Politsei- ja Piirivalveameti taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Andrei Matvejevi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Andrei Matvejevi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.11.2025 määruse peale.
2.Jätta Andrei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.11.2025 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 4).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2025 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks. Halduskohus rahuldas taotluse 07.05.2025 määrusega nr 3-25-552 ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 07.09.2025.
2.Tallinna Ringkonnakohus andis 02.06.2025 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 07.05.2025 määruse peale. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu vandeadvokaat Andrei Matvejev.
3-25-552
3.Puudutatud isik esitas Tallinna Halduskohtule 13.08.2025 taotluse lõpetada tema kinnipidamine. Halduskohus käsitles taotlust HKMS § 265 lg 2 alusel haldustoiminguks antud loa tühistamise taotlusena ning jättis taotluse 01.09.2025 määrusega rahuldamata.
4.Vandeadvokaat A. Matvejev esitas Tallinna Halduskohtule 24.09.2025 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks 702 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 24% 168,48 eurot. Taotletav summa kokku oli 870,48 eurot. Taotluse kohaselt oli advokaat puudutatud isikule 13.08.2025 kell 8.00–17.00 õigusabiteenust osutanud 540 minutit, mis seisnes kinnipidamiseks antud loa tühistamise taotluse koostamises ja esitamises.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.11.2025 määrusega A. Matvejevi taotluse osaliselt ja määras tema poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 386,88 eurot (sh käibemaks 74,88 eurot). Vandeadvokaat ei ole täitnud RÕS § 22 lg 1 p-st 2 tulenevat kohustust tuua taotluses välja iga toimingu tegemise kuupäev ning toimingu algus- ja lõppkellaaeg. Tasutaotluses toodud ajavahemik 8.00–17.00 ei saa vastata tegelikkusele, sest taotlus oli allkirjastatud ja kohtule esitatud samal päeval ajavahemikus kell 12.12–12.28. Riigikohus pidas 17.12.2019 määruses nr 3-19-405 oluliseks, et riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud oleksid tasuarvestuslehel täpselt märgitud (p 4). Eeltoodust tuleneb, et toiminguks kulunud aeg, sh kuupäev ja kellaaeg peab vastama tegelikkusele ning advokaadil ei ole õigust esitada summaarselt kulunud aega, märkides selle ära ükskõik millisele päevale. Toimingu kohta esitatud aegade ebaõigsusest sõltumata tuleks taotlus jätta osaliselt rahuldamata seetõttu, et osutatud riigi õigusabi ei vasta kvaliteedinõuetele. Kuigi riigi õigusabi tasu suuruse väljamõistmine ei sõltu sellest, kas menetlusosalise avaldus oli edukas, võib kohus siiski hinnata, kas tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Advokatuuri aukohus on 08.05.2025 otsuses nr 2-15/890 leidnud, et kliendi huvide eest tuleb seista mitte paljusõnalisusega, vaid lähtudes seaduse ja kohtupraktika nõuetest. Riigi õigusabi osutamise raames teoreetiliste õiguslike konstruktsioonide testimine ei ole õigustatud. Taotlus tugineb olulises osas asjaoludele, mis olid vaidluse all juba varem kohtu poolt loa andmisel (põgenemisoht ja kaasaaitamiskohustus) ega sisalda määravas osas uusi asjaolusid. Taotluse tuumaks on isiku mured seoses kinnipidamise tingimustega. Selle kohta on ringkonnakohus advokaadile 05.08.2025 selgitanud, et riigi õigusabi selleni ei ulatu. Asjaolu, et advokaat esitas kinnipidamise tingimustega seotud väited teadlikult loamenetluses, tuleneb ka advokaadi 24.09.2025 esitatud määruskaebusest. Loa tühistamise taotluses on tuginetud mitmele väidetavale puudusele kinnipidamistingimustes, mis ei ole hiljem kinnitust leidnud. Advokaat on jätnud need asjaolud kontrollimata. Advokaat on ka 24.09.2025 määruskaebuses möönnud, et on osad juhtumid hiljem välja jätnud, kuna pidas neid vähetõendatuks. Samuti on taotluses mitmel korral tuginetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatusele, kuigi see staatus on alates 05.03.2025 lõppenud, ning esitatud ilmselgelt põhjendamatuid seisukohti isiku kinnipidamiskeskusest vabastamiseks. Taotluse õigusliku argumentatsiooni taset, kaasatud küsimuste ulatust ning tegemata toiminguid arvestades ei ole õigustatud riigi õigusabi tasu kindlaks määramine enam kui 4 tunni ulatuses (240 minutit, 13.08.2025 kell 8.00–12.00). Neljale tunnile vastab tasu 312 eurot (8 x 39 eurot), millele lisandub käibemaks 24% ehk 74,88 eurot. Kokku on väljamõistetav summa 386,88 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(4)
3-25-552
6.Vandeadvokaat A. Matvejev palub 17.11.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.11.2025 määrus osas, millega kohus jättis riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse rahuldamata ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus. Kohus hindas ajakulu ebaõigesti ega arvestanud menetluste sisulist seotust. Halduskohus leidis, et 13.08.2025 taotluse koostamiseks märgitud ajavahemik 8.00–17.00 ei vasta tegelikkusele ning tugines seejuures üksnes taotluse allkirjastamise ajale. Selline järeldus ei ole õige. RÕS § 22 lg 1 p 2 nõude eesmärk ei ole lukustada advokaadi tööaega sekundilise täpsusega konkreetse dokumendi allkirjastamishetke külge, vaid tagada läbipaistvus ja põhjendatus. Õiglane on lähtuda töö mahust, mille eest tasu taotletakse. Samuti jättis kohus põhjendamatult arvestamata, et tegemist on ühe ja sama RÕS § 17 lg 1 alusel jätkuva menetluse osaga. Advokaat esitas 13.08.2025 taotluse loa andmise menetlusse, kuna advokaadi arvamusel on tegemist kinnipidamisega seotud menetlusega. Kohus tõlgendas ekslikult väidet, nagu oleks “sama toimingu eest” esitatud taotlus kahes menetluses. Advokaat esitas 06.11.2025 määruskaebuse, kus on kirjeldatud advokaadi mõttekäik ajakulu 13.08.2025 ja 03.09.2025 menetlusdokumentide vahel jagamise kohta. Tegemist ei ole advokaadi sooviga saada topelt tasu ühe ja sama toimingu eest. Varasemas määruskaebuses selgitas advokaat, et 13.08.2025 taotluse koostamisel tehtud töö ja 03.09.2025 vastuväite koostamisel tehtud töö kattusid osaliselt. Sellises olukorras on advokaadil kohustus jagada ajakulu proportsionaalselt mõlema dokumendi vahel. Advokaat tegi seda korrektselt, arvutas erinevuse tekstide vahel sisuanalüüsi alusel (34,5% erinevust) ning esitas mõlemale menetlusele proportsionaalse osa. Asjaolu, et kohtu hinnangul ei vastanud töö kvaliteedinõuetele, ei saa olla tasu vähendamise alus. Advokaat tõi taotluses välja kõik kliendi esitatud asjaolud ja kontrollis neid mõistlikus ulatuses. Tõsiasi, et kohus leidis hiljem, et mõni väide ei olnud piisavalt tõendatud või osa väiteid ei viinud taotluse rahuldamiseni, ei tähenda, et toiming ise ei olnud põhjendatud või vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5, RÕS § 23 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Halduskohus lahendas 04.11.2025 määrusega A. Matvejevi 24.09.2025 taotluse ja määras A. Matvejevi osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 386,88 eurot (sh käibemaks 74,88 eurot). Halduskohus hindas puudutatud isikule osutatud õigusabile kulutatud ajakulu põhjendatust ning pidas põhjendatud ajakuluks kokku 240 minutit (4 tundi). Advokaadi taotluse kohaselt kulus toimingutele 5 tundi (300 minutit) enam.
9.Kohtupraktika kohaselt on menetlusosalist esindanud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine RÕS § 22 lg 7 kohaselt kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrus nr 2-18-7550, p 11; 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56; 23.03.2015 määrus nr 3-2-1-184-15, p 14). Kohtul on õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrus nr 2-18-7550, p 11; 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05, p 14; 24.11.2005 otsus 3-3-1-55-05, p 9).
10.Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et riigi õigusabi tasu taotlust lahendaval kohtul on õigus ja kohustus sisuliselt hinnata riigi õigusabi osutaja tehtud menetlustoimingute 3(4)
3-25-552 põhjendatust ja nende tegemiseks kulutatud aja mõistlikkust. Ka juhul, kui isikule on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1) ning menetlusabi kulud jäävad taotluse rahuldamata jätmisese korral HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda, tuleb mh riigi õigusabi tasu taotlust lahendaval kohtul RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollida riigi õigusabi osutanud advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata selle alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ja tehtud põhjendatud toimingud ning neile vastav põhjendatud tasu ja hüvitamisele kuuluvad vajalikud kulud. Asjaolu, et halduskohus ei pidanud esindaja 13.08.2025 taotluse koostamisele kulunud aega tasutaotluses näidatud ulatuses mõistlikuks, ei tähenda, et kohus ei arvestanud dokumendi koostamisele ja esitamisele kulunud aega ja töö mahtu.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tasutaotluses toodud toimingute ajakulu on ülepaisutatud. Halduskohus on asjakohaselt tuvastatud, et pärast 13.08.2025 taotluse allkirjastamist ja kohtule esitamist ei saanud selle taotluse koostamine esindaja poolt jätkuda veel ligikaudu 5 tundi. Seetõttu ei saanud halduskohus ka riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingute täpset märkimist advokaadi 24.09.2025 tasutaotluses pidada nõuetekohaseks ega selles toodud toimingutele kulunud aega tõeseks. Lisaks võis halduskohus riigi õigusabi tasu suuruse kindlakstegemisel arvestada asjaoluga, et vaidluse sisu (välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks kinnipidamiskeskuses kinni pidamine) on püsinud olulises osas muutumatuna. Samuti ei saa kohtuvaidlust praeguses asjas pidada keskmisest keerukamaks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti hinnanud esindaja 24.09.2025 taotluse õigsust ja põhjendatust ning määranud selle alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ja toimingud ning neile vastava põhjendatud tasu.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja asjakohaselt märkinud, et taotluse koostamiseks vajaliku ajakulu ja sellele vastava tasu suuruse kindlaksmääramisel ei ole õige lähtuda kohtu hinnangust asjaolule, kui suurt hulka taotluses esitatud väiteid seoses puudustega kinnipidamistingimustes pidas kohus hiljem asjakohasteks. Eeltoodule vaatamata ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust, kuna halduskohus on lõpptulemusena õigesti kindlaks määranud riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ja sellele vastava põhjendatud tasu.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 04.11.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.