Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 03.05.2024 X. X. esialgse õiguskaitse taotlus (täiendatud 05.05.2024, 06.05.2024, 07.05.2024, 08.05.2024), milles X. X. palub lõpetada enda üksikkambris hoidmine ning anda talle meditsiinilist abi. Taotluse kohaselt paigutati X. X. üksikkambrisse 03.05.2024, ent vangla ametnikud ei selgitanud talle, mis alusel ta üksikkambrisse paigutatakse (sh ei andnud haldusakti). Taotlejal on tõsised probleemid psüühikaga (taotleja võtab päevas 12 tabletti) ning üksikkambris viibimine ainult süvendab neid probleeme ning on ohtlik tema elule ja tervisele. X. X. on enda sõnul taotlenud üksikkambris olles arstiabi, aga tema taotlust on ignoreeritud. Lisaks märgib X. X., et vanglaametnikud piinavad teda. Seda näitab ka see, et X. X. on perioodil 2005-2024 esitanud halduskohtusse 389 kaebust / taotlust. Samuti võib X. X.i taotlusest aru saada, et ka teised kinnipeetavad on teda aastatel 2007-2024 rünnanud (sh psüühiliselt). Ühtlasi on X. X. välja toonud, et ta on esitanud Tallinna Vanglale nii 03.05.2024, 05.05.2024 kui ka 06.05.2024 vaided.
2.Kohus tegi 06.05.2024 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus vanglal selgitada, mis alusel paigutati X. X. 03.05.2024 üksikkambrisse ning kui kaua teda seal plaanitakse hoida, samuti seda, kas X. X.ile on tagatud vajalik arstiabi (sh kas X. X. saab ravimeid või teraapiat seonduvalt tema vaimse tervise probleemiga). Lisaks palus kohus vanglal teatada, kas eelnimetatud nõuete osas on käesoleval hetkel käimas vaidemenetlus ning kui jah, siis esitada kohtule ka sisuline vastus X. X.i esialgse õiguskaitse taotlusele. Ühtlasi palus kohus vanglal kohtule esitada kõik X. X.i 03.05.2024 taotlusega seonduvad haldusmenetluse materjalid.
3.Tallinna Vangla esitas 07.05.2024 seisukoha, milles palus jätta X. X.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 1) Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820 alusel lukustati 03.05.2024 alates kl 13.45 julgeolekukaalutlustel R1 eluosakonna kambrite uksed. Lukustamise põhjuseks oli vanglale laekunud teave, et R1 osakonnas on kinnipeetavate vahel konfliktioht ja osakondi hoiti lukus kuni asjaolude selgumiseni. X. X. esitas 03.05.2023 vanglale vaide (registreeritud nr 5-15/24/103-1) seoses kambri lukustamisega ja tema üksikvangistuses hoidmisega. Vaie on menetlemisel. 2) Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 06.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/845 lõpetati osakonna R1 lukustamine ja 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 kohaldati X. X.i suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta õhutas osakonnas konflikti tekkimist ja ohustas sellega vangla julgeolekut. X. X. paigutati eraldatud lukustatud kambrisse ning lisaks liikumisele piirati ka suhtlemist ja kehakultuuriga tegelemist. X. X. esitas 05.05.2024 ja 06.05.2024 Tallinna Vanglale pöördumised seoses enda lukustatud kambris hoidmisega. Vangla registreeris pöördumised vaidena nr 515/24/1061 ja vaie on menetlemisel. 3) R1 osakonna lukustamine ajavahemikul 03.05.-06.06.2024 ja X. X.i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 06.05.2024 on põhjendatud. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Riigikohus on leidnud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. 4) Vangiregistri andmetel on X. X.il olnud vangistuse ajal mitmeid tõsiseid intsidente: 14.03.2024 ühest kambrist teise ümberpaigutamise ajal viskas X. X. plasttopsi täie tundmatut vedelikku, mis meenutas väljaheidet, vastu kambri ust. Keegi vedelikuga pihta ei saanud; 14.03.2024 oli X. X.il kaaskinnipeetavaga verbaalne konflikt ja X. X. tõukas jõuliselt teist kinnipeetavat. Mõne aja pärast loopis X. X. selle kinnipeetava riided, mis olid majandusruumi kuivatuskappi kuivama pandud, ruumi põrandale; 21.02.2024 jalutuskäigule minnes näitas X. X. üles oma negatiivset meelsust eestlaste vastu, sõimas valvurit natsionalistiks, fašistiks, kommunistiks ja avaldas, et varsti hakkavad kõik vanglas temaga vaid vene keeles rääkima. Läbiotsimise ajal kinnipeetav lasi kõhutuult ja käskis ametnikul seda nuusutada; 17.12.2023 toimus Tallinna Vanglas X. X.i ja kaaskinnipeetava vahel füüsiline konflikt; 26.01.2024 näitas X. X. kaaskinnipeetavale oma suguelundit; 14.02.2024 viis X. X. osakonna ühiskasutatavast
2(5)
3-24-1331 ruumist omale kott-tooli kambrisse ja istus sellel. Valvuri antud korduvatele korraldustele, tulla toolilt maha ja viia kott-tool ühiskasutatavasse ruumi tagasi, kinnipeetav ei allunud. Valvur suunas kinnipeetava toolilt maha tulema, misjärel X. X. tõusis püsti, tõstis kott-tooli kambrist välja ja seejärel sülitas valvuri suunas, tabades pritsmetega valvuri peapiirkonda. Lisaks nimetas X. X. ametnikku ebatsensuursete väljenditega ning võttis püksist välja ja näitas ametniku suunas oma suguelundit; 29.06.2023 Tartu Vanglas karjus ja ähvardas valvureid roppude sõnadega ning näitas ametnikele oma suguelundeid; 21.06.2022 Tartu Vanglas toimus X. X.i ja kaaskinnipeetava vahel kaklus; 09.03.2022 Tartu Vanglas läks X. X. võõrasse kambrisse ja hakkas kaaskinnipeetaval käsi väänama; 12.21.2021 Tartu Vanglas käitus X. X. vanglaametnikega agressiivselt, kasutas nende suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, ei allunud korraldustele, osutas füüsilist vastupanu ja sülitas valvuri suunas, kuid ei tabanud; 03.12.2021 Tartu Vanglas käitus X. X. vanglaametnikuga ebaviisakalt, kasutas ametniku suhtes solvavaid väljendeid, ei allunud korraldustele ja võttis sisse ründeasendi, et valvuriga kakelda; 04.10.2021 Tartu Vanglas tõukas X. X. mööda minnes jõuliselt kaaskinnipeetavat, kes rääkis telefoniga. Need on vaid mõned intsidendid, mis näitavad, et X. X.i käitumine on agressiivne ja ettearvamatu ning ta on ohtlik. Vangla ei saanud jätta teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info põhjal reageerimata ning julgeoleku kaalutlustel tuli X. X. lukustatud kambrisse isoleerida. Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et X. X. suudab õiguskuulekalt käituda ja ta enam teistele isikutele ohtlik ei ole. Hetkeseisuga ei ole julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Oluline on märkida, et ka kaaskinnipeetavatelt on vanglale laekunud pöördumisi X. X.i käitumise kohta ja kinnipeetavad avaldavad, et tunnevad muret eluosakonnas toimuva pärast. See näitab, et teisi kinnipeetavaid X. X.i käitumine häirib ja nad tajuvad temast ohtu. 5) Kahtlemata sekkuti osakonna lukustamisega ja sekkutakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega intensiivselt kaebaja õigustesse, kuid käesoleval juhul kaalub vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut üles X. X.i vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. 6) X. X. on lukustatud kambris viiendat päeva, seega ei saa rääkida pikaajalisest üksikvangistuses hoidmisest. Enne osakonna lukustamist 03.05.2024 oli X. X. olnud ca kuu aega avatud osakonnas ning tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ei piiratud. X. X.il on varasemalt diagnoositud segatüüpi isiksusehäired F61.0 ja kaasneva diagnoosina F68.1, kuid tal ei ole selliseid terviseprobleeme, mis välistaksid tema lukustatud kambrisse paigutamise. Psühhiaater on märkinud, et kinnipeetav uhkustab oma F61.0 diagnoosiga ja loodab sellega lisasoodustusi saada. Seega esineb X. X.il manipuleerivat käitumist ja oma terviseprobleemidele hakkab ta rõhuma siis, kui satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile sattudes. Tallinna Vangla psühhiaater on 18.04.2024 tervisekaarti teinud sissekande, milles ta palub vanglal küll jälgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel, kuid absoluutset keeldu X. X.i ajutiselt isoleerimiseks ei esine (vt haigusjuht A7084). Ajavahemikul 19.04.2024 kuni tänaseni ei ole V. X. ühegi kaebusega meedikute poole pöördunud. Samuti ei ole meedikud ega teised vanglateenistujad X. X.i käitumises ega tervises seoses lukustatud kambris hoidmisega negatiivseid muutuseid täheldanud. X. X. saab regulaarselt arsti poolt määratud ravimeid. Vangiregistri andmetel on X. X. esitanud 07.05.2024 sooviavalduse arsti vastuvõtule saamiseks. Vastuvõtu aeg ei ole hetkel veel teada.
3(5)
3-24-1331 7) X. X. ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, ta saab lähedastele helistada ja kirjutada, ta saab kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, ta saab vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui X. X. selleks soovi avaldab. Senini ei ole X. X. kohtumist soovinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda X. X.ile menetlusabi riigilõivu tasumiseks (HKMS §-d 110-112).
5.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 07.05.2024 kohtule, et X. X. on seoses tema lukustatud kambrisse paigutamisega esitanud Tallinna Vanglale nii 03.05.2024 kui ka 06.05.2024 vaided ning vaided on vanglas menetlemisel. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
6.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.
7.Kohus möönab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Samas on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine seonduvalt X. X.i üksikvangistuses hoidmisega võib ohustada vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid ja ka taotlejat ennast, arvestades taotleja toime pandud rikkumisi ning uute õigusrikkumiste ohtu. Tallinna Vangla on 07.05.2024 vastuses selgitanud julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud osalise ülevaate taotleja rikkumistest alates 04.10.2021. Tallinna Vangla on kohtule 07.05.2024 kinnitanud, et X. X. saab talle arsti poolt määratud ravimeid, vanglaametnikud ei ole tema tervisega seonduvalt negatiivseid muutuseid täheldanud ning X. X.i taotlus arsti juurde saamiseks on registreeritud, ent veel ei ole vastuvõtu aega määratud. Tallinna Vangla esitas kohtule X. X.i raviskeemi kui ka väljavõtte haigusjuhtumitest, millest nähtuvad regulaarsed arsti külastused. Sealjuures on taotleja ka ise 08.05.2024 täiendavates seisukohtades kinnitanud, et ta saab igapäevaselt ravimeid, et toetada tema vaimset tervist. Seega puudub kohtul alus kahelda selles, et X. X.ile on vanglas tagatud vajalik arstiabi ja ravimid (VangS § 52). Lisaks ei ole psühhiaater välistanud X. X.i suhtes üksikvangistuse kohaldamist (vt psühhiaatri 18.04.2024 sissekannet haigusjuhtumi nr A7084 kohta), vaid üksnes palunud vanglal järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel. Vangla on kohtule ka kinnitanud, et taotleja ei ole täielikus isolatsioonis ning tal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, kinnipeetavaga vestleb inspektor-kontaktisik ja ta saab kohtuda kaplaniga, kui selleks soovi avaldab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval hetkel kaalub vajadus tagada vangla julgeolek (sh teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ja ka taotleja enda ohutus) üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida (vaidemenetluse kestel). VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel.
4(5)
3-24-1331 Kohus lisab siinkohal, et kuivõrd täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud eeskätt taotleja enda käitumisest, siis on taotlejal piirangu kohaldamise kestust kui ka edaspidiselt lukustatud kambrisse sattumist võimalik vältida, muutes oma käitumist ja järgides vanglas kehtestatud käitumiseeskirju.
8.Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.