Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 kehtivuse peatamiseks, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks andma taotlejale meditsiinilist abi
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja
Menetlustoiming
Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Xi vanglasisese isikuarve väljavõte.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/820 lukustati R1 eluosakond, põhjuseks asjaolu, et vanglale laekus teave, et R1 osakonnas on konflikti oht erinevate kinnipeetavate vahel. Osakonna lukustamine on vajalik asjaolude väljaselgitamise tagamiseks ja võimalike füüsiliste konfliktide vältimiseks.
2.Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 kohaldati Xi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 57-58). Käskkirja alusel paigutati X eraldatud lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga tegelemine ja piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja põhjenduste kohaselt selgus 06.05.2024 asjaolude täpsustamisel, et üheks konflikti osapooleks on kinnipeetav X. Vanglale teadaolevalt võib kinnipeetav X avatud eluosakonnas avaldada survet kaaskinnipeetavatele ning seeläbi ohustada vangla üldist julgeolekut. Julgeolekuabinõude
kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele. Käskkiri tehti Xile teatavaks 06.05.2024 allkirja vastu.
3.X (taotleja) esitas Tallinna Vanglale kolm vaiet. Taotleja 06.05.2024 esitatud vaie registreeriti numbriga 5-15/24/106-1 (dtl 59-60) ning 11.05.2024 ja 12.05.2024 esitatud vaided registreeriti numbriga 5-15/24/109-1 (dtl 61-67).
4.Taotleja esitas 11.05.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks (täiendatud 12.05.2024, 13.05.2024, 15.05.2024), milles taotleja palub peatada Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 kehtivus, lõpetada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja taotleja üksikkambris hoidmine ning kohustada Tallinna Vanglat andma talle meditsiinilist abi. Koos taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks. Taotleja põhjendab taotlust järgmiselt.
4.1.Taotluse kohaselt paigutati taotleja üksikkambrisse 03.05.2024 ning 06.05.2024 kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, ent 06.05.2024 haldusakti kaebajale ei antud. Taotleja leiab, et vanglaametnikud piinavad teda.
4.2.Taotlejal on tõsised probleemid psüühikaga, tal on depressioon, stress, närvilisus, tal esinevad peavalud ja seljavalud ja ta peab päevad võtma 18 tabletti. Üksikkambris viibimine ainult süvendab neid probleeme. Eraldatud kambris viibimine on ohtlik tema elule ja tervisele. Taotleja on enda sõnul taotlenud üksikkambris olles arstiabi, aga tema taotlust on ignoreeritud. Vangla on põhjustanud taotlejale kolossaalse kahju, mille tagajärgi saab kaebaja tunda veel pikka aega.
5.Tallinna Halduskohus palus 13.05.2024 kohtunõudega Tallinna Vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele ning täpsustada taotluse aluseks olevaid asjaolusid, milles ka mh selgitada, kas kaebajale on arstiabi tagatud.
6.Tallinna Vangla esitas 16.05.2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
6.1.Vastustaja leiab, et Xi suhtes 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud. Vangiregistri kannetest nähtuvalt on Xil olnud vangistuse ajal mitmeid tõsiseid intsidente, mis näitavad, et X käitumine on agressiivne ja ettearvamatu ning ta on ohtlik. Vangla ei saanud jätta vanglale laekunud infole reageerimata ning julgeoleku kaalutlustel tuli taotleja lukustatud kambrisse isoleerida. Hetkeseisuga ei ole julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud.
6.2.X paikneb lukustatud kambris teist nädalat, seega ei saa rääkida pikaajalisest üksikvangistuses hoidmisest. Xi puhul järeldada manipuleerivat käitumist ja rõhumist oma terviseprobleemidele siis, kui ta satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile. Xile vaimset tervist jälgitakse pidevalt ning talle on meditsiiniline abi tagatud, kuid tema terviseseisundis seoses lukustatud kambris hoidmisega negatiivseid muutuseid täheldatud ei ole.
6.3.Taotleja saab käia jalutuskäigul, kirjutada ja helistada lähedastele peaaegu igapäevaselt, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid. Käesoleval juhul kaalub vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut üles Xi vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et kinnipeetav suudab õiguskuulekalt käituda ega ole enam teistele isikutele ohtlik.
8.Vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda 2(5)
oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele.
9.Taotleja majanduslik seis menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 12.01.2024 - 11.05.2024 kohaselt ei ole piisav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab taotleja nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
11.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4).
12.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Juhul, kui taotlus on põhjendatud ning taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, siis hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
13.Taotlusest nähtuvalt on taotleja 06.05.2024 esitanud Tallinna Vanglale vaided seonduvalt vaidlusaluse käskkirjaga. Ka Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et taotleja on vaided esitanud nii 06.05.2024, 11.05.2024 kui ka 12.05.2024. Taotleja vaideid ei ole Tallinna Vangla lahendanud, seega on vaidemenetlus pooleli. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks ning kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
14.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid.
16.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt sellega, et terviseseisundist tulenevalt esinevad tal tugevad pea- ja seljavalud, tal on stress, ärevus ja depressioonihäireid. Seetõttu leiab kaebaja, et tema tervislikust seisundist tulenevalt on tema hoidmine eraldatud lukustatud kambris talle vastunäidustatud.
17.Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust tuleb möönda. 3(5)
18.Kohus märgib seoses esialgse õiguskaitse vajadusega meditsiiniabi andmise kohustamise osas, et Tallinna Vangla esitas kohtule taotleja raviskeemi kui ka väljavõtte haigusjuhtumitest, millest nähtuvad regulaarsed arsti külastused. Sealjuures on vangla kohtule kinnitanud, et taotleja sai arstivisiidil käia 16.05.2024. Samuti on taotleja ise kinnitanud, et manustab 12 tabletti päevas, millele lisanduvad veel valuvaigistid 3-4 tabletti pea- ja seljavalu korral, igasuguste ärrituste ja stressi tõttu (dtl 4). Seega järeldub kohtule, et taotlejale on vajalik arstiabi ja määratud ravi saamine tagatud (vangistusseaduse (VangS) § 52). Tallinna Vangla meditsiiniosakond on kohtule ka kinnitanud, et eraldatud lukustatud kambris viibimine ei ole taotleja terviseseisundist tulenevalt vastunäidustatud (vt 14.05.2024 õendusjuhi kinnitus, dtl 69). Kohtul puudub alus neis asjaoludes kahelda. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus meditsiinile abi saamise osas.
19.Ehkki vastustaja on kohtule kinnitanud, et taotleja saab talle arsti poolt määratud ravimeid, talle võimaldatakse ka igakülgne meditsiiniline abi, siis arvestades kaebaja terviseseisundist tingitud probleeme, on kohtu hinnangul usutav, et taotleja terviseseisundist tulenevalt võib tema üksikkambris hoidmine tekitada taotlejas teataval määral pingeid ja negatiivseid emotsioone. Kohtu hinnangul ei saa üksikkambris viibimisest tingitud võimalikke tagajärgi seetõttu täielikult välistada. Samas on taotleja eraldatud lukustatud kambris viibimisega seotud võimalikud ebamugavuse tundmused tekitanud ta enda käitumisega endale üksnes ise. Taotleja käitumine on tema enda mõjusfääris ning ta saanuks enda suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõude kohaldamist vältida. Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et taotleja suudab õiguskuulekalt käituda ja ta enam teistele isikutele ohtlik ei ole.
20.Kuigi kohus taotleja esialgse õiguskaitse vajadust möönab, täpsustab kohus, et ei pea taotleja esialgse õiguskaitse vajadust samas sedavõrd suureks, et õigustada talle esialgse õiguskaitse andmine juba vaidemenetluse ajaks. Kaebaja esialgse õiguskaitse vähese vajaduse jaatamine ei ole piisav taotluse rahuldamiseks.
21.Kohus ei pea vaiet ega ka tulevikus võimalikku esitatavat kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid kohus nende perspektiivi ka ei kinnita. Kohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta vastanduvate huvide kaalumisest tulenevalt rahuldamata.
22.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik tulenevalt avalikust huvist tagada vangla üldine julgeolek, mida kaebaja oma käitumisega ohustab. Kohtule nähtuvalt on taotleja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel. Tallinna Vangla on 16.05.2024 vastuses selgitanud julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud osalise ülevaate taotleja erinevatest rikkumistest. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on võimalik nõustuda vastustaja seisukohtadega, et taotleja võib ohustada vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid ja ka taotlejat ennast, arvestades taotleja toime pandud rikkumisi ning uute õigusrikkumiste ohtu. Vangla on kohtule kinnitanud, et taotleja ei ole täielikus isolatsioonis, kuivõrd tal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning tal on võimalik soovi avaldamisel vestelda inspektor-kontaktisiku ja kaplaniga. Olukorras, kus vangla on saanud kaaskinnipeetavatelt pöördumisi taotleja käitumise kohta, milles avaldavad muret eluosakonnas toimuva pärast, on ilmne, et kaaskinnipeetavaid taotleja käitumine häirib ja nad tajuvad temas ohtu. Arvestades, et vanglal oli alust kahtlustada, et avatud eluosakonnas võib taotleja avaldada survet kaaskinnipeetavatele ja sattuda füüsilisse konflikti, ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut, on vangla julgeoleku tagamine ja taotleja poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmise vajadus kaalukam kui taotleja kohustus taluda talle ajutiselt seatud lisapiiranguid. Kohus märgib, et taotlejal on võimalik piirangu kohaldamise kestust kui ka edaspidiselt lukustatud kambrisse sattumist võimalik vältida, muutes oma käitumist ja järgides õiguskuulekalt vanglas kehtestatud käitumiseeskirju. Seega välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise praegusel juhul ülekaalukas avalik huvi tagada julgeolek vanglas.
23.Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 4(5)
24.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.