3-24-1417 X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 kehtivuse peatamiseks, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks andma taotlejale meditsiinilist abi Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määrus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja MR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse resolutsiooni punkti 3 peale haldusasjas nr 3-24-1417.
2.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 24.05.2024 vastuse lisad.
3.Jätta rahuldamata X taotlus tõendite kogumiseks.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/820 lukustati R1 eluosakond, sest vanglale laekus teave, et R1 osakonnas on konflikti oht erinevate kinnipeetavate vahel. Käskkirja järgi on osakonna lukustamine vajalik asjaolude väljaselgitamise tagamiseks ja võimalike füüsiliste konfliktide vältimiseks.
2.Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 kohaldati X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (dtl 57–58). Käskkirja alusel paigutati X eraldatud lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga tegelemine ja piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja põhjenduste kohaselt selgus 06.05.2024
3-24-1417 asjaolude täpsustamisel, et üheks konflikti osapooleks on kinnipeetav X. Vanglale teadaolevalt võib kinnipeetav X avatud eluosakonnas avaldada survet kaaskinnipeetavatele ning seeläbi ohustada vangla üldist julgeolekut. Julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele. Käskkiri tehti Xle teatavaks 06.05.2024 allkirja vastu (dtl 58).
3.X esitas seoses 06.05.2024 käskkirjaga Tallinna Vanglale kolm vaiet. Taotleja 06.05.2024 esitatud vaie registreeriti numbriga 5-15/24/106-1 (dtl 59-60) ning 11.05.2024 ja 12.05.2024 esitatud vaided registreeriti numbriga 5-15/24/109-1 (dtl 61-67).
4.X esitas 11.05.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks (täiendatud 12.05.2024, 13.05.2024, 15.05.2024), milles palus peatada Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 kehtivus, lõpetada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja taotleja üksikkambris hoidmine ning kohustada Tallinna Vanglat andma talle meditsiinilist abi. Koos taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks. Vangla 06.05.2024 käskkiri on kaalutlusvigadega. Vanglaametnikud piinavad taotlejat. Taotlejal on tõsised probleemid psüühikaga, tal on depressioon, stress, närvilisus, tal esinevad peavalud ja seljavalud ja ta peab päevas võtma 12 tabletti ja valuvaigisteid. Üksikkambris viibimine ainult süvendab neid probleeme. Eraldatud kambris viibimine on ohtlik tema elule ja tervisele. Taotleja on enda sõnul taotlenud üksikkambris olles arstiabi, aga tema taotlust on ignoreeritud. Vangla on põhjustanud taotlejale suure kahju, mille tagajärgi saab ta tunda veel pikka aega.
5.Tallinna Vangla palus 16.05.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud. Vangiregistri kannetest nähtuvalt on taotlejal olnud vangistuse ajal mitmeid tõsiseid intsidente, mis näitavad, et tema käitumine on agressiivne ja ettearvamatu ning ta on ohtlik. Vangla ei saanud jätta vanglale laekunud infole reageerimata ning julgeoleku kaalutlustel tuli taotleja lukustatud kambrisse isoleerida. Vastuse esitamise ajaks ei ole julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Taotleja paikneb lukustatud kambris teist nädalat, seega ei saa rääkida pikaajalisest üksikvangistuses hoidmisest. Saab järeldada taotleja manipuleerivat käitumist ja rõhumist oma terviseprobleemidele siis, kui ta satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile. Taotleja vaimset tervist jälgitakse pidevalt ning talle on meditsiiniline abi tagatud, kuid seoses lukustatud kambris hoidmisega ei ole tema terviseseisundis negatiivseid muutuseid täheldatud. Taotleja saab käia jalutuskäigul, kirjutada ja helistada lähedastele peaaegu iga päev, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid. Vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut kaalub üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et kinnipeetav suudab õiguskuulekalt käituda ega ole enam teistele isikutele ohtlik.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2024 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav, sest vangla on kinnitanud, et taotleja on esitanud vaided seonduvalt Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt sellega, et terviseseisundist tulenevalt esinevad tal tugevad pea- ja seljavalud, tal on stress, ärevus ja depressioonihäireid. Tallinna Vangla on esitanud taotleja raviskeemi ja haigusjuhtumite väljavõtte, millest nähtuvad regulaarsed arsti külastused. Sealjuures on vangla kohtule kinnitanud, et taotleja sai arstivisiidil käia 16.05.2024. Samuti on taotleja ise kinnitanud, et manustab 12 tabletti päevas, millele lisanduvad veel valuvaigistina 3–4 tabletti pea- ja seljavalu korral, igasuguste ärrituste ja stressi tõttu (dtl 4). Sellest järeldub, et taotlejale on vajalik arstiabi ja määratud ravi saamine tagatud (vangistusseaduse (VangS) § 52). Tallinna Vangla meditsiiniosakond on ka kinnitanud, et 2(5)
3-24-1417 eraldatud lukustatud kambris viibimine ei ole taotleja terviseseisundist tulenevalt vastunäidustatud (vt 14.05.2024 õendusjuhi kinnitus, dtl 69). Puudub alus neis asjaoludes kahelda. Seega puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus meditsiinilise abi saamise osas. On usutav, et taotleja terviseprobleemidest tulenevalt võib üksikkambris hoidmine tekitada pingeid ja negatiivseid emotsioone, mistõttu ei saa üksikkambris viibimisest tingitud võimalikke tagajärgi täielikult välistada. Samas on eraldatud lukustatud kambris viibimisega seotud võimalikud ebamugavuse tundmused tekitanud taotleja enda käitumisega ise. Taotleja käitumine on tema enda mõjusfääris. Kuigi esialgse õiguskaitse vajadust tuleb seega möönda, ei ole see sedavõrd suur, et see õigustaks esialgse õiguskaitse andmist juba vaidemenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik tulenevalt avalikust huvist tagada vangla üldine julgeolek, mida taotleja oma käitumisega ohustab. Tallinna Vangla on selgitanud julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud osalise ülevaate taotleja erinevatest rikkumistest. Vangla on saanud kaaskinnipeetavatelt pöördumisi taotleja käitumise kohta, milles avaldatakse muret eluosakonnas toimuva pärast. Vanglal oli alust kahtlustada, et avatud eluosakonnas võib taotleja avaldada survet kaaskinnipeetavatele ja sattuda füüsilisse konflikti, ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut. Vangla on kinnitanud, et taotleja ei ole täielikus isolatsioonis: tal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning tal on võimalik soovi avaldamisel vestelda inspektor-kontaktisiku ja kaplaniga. Vangla julgeoleku tagamine ja taotleja poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmise vajadus on kaalukam kui taotleja kohustus taluda talle ajutiselt seatud lisapiiranguid. Taotlejal on võimalik lühendada piirangu kohaldamise kestust ja vältida edaspidi lukustatud kambrisse sattumist, muutes oma käitumist ja järgides õiguskuulekalt vanglas kehtestatud käitumiseeskirju. Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et taotleja suudab õiguskuulekalt käituda ja ta enam teistele isikutele ohtlik ei ole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 20.05.2024 määruskaebuses (täiendatud 27.05.2024) tühistada halduskohtu 20.05.2024 määrus ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja tervislik seisund on niigi halb, kuid lisaks peab ta taluma üksikvangistust, üldist vanglasisest liikumis- ja suhtlemispiirangut, meditsiiniabi piirangut. Pikaajaline üksikvangistus omab negatiivset mõju kinnipeetava tervisele ja põhjustab diagnoositud haiguste süvenemist. Kohtupraktika järgi ei tohi psüühikahäiretega isiku suhtes üksikvangistust kohaldada. Taotlejale on määratud erinevad diagnoosid (F17.20, F17.24, F32.1, F33.11, F60.30, F61.0, F61.1, Z65.1) ja arusaamatu on vangla väide, et ta manipuleerib. A. Kott on valetaja, taotleja tahtis arstiga konsulteerida, kuid too keeldus. Vanglat tuleb kohustada esitama audio- ja videosalvestis.
8.Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes halduskohtule 16.05.2024 esitatud seisukoha juurde. Praeguseks ei ole taotleja käitumisest tulenev julgeolekuoht ära langenud. 23.05.2024 kajastavast ettekandest nähtub, et taotleja hakkas 23.05.2024 meditsiinisaatmise ajal arstiga vaidlema. Pärast seda, kui arst kutsus valvuri ja palus kinnipeetav ära viia, hakkas taotleja arsti ebaviiskate sõnadega vene keeles solvama. Ametnikud saatsid taotleja arsti juurest ära ja viisid ta kambrisse. Kambrisse saatmise ajal kasutas taotleja ka vanemvalvuri suunas venekeelseid ebaviiskaid väljendeid ning lükkas raamatuid riiuli pealt ära. 23.05.2024 sündmuse kohta tervisekaarti tehtud sissekande kohaselt tuli Xl 23.05.2024 toimunud psühhiaatri vastuvõtt katkestada, kuna vastuvõtu alguses verbaalselt agressiivsust üles näidanud kinnipeetav muutus vastuvõtu jätkudes hädaohtlikuks ning tekkis füüsilise kallaletungi oht. Taotleja käitumisest tuleneb jätkuvalt oht vangla julgeolekule, mida vangla ei saa eirata. Esineb oht teistele, taotlejaga samas eluosakonnas viibivatele kinnipeetavatele, samuti vangla teenistujatele ning taotleja enda elule ja tervisele. 3(5)
3-24-1417 Seetõttu on vaja jätkata täiendavate julgeolekumeetmete rakendamist. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et meetmete rakendamine põhjustaks taotlejale ülemääraseid kannatusi, võrreldes nende õigushüvede tähtsusega, mille kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud. Taotleja vaimset tervist jälgitakse pidevalt ja praeguseks ei ole meedikud ega vanglateenistujad tema käitumises ega terviseseisundis lukustatud kambris hoidmisega seonduvaid negatiivseid muutuseid täheldanud. Taotleja tervisekaardi kannete pinnalt ei saa teha järeldust, et ta oleks jäetud meditsiinilise abita. Ka meditsiiniosakonna kinnitusel on taotlejale tagatud tema terviseseisundi vajadusest lähtuv meditsiiniline abi. Mingeid vastupidist kinnitavaid tõendeid taotleja esitanud ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse resolutsiooni p 3 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Tallinna Vangla esitas 24.05.2024 vastusega järgmised lisad: Tallinna Vangla valvuri 23.05.2024 ettekanne nr 1-24-5354 ja X tervisekaardi 24.05.2024 väljavõte (dr AK sissekanne). Ringkonnakohus võtab need lisad toimiku juurde, sest tegemist on asjakohaste tõenditega (HKMS § 62 lg 2).
10.X on määruskaebuse täienduses seisukohal, et dr AK valetab, mistõttu taotleb ta vanglalt audio- ja videosalvestise väljanõudmist. Ringkonnakohus jätab selle tõendi HKMS § 62 lg 2 alusel vastustajalt välja nõudmata. Seda, et taotleja asus 23.05.2024 kohtumisel arstiga vaidlema ja teda ebaviisakate väljenditega solvama, kinnitab ka Tallinna Vangla valvuri 23.05.2024 ettekanne nr 1-24-5354. Seega on asjaolu, et taotleja käitus 23.05.2024 agressiivselt, ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Seejuures on vangla nii praeguses asjas kui ka kohtuasjas nr 3-24-1331 esitanud rohkelt teavet ka taotleja varasema agressiivse ja ebakohase käitumise kohta (vt dtl 55; Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-241331, p 9).
11.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
12.Kuna X suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, on tal esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude võimalikke tagajärgi ei ole võimalik vaide või hilisema kaebuse rahuldamisega täielikult kõrvaldada ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista ka kahju hüvitamise võimalikkus.
13.X esitas taotluse lõpetada esialgse õiguskaitse korras tema üksikkambris hoidmine 03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820 ja 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 alusel ning anda talle meditsiinilist abi ka haldusasjas nr 3-24-1331. Selles asjas hindas Tallinna Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust 22.05.2024 määruses. Ringkonnakohus leidis, et vangla on asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, miks tuli X vangla julgeoleku tagamiseks ning vanglas viibivate isikute õiguste kaitseks teistest kinnipeetavatest 4(5)
3-24-1417 eraldada (VangS § 69 lg 1) ning seega puuduvad Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirja nr 124/1-2/193 peale esitatud vaietel ülekaalukad väljavaated (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-1331, p 13). Samuti leidis ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendid ja andmed ei kinnita, et taotleja suhtes VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud meetmete rakendamine põhjustaks temale ülemääraseid kannatusi, võrreldes nende õigushüvede tähtsusega, millega kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud. Psühhiaater ei ole pidanud taotleja vähemasti lühiajalist eraldamist absoluutselt välistatuks ning kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole alust arvata, et taotleja oleks jäetud vajaliku meditsiinilise abita (vt täpsemalt samas, p-d 11–12, 14). Ringkonnakohus jääb nendele seisukohtadele ka praegu. Siinses asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust ringkonnakohtu 22.05.2024 määruses võetud seisukohti ümber hinnata. Kuigi taotleja suhtes kohaldatakse jätkuvalt julgeolekumeetmeid ja tema üksikkambris viibimise aeg on mõnevõrra pikenenud, on see ringkonnakohtu hinnangul vangla vastusele lisatud tõendite valguses siiski põhjendatud. Tallinna Vangla valvuri 23.05.2024 ettekandest ja psühhiaatri 24.05.2024 sissekandest taotleja tervisekaardil nähtub, et taotleja käitus 23.05.2024 arsti visiidil ja selle järel agressiivselt ning tekkis füüsilise kallaletungi oht. Sellest tulenevalt on põhjendatud vangla hinnang, et endiselt esineb oht vangla julgeolekule ja vanglas viibivatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla julgeoleku ja teiste isikute ohutuse tagamise vajadus endiselt kaalukam kui taotleja kohustus taluda ajutiselt seatud piiranguid. Täiendavate julgeolekumeetmete rakendamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks, arvestades muu hulgas, et vangla kinnitusel ei hoita taotlejat täielikus isolatsioonis ning tema terviseseisundit jälgitakse. Viimast kinnitab ka taotleja 24.05.2024 tervisekaardi väljavõte (dtl 128).
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 20.05.2024 määruse resolutsiooni p 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.