Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-558
Haldusasi
OÜ Forestgreen kaebus Keskkonnaameti 17.10.2022 korralduse nr 1-3/22/515 punktile 1.3 ja 07.02.2023 vaideotsusele Kaebaja – OÜ Forestgreen, esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kolmas isik – MTÜ Karja Jahiselts, esindaja Lembit Soe Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keskkonnaameti ja OÜ Forestgreen apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
04.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Keskkonnaameti ja OÜ Forestgreen apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-558 muutmata.
2.Mõista Keskkonnaametilt OÜ Forestrgreen kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 1818 eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.04.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-23-558 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet pikendas 17.10.2022 korraldusega nr 1-3/22/515 Kaali, Kaavi, Karja, Leisi, Pärsama ning Võhma jahipiirkonna kasutusõiguse lube. Korralduse p-ga 1.3. pikendas Keskkonnaamet MTÜ-le Karja Jahiselts väljastatud Karja jahipiirkonna (JAH1000106) kasutusõiguse luba nr 6 järgmiseks 10 aastaks, s.o kuni 20.10.2032.
2.OÜ Forestgreen esitas 16.11.2022 vaide korralduse p-i 1.3 kehtetuks tunnistamiseks, mille Keskkonnaamet jättis 07.02.2023 vaideotsusega rahuldamata.
3.OÜ Forestgreen esitas 10.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 17.10.2022 korralduse p-i 1.3 ja 07.02.2023 vaideotsuse tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.12.2023 otsusega kaebuse ning tühistas Keskkonnaameti 17.10.2022 korralduse p-i 1.3 ning 07.02.2023 vaideotsuse. Menetluskulud jättis halduskohus menetlusosaliste endi kanda. Jahipiirkonna kasutamist reguleerib jahiseaduse (JahiS) 2. ptk, mis näeb ette, et jahipiirkonna kasutusõigus antakse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga (§ 14 lg 1). Loa andjaks on Keskkonnaamet ning luba antakse kümneks aastaks (lg-d 3–4). Loa taotlemine, taotluse avalikustamine ning loa andmine ja sellest keeldumine, sh kasutusõiguse loa avalikult teatavakstegemine on reguleeritud §-des 15–17. JahiS § 18 lg 1 näeb ette, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendatakse järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale vastava taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga. 25.04.2013 vastu võetud ja 01.06.2013 jõustunud JahiS § 67 lg 2 nägi rakendussättena ette, et seaduse jõustumisel kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib 10 aastat pärast selle seaduse jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. JahiS § 18 lg 1 ei saa olla aluseks jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisele olukorras, kus jahipiirkonna kasutusõiguse luba on üleminekusättest tulenevalt automaatselt pikenenud. JahiS § 67 lg 2 eesmärgiks oli reguleerida enne uue JahiS jõustumist antud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivust. Sättega määratleti, et uue seaduse jõustumise hetkel kehtinud load kehtisid edasi veel 10 aastat, st kuni 31.05.2023. JahiS § 20 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus, kui selle kehtivuse tähtaeg on möödunud. JahiS § 18 lg 1 näeb küll ette võimaluse pikendada jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust järgmiseks kümneks aastaks, kuid see säte ei saa olla aluseks jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisele olukorras, kus loa kehtivus on üleminekusättest tulenevalt ühekordselt automaatselt pikenenud. Kohtu seisukoht ühtib õiguskantsleri 11.03.2022 arvamusega. Loa pikendamise eelduseks JahiS § 18 lg 1 alusel saab seega olla eelnevalt JahiS §-des 14– 17 sätestatud tingimustel ja korras tähtajalise jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamine, mitte aga varasemas seaduses sätestatud eeldustel väljastatud ja ainuüksi üleminekusättest
2(5)
3-23-558 tulenevalt veel 10 aastat kehtinud load. Seega pole vastustaja 17.10.2022 korralduse nr 13/22/515 p 1.3. kooskõlas kehtiva õigusega ning on materiaalselt õigusvastane. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (praegusel juhul kuni 20.11.2023) menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja esitas 20.11.2023 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2936 eurot (esindajakulu 2916 eurot ja riigilõiv 20 eurot). Taotlusele oli lisatud ajaaruanne ja 4 arvet Greenevent OÜ-le (4579,20 eurot; 20 eurot; 3045,60 eurot; 453,60 eurot). Kaebaja põhjendab, et arved on esitatud Greenevent OÜ-le ja ka tasutud Greenevent OÜ poolt tulenevalt sõlmitud kokkuleppest. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Riigikohtu praktikas on selles osas siiski selgitatud, et kulud on väljamõistetavad vaid juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, s.o kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hiljem hüvitada (Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; ja 15.12.2022 otsus asjas nr 3-20-1310, p 37.1). Ehkki kaebaja on viidanud, et kulud kandis Greenevent OÜ tulenevalt sõlmitud kokkuleppest, ei ole ta väitnud ega tõendanud, et kaebajal oleks tekkinud kohustus need kulud Greenevent OÜ-le hiljem hüvitada. Seega ei ole eelnevat arvestades menetluskulud väljamõistetavad ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES I
5.Keskkonnaamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 08.12.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
6.Vastustaja esitas 27.01.2025 Tallinna Ringkonnale avalduse, mille järgi võttis OÜ Forestgreen kaebuse õigeks.
7.MTÜ Karja Jahiselts teatas 03.02.2025, et ta ei nõustu vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtuga, ning selgitas 19.02.2025 menetlusdokumendis, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kolmas isik on teadlik jõustunud kohtulahendist haldusasjas nr 3-22-2414, kuid arvestades, et kolmanda isikuga on maakasutuse lepingud sõlminud 81% Karja jahipiirkonna maaomanikest, poleks kaebajale jahipiirkonna kasutamise luba võimalik niikuinii anda.
8.Keskkonnaamet kinnitas 04.02.2025 kohtuistungil, et jääb 27.01.2025 avalduse juurde, kuid apellatsioonkaebusest loobumise avaldust ei esita, et tagada kolmandale isikule võimalus esitada oma vastuväited.
9.OÜ Forestgreen palub jätta Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldamata. II
10.OÜ Forestgreen palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 08.12.2023 otsus osas, millega halduskohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus kohaldas otsuses ebaõigesti HKMS § 109 lg-t 5. Nimetatud norm ei välista menetluskulude hüvitamist, kui need on menetlusosalise eest kandnud muu isik. Kaebaja selgitas kohtule, et arved on esitatud Greenevent OÜ-le ja tasutud tema poolt tulenevalt sõlmitud kokkuleppest. Kaebaja kohustus hüvitada menetluskulud need tasunud isikule tekib
3(5)
3-23-558 seaduse alusel, sest menetluskulud tasunud isik on kaebaja eest menetluskulud tasunud käsundi täitmisel. Seega pole vajalik eraldi kulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimine ja selle kohtule esitamine. Kui kohus eelnevaga ei nõustu, siis on oluline, et kaebaja on kokkuleppe olemasolule viidanud ning seda piisavalt põhistanud. Greenevent OÜ on kaebaja seotud isik – TT on nii kaebaja kui ka Greenevent OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige. TT oleks saanud seega kinnitada, et kaebaja peab menetluskulud nende väljamõistmisel Greenevent OÜ-le hüvitama. Halduskohus oleks pidanud kaebajale andma võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks.
11.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Keskkonnaameti apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Lisaks jääb ringkonnakohus 28.03.2024 otsuses nr 3-22-2414 asjakohastele JahiS-i sätetele antud tõlgenduse juurde. Praeguses vaidluses puuduvad asjaolud, mis tingiksid teistsugusele seisukohale asumise.
13.Kolmanda isiku viide menetlusökonoomikale ei ole põhjendatud. Kuna vastustaja on jätnud JahiS §-des 15–17 toodud menetluse läbi viimata, ei ole kohtul võimalik asuda vastustaja eest otsustama, kellele tuleks jahipiirkonna kasutamise luba anda. Kuna vastustaja ei ole menetluse käigus kontrollinud, kui paljude maaomanike nõusolek oleks kaebajal, siis ei saa sellest, kui paljude omanike nõusolek on kolmandal isikul, teha järeldust, et viimane tingimata peaks asjaomase õiguse saama. II
14.Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus ei eksinud HKMS § 109 lg 5 tõlgendamisel. Halduskohus ei väitnud, et kaebaja eest ei tohtinud menetluskulusid kanda muu isik, vaid leidis, et kaebaja pole tõendanud, et tal on tekkinus kohustus kulud Greenevent OÜ-le hüvitada. Üksnes menetluskulude nimekirjas sisalduv väide, et „arved on esitatud Greenevent OÜ ja tasutud tema poolt tulenevalt sõlmitud kokkuleppest“ ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav. HKMS § 109 lg 11 sätestab üheselt, et kulud on väljamõistetavad vaid siis, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Samuti ei saa väita, et hüvitamise kohustus on tekkinud seaduse alusel. Kaebaja tugineb võlaõigusseaduse § 78 lg-le 4, mille järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Asjaolu, et seadus võimaldab tekitatud kulusid kaebajalt välja mõista, et näita, et sellist õigust ka tegelikult kasutatakse. Seetõttu on kohtupraktikast tulenevalt vajalik esitada tõend kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta.
15.Halduskohus ei rikkunud kohtumenetluse norme, kui ei selgitanud, et menetluskulude nimekiri on puudustega. Kaebajat esindab kohtumenetluses kogemustega vandeadvokaat ning kohtul puudus alus eeldada, et kaebaja on jätnud ekslikult vajalikud dokumendid esitamata. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebajal puudus vajalik kokkulepe ka faktiliselt. Kulude
4(5)
3-23-558 tasumise kohustust ei saa tõendada ainuüksi asjaoluga, et Greenevent OÜ ja OÜ Forestgreen on seotud äriühingud. III
16.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kulud, mis on seotud vastustaja apellatsioonkaebusele vastamisega. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamisel HKMS § 159 lg-t 4 ehk jätta kaebaja menetluskulud kolmanda isiku kanda. Esiteks on valdav osa menetluskuludest tekkinud enne vastustaja õigeksvõttu ning teiseks oli vastustajal võimalik haldusasja menetlus lõpetada apellatsioonkaebusest loobumisega. Kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud jäävad kaebaja enda kanda.
17.Kaebaja 04.02.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kaebaja 1973 euro väljamõistmist. Menetluskulude nimekirjale on lisatud kaebaja ja Greenevent OÜ kokkulepe menetluskulude tasumise kohta. Ajaaruande kohaselt on vastustaja apellatsioonkaebusele vastamisega seotud kulude suuruseks 1278 eurot (käibemaksuta). Kaebaja taotleb 03.03.2025 menetluskulude nimekirjas täiendavalt 1530 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku seisukohaga tutvumisega ja sellele vastamisega seotud ajakulu 8,5 tundi on põhjendamatult suur. Ringkonnakohus loeb piisavaks ajakuluks 3 tundi ja esindajakuluks seega vastavalt 540 eurot (HKMS § 109 lg 6). Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks seega välja mõista 1818 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.