lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1335/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1335/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1241
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1335

Haldusasi

XX kaebus kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada XX määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 määrus ja saata asi samale halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Selgitus Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus edastas 03.05.2024 Tallinna Halduskohtule XXi kahjunõude, mis puudutab kaebajale meditsiinilise abi andmata jätmist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla vastas 15.05.2024 halduskohtu kohtunõudele, et kaebusest on pea võimatu aru saada, millistele asjaoludele ja millisele ajaperioodile XX siinses menetluses tugineb. Paljuski on teemaks samad asjaolud, mis tsiviilasjas nr 2-20-12973. Samas viitab kaebaja ka üksikvangistusest tingitud psüühilistele probleemidele. Kaebaja kirjeldab mh asjaolusid, mis on seotud Tartu Vanglas osutatud tervishoiuteenusega. Kaebaja ei ole perioodi täpsustanud, küll aga on viidanud kambrile PK4-8. Üksikvangistusele ja kambri PK4-8 tingimustele on kaebaja viidanud kahjunõudes nr 5-37/24/27-1, mille kohta on algatatud haldusasi nr 3-24-1298. Samuti on kaebaja Tallinna Vanglale esitanud üksikvangistust puudutava kahjunõude nr 5-37/24/48-1, mille lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Vanglal ei ole võimalik seostada XXi siinses asjas halduskohtule edastatud kaebust kohtueelsete menetlustega. Tervishoiuvaidlus on maakohtus pooleli. Tallinna Vangla dokumendiregistrist ei nähtu, et 2024. aastal oleks kaebaja esitanud Tallinna Vanglas osutatud tervishoiuteenuse kohta kahjunõude. Eeskätt saab kaebaja

3-24-1335 ise selgitada, millistel asjaoludel tema nõue põhineb, sest kaebaja pöördumiste suurt hulka arvestades ei saa täielikult välistada, et mõne juures võib riivamisi välja toodud kahjunõude osa olla jäänud ekslikult tähelepanuta.

3.Tallinna Halduskohus tagastas 16.05.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja on viidanud samadele asjaoludele, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-20-12973. Kaebus kirjeldab muu hulgas asjaolusid, mis on seotud Tartu Vanglas osutatud tervishoiuteenusega (haldusasi nr 3-22-1009). Üksikvangistust ja kambri PK4-8 tingimusi on kaebaja vaidlustanud ja esitanud kahjunõude haldusasjas nr 324-1298. Samuti esitas kaebaja 24.04.2024 vanglale kahjunõude seoses üksikvangistusega, mis registreeriti nr 5-37/24/48-1 ja mille lahendamise tähtaeg ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 järgi saabunud. Seega on kaebuse väiteid aluseks võttes tegemist suures osas korduva kaebusega või kaebusega, mille kohustuslikku kohtueelset menetlust ei ole kaebaja läbinud. Arvestades et kaebaja kahjunõue on vangla menetluses ning osaliselt on kohtumenetlused alles käimas, tuleb kaebus tagastada. Kaebajal on võimalus esitada vajadusel kaebus kohtule pärast kohtueelse menetluse läbimist, tuues selgelt välja asjaolud, millega talle kahju tekitati ning jälgides, et tegemist ei ole rikkumistega, millele ta on viidanud eelnevates kohtumenetlustes. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 määruse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lõike 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus vastab HKMS §des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada.
7.Ringkonnakohus leiab, et seadus ei näe ette vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. See säte näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse vaid juhul, kui kahju hüvitamise taotlus tuleb lahendada RVastS-i alusel. RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei reguleeri see seadus kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 1 näeb ette, et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel. Seega on oluline kindlaks teha, kas vangla osutab tervishoiuteenust võlaõigussuhte raames eraõiguslikus vormis. Riigikohtu üldkogu leidis 28.06.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-30, et riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis (p 24). Kinnipeetavate ravi kui avaliku ülesande vahetut täitmist eraõiguslikus vormis raamib võlaõigussuhe. Kuna aga kinnipeetavate ravi praktilist korraldust mõjutavad oluliselt vangistus, kinnipidamisrežiim ning vangla haldusõiguslikud otsused, on era- ja avalik-õiguslike suhted tihedalt läbi põimunud. Seetõttu tuleb HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse 2(3)

3-24-1335 osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks (p 27). Riigikohtu halduskolleegium täpsustas 08.02.2024 määruses asjas nr 3-22-2321, et tervishoiutöötaja ei osuta vanglas tervishoiuteenust haldusmenetluses, vaid eraõiguslikus suhtes, mistõttu pole võimalik esitada vaiet (p 10) ja VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ei kohaldu. Samamoodi ei kohaldu RVastS §-st 1 tulenevalt vanglas osutatud tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

8.Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud nende sellise kahjunõude esitamisel, mille aluseks on vangla tegevus haldusmenetluses, sh üksikvangistuses hoidmine. On aru saada, et kaebaja kirjeldab kaebuses ka sellise tegevusega põhjustatud kahju. Selles osas on halduskohus jätnud HKMS § 120 lg 1 p-i 1 rikkudes välja selgitamata vaidluse eseme, sh kirjeldamata kahju tekitamise perioodi ja täpsemad asjaolud. Ilma vaidluse eset kindlaks tegemata ei ole võimalik otsustada selle üle, kas tegemist on korduva kaebusega või kas on läbitud kohtueelne menetlus. Halduskohus ei saa tugineda üksnes sellele, mida on vangla kaebusest välja lugenud. Tallinna Vangla märgib seejuures, et kaebuse aluseks olevatest asjaoludest on pea võimatu aru saada ning osad kahjunõuded võivad olla jäänud tähelepanuta. Selline kaebus ei ole menetluskõlbulik ning halduskohus pidanuks kaebajal laskma kahjunõude aluseks olevad asjaolud konkreetselt piiritleda (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7, § 41 lg-d 1 ja 2 ning § 120 lg 3). Riigikohus on 30.11.2023 määruses asjas nr 3-22-1679 selgitanud, et kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõude esitamisel ära näidata kahju põhjustanud avaliku võimu kandja tegevus ja väidetavalt saabunud kahjulikud tagajärjed (p 15). Kui kaebaja neid ära ei näita, on see HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi aluseks tagastada kaebus. Ringkonnakohus märgib, et samasugune kohustus on vanglal kohustuslikus kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Vastasel korral ei ole hiljem võimalik hiljem nõudeid korrektselt menetleda, sh hinnata vajadusel nõuete kattuvust.
9.Riigikohus märkis 06.02.2018 määruses asjas nr 3-17-1182 (p 12): „Kohtud nentisid määrustes, et praeguse kaebuse ja varasemate kaebuste nõuded ja alused kattuvad ja seetõttu on tegemist korduva kaebusega. Sellist põhjendamist ei saa kolleegiumi hinnangul pidada nõuetekohaseks. Kohtud pidanuks ära näitama lisaks kahjuhüvitise nõuete ajavahemike ja varasemate kohtuasjade numbrite väljatoomisele, et nõuete aluseks olevad asjaolud on varasemates kohtuasjades samad, mis praeguses kaebuses.“ Siinsel juhul ei ole halduskohtu määruses kindlaks tehtud, millisel alusel esitatud kahjunõue (millise vangla millise tervishoiutöötaja milline tegevus millisel perioodil ja millised tagajärjed) on maakohtu menetluses. Samuti pole kindlaks tehtud, millisel alusel esitatud kahjunõude osas on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning millises osas on see pooleli. Ilma vaidluse eset kindlaks tegemata pole võimalik kaebuse korduvust ja kohtueelse menetluse läbimist hinnata. Kaebust ei ole lubatav HKMS § 121 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel tagastada umbkaudsete hinnangute ega oletuste põhjal. Määrus peab vastama HKMS § 158 lg-te 1 ja 2 ning § 178 lg 3 nõuetele.
10.Määruskaebus tuleb seega rahuldada. Ringkonnakohus ei saa kaebust ise rahuldada, nagu kaebaja on määruskaebuses soovinud. Asi tuleb saata halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium