CoDe-Invest OÜ kaebus Saku valla riigihankes „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) tehtud otsuste vaidlustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – CoDe-Invest OÜ, seaduslik esindaja Aimar Naggel Vastustaja – Saku vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta riigihangete registrist asja materjalide juurde väljavõte riigihankes „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) pakkumuse esitanud isikute kohta ning kaebaja „Teabevahetus“ kanalis esitatud pakkumus.
2.Tagastada CoDe-Invest OÜ kaebus.
3.Jätta CoDe-Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Rahuldada Saku valla taotlus ning anda luba sõlmida riigihankes „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) hankeleping.
6.Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Määruse resolutsiooni punktide 3–4 peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Tallinna
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUS
1.Saku Vallavalitsus (edaspidi ka hankija või vastustaja) avaldas 22.03.2024 riigihangete registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155; edaspidi riigihange) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 08.04.2024 kell 10.00. Tähtaegselt esitas pakkumuse 4 äriühingut (Lars Laj OÜ, TipTipTap OÜ, Fixman Eesti OÜ ja Inseneriteenused OÜ). CoDe-Invest OÜ (edaspidi ka kaebaja) nõuetele vastavat pakkumust ei esitanud. Kaebaja esitas 08.04.2024 kell 9.39 „Teabevahetus“ sakil järgmise teate: „Teema: Pakkumine 485965 Tekst: Code-Invest oü (reg.nr.14132024) edastab pakkumuse rh asjas 277155.Ilma käibemaksuta on pakkumuse suurus ilma käibemaksuta 100236,75 (ükssada tuhat kakssada kolmkümmend kuus,75)eurot. Aimar Naggel ,juhatuse liige.“.
2.Saku vallavalitsus avas pakkumused ning tegi 09.05.2024 otsused, millega tunnistas Lars Laj OÜ, TipTipTap OÜ, Fixman Eesti OÜ ja Inseneriteenused OÜ pakkumused vastavaks, ja Lars Laj OÜ pakkumuse edukaks. Lisaks tegi vastustaja otsused, et Lars Lai OÜ-l puuduvad kõrvaldamise alused ning kvalifitseeris ta.
3.Kaebaja esitas 15.07.2024 vaidlustuse VAKO-le. Kuna vaidlustus oli ebaselge ja vastuoluline ning sellest ei olnud võimalik aru saada, mida täpselt vaidlustakse ning millistel asjaoludel, siis kohustas VAKO kaebajat esitatud vaidlustuses puudusi kõrvaldama. Lisaks märkis VAKO oma 16.07.2024 kirjas, et vaidlustuse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 18.07.2024 kell 24.00. VAKO 22.07.2024 otsusega nr 13724/277155 jäeti vaidlustus läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt VAKO 16.07.2024 kirjas märgitud puudusi.
4.CoDe-Invest OÜ esitas 22.07.2024 halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 29.07.2024, ning mille eesmärgiks on vaidlustada vastustaja 09.05.2024 otsuseid ning VAKO 22.07.2024 otsust. Koos kaebusega esitas kaebaja halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Praegusel juhul esinevad nii HKMS § 121 lg 1 punktis 4 kui ka lg 2 punktis 1 kaebuse tagastamise alused, st kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (lg 1 punkt 4) ning tal puudub kaebeõigus (lg 2 punkt 1). Lisaks ei ole kaebajal võimalik kaebusega saavutada enda eesmärki, milleks on hankelepingu sõlmimine (HKMS § 121 lg 2 punkt 2).
6.Hankeasjades näeb HKMS kooskõlas RHS-ga ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). Kohustusliku kohtueelse menetluse korral võib kaebuse halduskohtule esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). Seega riigihanke asjas saab isik kohtusse pöörduda alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist vaidlustuskomisjonis.
7.Kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks juhul, kui vaidlustuskomisjon on isiku vaidlustuse jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt (J. Jäätma. § 268, I, 2. – K. Merusk jt. HKMS. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2003, lk 749). Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 määrus nr 3-18-1144, punkt 28; Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, punkt 18). Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte üksnes formaalselt, kontrollima seda, kas kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati õiguspäraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-34-13, punkt 8; Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, punkt 17).
8.Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile1, kuid vaidlustus jäeti 22.07.2024 otsusega läbi vaatamata ja tagastati2. Seega tuleb kohtul hinnata, kas VAKO jättis õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. Kui VAKO jättis õiguspäraselt vaidlustuse läbi vaatamata, siis on VAKO menetluse läbimata ning kaebus tuleb tagastada. Kui vaidlustus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt, saab lugeda kohtueelse menetluse läbituks (vt ka Riigikohtu 08.10.2012 määruse nr 3-3-1-30-12 punkt 16 jj).
9.VAKO tugines kaebaja esitatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel RHS § 192 lg 3 punktile 2. Viidatud sätte kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi.
9.1.VAKO 22.07.2024 otsuse kohaselt ei kõrvaldanud kaebaja tähtaegselt VAKO 16.07.2024 puuduste kõrvaldamise kirjas2 toodud puudusi. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne VAKO 22.07.2024 otsuse allkirjastamist esitas kaebaja VAKO-le vaidlustuse täiendused3, kuid VAKO nendega ei arvestanud. Kohus nõustub VAKO-ga, et 22.07.2024 e-kiri on esitatud pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist ning RHS ei näe ette seaduses sätestatud tähtaegade ennistamist ega seda, et puuduste kõrvaldamiseks tuleb kanda korduvalt tähtaegu. RHS § 192 lg 6 näeb ette kättetoimetamis fiktsiooni ning dokument loetakse kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas tal on sellel konkreetsel hetkel tegelikkuses võimalik sellega tutvuda või mitte. Seega leiab kohus, et kooskõlas RHS § 192 lg-ga 6 luges VAKO õigesti, et kaebajale antud vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 19.07.2024. Sel põhjusel leiab Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 16–29. Dtl 48–50.
Dtl 31–34.
Dtl 41–46.
kohus, et otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta on õiguspärane, kuna kaebaja puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Muud tagastamise alused
10.Isegi kui lugeda, et VAKO oleks pidanud kaebaja 22.07.2024 avaldusega enda otsuse tegemisel arvestama, siis ei saa olla vaidlust, et kõiki puudusi kaebaja ei kõrvaldanud. Nt jättis kaebaja tasumata riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on selline puudus, mis igal juhul toob
kaasa vaidlustuse läbivaatamata jätmise ja tagastamise. Seega on VAKO 22.07.2024 otsus õiguspärane.
11.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis tuleb halduskohtule esitatud kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel.
12.Ent isegi kui kohus peaks lugema, et VAKO 22.07.2024 otsus vaidlustuse läbivaatamata jätmise ja tagastamise kohta on õigusvastane, siis tuleks kaebus tagastada ikkagi kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 punkt 1). Kaebusest ja kaebaja täiendavatest avaldustest nähtub, et kaebaja väitel esitas ta tähtaegselt pakkumise, kuid nii see ei ole. Kohus võttis 19.07.2024 asja materjalide juurde Saku valla esitatud vastused Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule ning nendest nähtub, et kaebaja esitas riigihangete e-keskkonnas „Teabevahetus“ raames küll omapoolsed kirjalikud pöördumised, mida aga ei ole võimalik „pakkumusena“ käsitleda. Lisaks võtab kohus riigihangete registrist käesoleva asja materjalide juurde ka „Teabevahetus“ all esitatud kaebaja väidetava pakkumuse. Kohus jääb asjas 3-24-1589 punktis 14 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei saa teabevahetuse keskkonnas esitatut käsitada pakkumusena, sest selline pakkumus ei ole esitatud ettenähtud viisil ega vasta vähimalgi määral riigihangete alusdokumentide nõuetele. Seega ei ole kaebaja riigihankes pakkumust esitanud, mis tähendab, et kaebajal puudub kaebeõigus ka hankija otsuste vaidlustamiseks, kuna need otsused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus märgib, et kui hankija on ette näinud pakkumuste esitamiseks konkreetse viisi, siis saab pakkumuseks pidada üksnes sel viisil esitatud pakkumust. Kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, siis puudub kaebajal ka õigus hankija 09.05.2024 otsuseid vaidlustada, kuna hankija otsused ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Seega alternatiivselt tuleks kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.
13.Lisaks märgib kohus, et kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkkumust esitanud, siis ei oleks võimalik kaebusega saavutada ka kaebaja eesmärki, milleks on hankelepingu sõlmimine temaga. Seega oleks kaebuse tagastamine võimalik ka HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.Kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja subjektiivseks õiguseks, mille kaitseks ta esialgset õiguskaitset vajab, saab pidada õigust sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping. Kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, siis puudub tal ka võimalus hankelepingu sõlmimiseks. Lisaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud ka siis, kui kaebus on
ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb muuhulgas pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele. Vastustaja taotluse lahendamine
15.Vastustaja esitas halduskohtule 29.07.2024 taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku saamiseks. Ehkki vastustaja tegi taotluses viited nii haldusasjale 3-24-1111 kui ka 3-242145, siis pärast vastustajaga suhtlemist loeb kohus, et taotlus esitati asjas 3-24-2145.
16.HKMS § 280 lg 11 sätestab, et kui kaebus esitatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse. Nagu sätte sõnastusest nähtub, peavad kõik eeldused loa andmiseks esinema kumulatiivselt ehk samaaegselt ning vastustaja taotluse lahendamine seisneb ennekõike huvide väljaselgitamises ja kaalumises. Hankijal tuleb esialgse õiguskaitse taotluses näidata, et hankelepingu (praegusel juhul halduslepingu) sõlmimata jätmisel kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi. Avalikes huvides on ka hankemenetluse õiguspärane läbiviimine. Hinnang kaebuse perspektiivile võib siiski mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu. Kohus otsustab perspektiivi hindamise ulatuse konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, mh arvestades, millises staadiumis on taotluse lahendamise ajal põhiasja menetlus. Nõustumuse andmiseks loa andmist ei õigusta igasugune avalik huvi, vaid üksnes oluline avalik huvi (HKMS § 280 lg 11).
17.Hankija taotleb nõusoleku saamist järgmistel põhjustel: − Kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, mistõttu ei ole tal võimalik jõuda ka hankelepingu sõlmimiseni. − Kaebaja juhatuse liige on Üksnurme küla puhkepark-mänguväljak naaber, kes on esitanud arvukalt kaebusi. Kaebajal puudub tõsiseltvõetav huvi osaleda riigihankes ja mänguväljakuid välja ehitada. Naaberkinnistu omanikuna soovib ta mänguväljaku ehitamist takistada. − Mänguväljakute ehitamiseks esineb oluline avalik huvi. Olulist avalikku huvi kinnitab asjaolu, et teiste mänguväljakute seas olev Talve tee L1 maaüksusele rajatav mänguväljak võitis Saku valla kaasava eelarve konkursi ja mänguväljaku poolt hääletanud elanikel on õigustatud ootus, et mänguväljak valmib 2024. aastal.
18.Kohtu hinnangul on hankijale hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmise tingimused täidetud. Kaebaja soovib käesolevas asjas vaidlustada hankija viimaseid otsuseid, mis eelnevad hankelepingu sõlmimisele, st vastustaja taotlus on lubatav. Kohtu hinnangul on vastustaja välja toonud avaliku huvi ning arvestades asjaolu, et kaebuse eduväljavaated on olematud, siis ilmselgelt perspektiivitu kaebuse tõttu on avalik huvi kaebaja õiguste võimalikest riivetest igal juhul kaalukam. Kaebaja pakkumus ei muutuks ühelgi juhul nõuetele vastavaks, kuna vaidlus ei saa olla, et „teabevahetus“ kaudu esitatud pakkumuses puuduvad kõik elemendid, mida hankija pakkumuselt ootas (nt tingimus, et pakkuja esitab vajalikus mahus ja arvus projektid, mis sisaldavad ajakohaseid geodeetilisi alusplaane, milledel on näidatud mänguväljakute kavandatavad elemendid koos turvaaladega ning
muud projektide elemendid / osad, mis on vajalikud hankekohase eesmärgi saavutamiseks; või esitanud hankemenetluses osalemise avaldust jne).
19.Nagu vastustaja oma taotluses märkis, siis hankelepingu esemeks mh Saku valla kaasava eelarve raames konkursi võitjaks osutunud Üksnurme küla puhke-ja liikumisala rajamine Talve tee L1 maaüksusele. Seega on ilmne, et Saku valla elanike ootus puhke- ja liikumisala rajamiseks on suur. Kuna on üldteada, et ehitustöid saab Eestis ilmastikust tingitult teha üksnes teatud ajaperioodil, siis on oluline, et põhjendamatute ja perspektiivitute kaebuste kõrval saaks vald ja parima pakkumuse teinud isik hakata riigihanget elluviima.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Saku valla esialgse õiguskaitse taotluse ning annab vastustajale loa hankelepingu sõlmimiseks. Menetluskulud
21.HKMS § 104 lg 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 640 eurot riigilõivu seaduse § 60 lg 5, § 258 lg 1 punkti 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 4, mitte lg 2 punkti 1 või 2 alusel, siis tuleb kaebajale tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 2 alusel tagastada. Riigilõiv tagastatakse pärast kaebuse tagastamise jõustumist.
22.Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus vaatas taotluse sisuliselt läbi.
23.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna kohus tagastas kaebaja kaebuse, siis jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustajal ei ole eelduslikult väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud, sest vastustajat on esindanud ametnik.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.