3-24-2145 CoDe-Invest OÜ kaebus Saku valla riigihankes „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) tehtud otsuste vaidlustamiseks Kaebaja – CoDe-Invest OÜ, seaduslik esindaja AN Vastustaja – Saku vald
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
CoDe-Invest OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata CoDe-Invest OÜ taotlus määruskaebuse tagamiseks.
2.Jätta CoDe-Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2145 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab kaebuse tagastamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg 1, § 278 lg 1). Muus osas ei ole määruskaebuse esitamine lubatav (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 3).
Saku Vallavalitsus avaldas 22.03.2024 riigihangete registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 08.04.2024 kell 10.00. Tähtaegselt esitas pakkumuse 4 äriühingut (Lars Laj Eesti OÜ, TipTipTap OÜ, Fixman Eesti OÜ ja Inseneriteenused OÜ). CoDe-Invest OÜ esitas 08.04.2024 kell 9.39 sakil „Teabevahetus“ järgmise teate: „Teema: Pakkumine 485965 Tekst: Code-Invest oü (reg.nr.14132024) edastab pakkumuse rh asjas 277155. Ilma käibemaksuta on pakkumuse suurus ilma käibemaksuta 100236,75 (ükssada tuhat kakssada kolmkümmend kuus, 75) eurot. AN, juhatuse liige.“.
2.Saku Vallavalitsus avas pakkumused ning tegi 09.05.2024 otsused, millega tunnistas Lars Laj Eesti OÜ, TipTipTap OÜ, Fixman Eesti OÜ ja Inseneriteenused OÜ pakkumused vastavaks ning Lars Laj Eesti OÜ pakkumuse edukaks. Samuti tegi Saku Vallavalitsus 09.05.2024 otsused, et Lars Laj Eesti OÜ-l puuduvad kõrvaldamise alused ning ta kvalifitseeritakse.
3-24-2145
3.CoDe-Invest OÜ esitas 15.07.2024 vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO). Kuna vaidlustus oli ebaselge ja vastuoluline ning sellest ei olnud võimalik aru saada, mida ja millistel asjaoludel täpselt vaidlustakse, kohustas VAKO 16.07.2024 kirjas CoDeInvest OÜ-d esitatud vaidlustuses puudusi kõrvaldama. Muu hulgas märkis VAKO 16.07.2024 kirjas, et vaidlustuse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv 640 eurot. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 18.07.2024 kell 24.00.
4.CoDe-Invest OÜ esitas 22.07.2024 VAKO-le vastuse, kus selgitas muu hulgas, et esineb vajadus ennistada vaidlustuse esitamise tähtaeg. Hankemenetlus on peatatud, vaidlustaja on vaidlustanud hankemenetluse halduskohtus asjas nr 3-24-1111. Vaidlustaja on tasunud juba riigilõivu 640 eurot varasemas riigihanke menetluses (VAKO otsus nr 56-24/277155) ja nimetatud halduskohtu menetluses ning saab erandkorras tasuda riigilõivu vaid 40 eurot.
5.VAKO jättis 22.07.2024 otsusega nr 137-24/277155 CoDe-Invest OÜ vaidlustuse läbi vaatamata, kuna CoDe-Invest OÜ ei kõrvaldanud tähtaegselt VAKO 16.07.2024 kirjas märgitud puudusi. Otsuses selgitati, et 16.07.2024 kirja kättetoimetamisel lähtutakse riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg-st 6, mille kohaselt vaidlustuskomisjoni teated loetakse menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende vaidlustuskomisjonile teadaolevale elektronposti aadressile edastamisest arvates. Järelikult tuli vaidlustajal puudused vaidlustuses kõrvaldada hiljemalt 19.07.2024 kell 24.00. VAKO-l ei ole õigust RHS § 192 lgs 2 puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaega pikendada ega ennistada.
6.CoDe-Invest OÜ esitas 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 29.07.2024), milles vaidlustab Saku Vallavalitsuse 09.05.2024 otsuseid ning VAKO 22.07.2024 otsust. Rikutud on kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastustaja on sõlminud Lars Laj Eesti OÜ-ga oluliselt kallima lepingu, kui oli kaebaja pakkumine. Sõlmitud on asendusleping, sest see asendab täpselt riigihanke üht eset – Terakese lasteaia mänguväljakut aadressil Tallinna mnt 12, mis on valmis ehitatud. VAKO jättis põhjendamatult vaidlustuse läbi vaatamata. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse hankemenetluse peatamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni.
7.Saku vald esitas 29.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku saamiseks HKMS § 280 lg 11 alusel. Hankelepingu esemeks on nelja Saku vallas asuva mänguväljaku rajamine, sh kaasava eelarve raames konkursi võitjaks osutunud Üksnurme küla puhkepargi ja mänguväljaku rajamine Talve tee L1 maaüksusele. Kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, mistõttu ei ole tal võimalik jõuda ka hankelepingu sõlmimiseni. Kaebaja seaduslikule esindajale kuulub Talve tee L1 naaberkinnistu ja ta on esitanud juba varem seoses Talve tee L1 maaüksusele puhkepargi ja mänguväljaku rajamisega kaebusi Tallinna Halduskohtule. Seega ei ole tegemist kaebaja tõsiselt võetava huviga osaleda hankes ja mänguväljakuid tegelikkuses ka välja ehitada, vaid naaberkinnistu omanikuna takistada nimetatud kinnistule mänguväljaku rajamist. Kõikide mänguväljakute rajamiseks esineb oluline avalik huvi, mida kinnitab mh asjaolu, et Talve tee L1 maaüksusele rajatav mänguväljak võitis Saku valla kaasava eelarve konkursi ja mänguväljaku poolt hääletanud elanikel on õigustatud ootus, et mänguväljak valmib 2024. aastal.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 30.07.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis CoDe-Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning rahuldas Saku valla taotluse ja andis loa sõlmida riigihankes „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) hankeleping (resolutsiooni p 4). Halduskohus määras, et määruse resolutsiooni p 2 jõustumisel tagastatakse kaebajale kaebuse esitamisele tasutud riigilõiv 640 eurot (resolutsiooni p 5) ja muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6). Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal on läbimata kohustuslik 2(6)
3-24-2145 kohtueelne menetlus (HKMS § 268 lg 1). Selle sätte järgi ei saa kaebust tagastada olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 18). Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le, kuid see jäeti 22.07.2024 otsusega läbi vaatamata ja tagastati. VAKO tugines kaebaja esitatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel RHS § 192 lg 3 p-le 2, mille järgi jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi. Kuigi kaebaja esitas enne VAKO 22.07.2024 otsuse allkirjastamist VAKO-le vaidlustuse täiendused (dtl 41–46), saab nõustuda VAKO-ga, et 22.07.2024 e-kiri on esitatud pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist. RHS § 192 lg 6 näeb ette kättetoimetamise fiktsiooni ning dokument loetakse kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas isikul on sellel konkreetsel hetkel tegelikkuses võimalik sellega tutvuda või mitte. RHS ei näe ette seaduses sätestatud tähtaegade ennistamist ega seda, et puuduste kõrvaldamiseks tuleb anda korduvalt tähtaegu. Seega luges VAKO kooskõlas RHS § 192 lg-ga 6 õigesti, et kaebajale antud vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 19.07.2024 ja ühtlasi ei kõrvaldanud kaebaja puudusi tähtaegselt. Isegi kui lugeda, et VAKO oleks pidanud kaebaja 22.07.2024 avaldusega enda otsuse tegemisel arvestama, ei saa olla vaidlust, et kõiki puudusi kaebaja ei kõrvaldanud, jättes nt riigilõivu tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on selline puudus, mis igal juhul toob kaasa vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise. Seega on VAKO 22.07.2024 otsus õiguspärane. Vaatamata eelnevale tuleks kaebus tagastada ka kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja väitel esitas ta pakkumise tähtaegselt, kuid nii see ei ole. Asja juurde võetud Saku valla Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule esitatud vastustest nähtub, et kuigi kaebaja esitas riigihangete e-keskkonnas „Teabevahetuse“ raames kirjalikud pöördumised, ei ole võimalik neid pakkumusena käsitada, sest selline pakkumus ei ole esitatud ettenähtud viisil ega vasta vähimalgi määral riigihangete alusdokumentide nõuetele. Kui hankija on ette näinud pakkumuste esitamiseks konkreetse viisi, siis saab pakkumuseks pidada üksnes sel viisil esitatud pakkumust. Kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, siis puudub kaebajal ka õigus hankija 09.05.2024 otsuseid vaidlustada, sest hankija otsused ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Lisaks ei oleks võimalik kaebusega saavutada ka kaebaja eesmärki, milleks on hankelepingu sõlmimine. Seega oleks kaebuse tagastamine võimalik ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja subjektiivseks õiguseks, mille kaitseks ta esialgset õiguskaitset vajab, saab pidada õigust sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping. Kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, puudub tal ka võimalus hankelepingu sõlmimiseks. Lisaks on esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud ka siis, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb mh pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele. HKMS § 280 lg-s 11 sätestatud hankijale hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmise tingimused on täidetud. Kaebaja soovib praeguses asjas vaidlustada hankija viimaseid otsuseid, mis eelnevad hankelepingu sõlmimisele, st vastustaja taotlus on lubatav. Vastustaja on välja toonud avaliku huvi ning arvestades asjaolu, et kaebuse eduväljavaated on olematud, siis ilmselgelt perspektiivitu kaebuse tõttu on avalik huvi kaebaja õiguste võimalikest riivetest igal juhul kaalukam. Kaebaja pakkumus ei muutuks ühelgi juhul nõuetele vastavaks, kuna vaidlust ei saa olla, et „teabevahetuse“ kaudu esitatud pakkumuses puuduvad kõik elemendid, mida hankija pakkumuselt ootas (nt tingimus, et pakkuja esitab vajalikus mahus ja arvus projektid, mis sisaldavad ajakohaseid geodeetilisi alusplaane, millel on näidatud mänguväljakute kavandatavad elemendid koos turvaaladega ning muud projektide elemendid / osad, mis on 3(6)
3-24-2145 vajalikud hankekohase eesmärgi saavutamiseks; või esitanud hankemenetluses osalemise avaldust jne). Hankelepingu esemeks on mh Saku valla kaasava eelarve raames konkursi võitjaks osutunud Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamine Talve tee L1 maaüksusele. On ilmne, et Saku valla elanike ootus puhke- ja liikumisala rajamiseks on suur. Kuna on üldteada, et ehitustöid saab Eestis ilmastikust tingitult teha üksnes teatud ajaperioodil, siis on oluline, et põhjendamatute ja perspektiivitute kaebuste kõrval saaks vald ja parima pakkumuse teinud isik hakata riigihanget ellu viima. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 4, mitte lg 2 p-de 1 või 2 alusel, siis tuleb kaebajale tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus vaatas taotluse sisuliselt läbi. Kuna kohus tagastas kaebaja kaebuse, siis jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 4). Vastustajal ei ole eelduslikult väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud, sest vastustajat on esindanud ametnik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.07.2024 määrus ja saata asi lahendamiseks halduskohtule. Subjektiivne õigus, mille kaitseks kaebaja õiguskaitset vajab, saab pidada ettevõtlusvabadust, samuti õigust sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping. Vastustaja on sõlminud Lars Laj Eesti OÜ-ga oluliselt kallima lepingu, kui oli kaebaja pakkumine. Sõlmitud on asendusleping. Halduskohus ei kontrollinud põhjalikult, kas VAKO tagastas vaidlustuse õiguspäraselt. Kaebaja esitas pakkumuse ja hankija ei ole teda menetlusest kõrvaldanud. Kaebajat kui pakkujat ei ole võrdselt koheldud. Kaebaja on kandnud rahalisi kulutusi. Halduskohus ületas ka kaebuse piire, kui leidis, et kaebaja polegi pakkuja ja riigilõivu tasumata jätmine tingis vaidlustamise tagastamise. Halduskohtu luba hankelepingu sõlmimiseks tuleb tühistada, sest vastustaja on selle taotluse esitamisega viivitanud ja kohus on arvestanud mitteolulist avalikku huvi. Saku vallas on juba 29 mänguväljakut ja 14 külaplatsi. Hankelepingu sõlmimise tagajärg on kaebajale pöördumatu. Võimalus nõuda hiljem kahju hüvitamist ei vähenda kaebaja õigustele antavat kaalu. RHS § 193 lg-s 5 sätestatud aluseid ei esinenud. Täidetud ei ole seaduses sätestatud tingimused lepingu sõlmimise loa andmiseks. Saku Vallavalitsus ei ole kaebajale 09.05.2024 otsuseid esitanud (vt Saku Vallavalitsuse 24.07.2024 vastus). Vastustaja ei lugenud kaebajat pakkujaks ega avaldanud talle mingeid otsuseid. Seega ei ole kaebaja hankija viimaseid otsuseid näinud ja ta ei saanud nende kohta ka kaebust esitada. Kaebaja taotleb määruskaebuse tagamist ja halduskohtu 30.07.2024 määruse täitmise keelamist.
10.Saku vald palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja kinnitab, et riigihankes viitenumbriga 277155 ei ole hankelepingut ega ka kaebaja mainitud „asenduslepingut“ sõlmitud. Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis DELTA on registreeritud hankelepingu projekt, mida ei ole kumbki osapool allkirjastanud. Samuti ei ole ühtegi hankelepingu raames hangitud mänguväljakut valmis ehitatud. Kaebaja viidatud atraktsioonid Saku lasteaia Terake territooriumil on hangitud ja valmis ehitatud varem (osaliselt aastatel 2017–2018 ja osaliselt aastal 2023). Kaebaja seadusliku esindaja taotlused on vastuolulised: varasemates haldusasjades on ta soovinud vältida laste mänguväljaku-külaplatsi rajamist Talve tee L1 kinnistule, kuid praeguses asjas vaidleb selle üle, et tema ettevõttel ei võimaldata osaleda riigihankes, mille käigus just kõnealune mänguväljak-külaplats rajatakse. Seega on eelnevale tuginedes piisavalt alust arvata, et kaebajal ei ole tegelikkuses huvi riigihankes osaleda, vaid naaberkinnistu omanikuna kõikvõimalikke viise kasutades põhjendamatult takistada mänguväljaku rajamist Talve tee L1 maaüksusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-24-2145
11.Halduskohus tagastas õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on eelnimetatud menetlus läbimata, sest VAKO jättis kaebaja vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata. Seejuures võis halduskohus tugineda ka asjaolule, et kaebaja jättis VAKO vaidlustusmenetluses riigilõivu tasumata. VAKO 16.07.2024 kirjas on selgelt esile toodud, et kaebajal tuli vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks esitada täpsustavad selgitused ja andmed ning tasuda riigilõiv 640 eurot kahe tööpäeva jooksul (dtl 32– 34). RHS § 192 lg 6 kohaselt loetakse VAKO teated menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende VAKO-le teadaolevale elektronposti aadressile edastamisest arvates. Kohtutoimikust nähtub, et VAKO 16.07.2024 kiri saadeti samal päeval e-posti aadressile, millelt kaebaja VAKO-le vaidlustuse saatis (vt dtl 30, 39) ja seega tuli kaebajal puudused kõrvaldada hiljemalt 19.07.2024. VAKO-l puudub alus vaidlustuse tähtaja ennistamiseks või pikendamiseks või puuduste kõrvaldamiseks täiendavate võimaluste andmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 24). Kuna kaebaja VAKO-le ettenähtud riigilõivu ei tasunud ega esitanud ettenähtud tähtajaks ka täiendavaid selgitusi, otsustas VAKO õiguspäraselt, et vaidlustuses esinevad puudused on määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata ja see tuleb RHS § 192 lg 3 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
12.Samuti otsustas halduskohus õigesti, et põhjendatud ei ole hankelepingu sõlmimise keelamine kohtumenetluse ajaks. RHS § 201 lg-s 31 on sätestatud üldreegel, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. Siiski näeb HKMS § 280 lg 11 ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt on taotluse esitamine loa andmiseks lubatav, kui vaidlustuse esitamise ajal enam mingeid otsustusi riigihankemenetluses tulemas ei ole, st hankemenetlus on jõudnud lõppfaasi ning ainus takistus lepingute sõlmimiseks on alustatud vaidlustusmenetlus (Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määruse nr 3-23-1606, p 12). Saku vald tegi 09.05.2024 otsused pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning eduka pakkuja kvalifitseerimise ja tagasi lükkamata jätmise kohta. Saab nõustuda VAKO-ga, et kaebaja esialgsest vaidlustusest ei ole võimalik aru saada, mida täpselt vaidlustatakse. Küll on kaebaja 22.07.2024 täpsustuses selgitanud, et kaebuse esemeks on hankija otsused pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning eduka pakkuja kvalifitseerimise ja tagasi lükkamata jätmise kohta (dtl 44). Samuti on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses selgelt märkinud, et vaidlustab Saku valla 09.05.2024 toiminguid ja otsuseid. Tegemist on otsustega, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Seega on täidetud HKMS § 280 lg-s 11 sätestatud esimene tingimus. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et praegu esinevad ka ülejäänud HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud tingimused, s.t esineb avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, ja see kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise. Halduskohus võis võtta arvesse ka asjaolu, kas kaebajat tuleb pidada hankemenetluses pakkujaks ja kas seega on kaitstav tema õigus ise hankelepingut sõlmida. Ilma halduskohtu põhjendusi üle kordamata nõustub ringkonnakohus, et kaebaja riigihangete e-keskkonnas esitatud kirjalikke pöördumisi ei saa pakkumusena käsitada. Arvestades kaebaja esindaja varasemaid arvukaid halduskohtule esitatud kaebusi, võib pigem arvata, et kaebaja eesmärk vaidlustuse esitamisel on olnud põhimõtteliselt takistada Talve tee L1 kinnistule mänguväljaku 5(6)
3-24-2145 rajamist vastavalt selleks eelnevalt antud projekteerimistingimustele ja ehitusloale. Seega ei nähtu, et hankelepingu sõlmimisega riivataks tegelikult kaebaja väidetavat ettevõtlusvabadust ja põhjendatud on halduskohtu hinnang, et vastustaja esile toodud avalik huvi hankelepingu sõlmimiseks on ülekaalukas. Eelnevast tulenevalt jättis halduskohus ühtlasi õigesti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse määruskaebuse tagamiseks.
13.Halduskohus on õigesti lahendanud ka menetluskuludega seonduva. Ringkonnakohus järgib halduskohtu põhjendusi ega korda neid.
14.Eeltoodu põhjal on halduskohtu 30.07.2024 määrus tervikuna õiguspärane ning see jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.