 määruses toodule piisavalt täpsustamata. Isikul on vandeadvokaadist esindaja, kellel on pädevus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud (AdvS § 41 lg 1 p 4). Taotluse täiendusest nähtub, et isik toitub suures osas ainult leivast (dtl 417). Nagu kohus 07.05.2025 määruses selgitas, ei ole isikut jäetud toiduta, vaid ta ise loobub pakutavast. Väljasaadetava toitlustamine korraldatakse vastavuses Eesti elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet (VSS § 267 lg 1). Seadusest ei tulene kohustust tagada isikule talle meelepärane toit. PPA vastuse kohaselt oli isikule kuni 30.05.2025 tagatud vegan-menüü ja see asendatud moslemi menüüga (dtl 429). Seega on riik teatud ulatuses taganud isiku eelistustega arvestamise. Samuti on tal lisaks võimalus osta endale sobivat ja meeldivat toitu poest ning PPA vastusest nähtub, et isik on järjekindlalt poest oste teinud (dtl 463).
14.Isik väidab, et tema külastajaid on alandavalt koheldud. Kohus nõustub PPA-ga, et kinnipidamiskeskust külastavate isikute küsitlemise õigus tuleneb KorS §-st 30. Kinnipidamiskeskuses viibivad isikud, kellelt vabaduse võtmiseks on kohus loa andnud. Reeglina on loa andmise aluseks prognoos, et vabaduses viibides ei oleks isik enam riigile kättesaadav. Seega võib isikutel olla motivatsioon või soov keskusest lahkuda. PPA-l on õigustus isikute küsitlemiseks nii selleks, et tagada keskuse ja selles viibivate isikute ohutus, kui ka selleks, et vältida põgenemist. Osas, milles isiku külaline leiab, et tema õiguseid on rikutud, on külalisel endal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Külaliste õiguste tagamiseks isiku kinnipidamiskeskusest vabastamine ei ole põhjendatud. Lisaks on isik tuginenud sellele, et tal takistatakse lähedastega kontakti säilitamist. Samas ei ole isik kohtu küsimusele vastanud, miks tuleks M.L pidada isiku lähedaseks. Sellekohastele küsimustele on külaline keeldunud ka PPA-le vastamast (dtl 388).
15.Isik väidab, et tema pöördumised on jäetud vastamata. Isik ei ole täpsustanud, millised pöördumised on jäetud vastamata. PPA on esitanud isiku pöördumistest ülevaate (dtl 429) ning neist nähtub kas taotlustele vastamine või siis pöördumised, millele vastamine ei ole PPA pädevuses.
16.Kohus leiab kokkuvõttes, et isiku väidetud kinnipidamistingimuste rikkumised on kas tõendamata või puuduvad sellisena üldse. Ainsana on viibinud ühe paki kätteandmine, mida PPA on ka tunnistanud. Isik on pidanud rikkumisteks PPA tegevusi, milleks on sellisena olemas õiguslik alus. Kohus ei asu lisaks eelnevalt analüüsitule põhjalikumalt kontrollima, kas mõnel väidetud juhul õigusliku aluse ja volituse olemasolule vaatamata rikuti isiku õiguseid, nt ületades kaalutluspiire. 3
Nende asjaolude põhjalikum kontroll ei ole lihtmenetlusena läbiviidava loamenetluse ülesanne. Lisaks on isikul õigusteadmistega esindaja, kellel on teadmised, mil määral peavad kohtule esitatud taotlused olema põhistatud ja väidetavad asjaolud täpsustatud, ning volitused selgitada enne kohtule avalduse esitamist asjaolud ise välja (AdvS § 41 lg 1 p 4). Mitte ükski isiku väidetud kinnipidamistingimuse rikkumine üksi ega kogumis teistega ei too pärast kohtu poolt asjaolude kontrollimist kaasa tuvastamist, et tingimustes esineb selliseid puudujääke, mille tõttu tuleks isik kinnipidamiskeskusest vabastada. Mitmed kirjeldatud olukorrad on tingitud isiku enda käitumisest ja valikutest. Ka on võimalik, et isik ei ole saanud talle antud selgitustest aru, sealjuures eeldab ta mitme võimaliku tõlgendusviisi korral enda suhtes kõige vaenulikumat järeldust.
17.Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kinnipidamise aluste äralangemine ega kinnipidamistingimuste ebaproportsionaalsus ei ole tõendatud või vähemalt põhistatud määral, mis tooks kaasa Tallinna Halduskohtu 07.05.2025 määrusega antud loa tühistamise. Käesoleva määruse peale määruskaebuse õiguse olemasolu ei tulene üheselt seadusest (HKMS § 265 lg 5). Küll võib määruskaebeõigus tuleneda HKMS § 203 lg 1 esimese lause teisest alternatiivist. Seetõttu märgib kohus määruse sissejuhatusse ka edasikaebekorra.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.