Korrakaitse › Vanglad

3-24-1582 Riigihanke raames sõlmitud kontsessioonileping teenusepakkuja ja vangla vahel on küll oma olemuselt haldusleping, kuid kauplusest kauba ostmine on eraõiguslik lepinguline suhe Makro Trade Baltic OÜ ja kaebaja vahel, mis on reguleeritud võlaõigusseaduses § 208 jj. Sellest tulenevalt on kaebaja ekslikult seisukohal, et Tartu Vangla võtab kaupade kohaletoimetamise eest tasu. Arveid esitab Makro Trade Baltic OÜ, mitte vangla. Täiendavalt märgib vangla ära, et kinnipeetava esitatud kaebus kohtule on segadust tekitav, sisaldab ebatsensuurseid ning lugupidamatuid väljendeid nii riigiametnikke kui ka riigi enda suhtes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 3 p 2 järgi peab esitatud kirjalik taotlus sisaldama selgelt sõnastatud sisu. Eeltoodut arvestades on Tartu Vangla seisukohal, et kaebus on sisuliste puudustega ja kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda HKMS § 120 ja § 121 sätestatust. Tartu Vangla on seisukohal, et selliselt seda menetlusse võtta ei saa.

3-24-1582 ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse koos mitmete täiendustega, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Järelikult esineb RÕS § 7 lg 1 p 1, 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.