Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2023, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-22-419 X kaebus Tallinna linna tegevuse peale ehitusõiguse küsimuse otsustamisel Kaebaja X, esindajad Joonas Põder ja Paul Keres Vastustaja Tallinna linn, esindajad EV ja KR Kolmas isik OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam, esindajad KP, ET ja SE
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata X 12. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 (dtl 543–546). Võtta asja materjalide juurde Tallinna linna 20. jaanuari 2023. a menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 (dtl 521–533). Jätta asja materjalide juurde võtmata OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam 22. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 581–586).
2.Rahuldada X taotlus jätkata menetlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25. juuni 2021. a projekteerimistingimuste nr 2111802/05753 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
3.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2022. a otsus osas, mis puudutab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25. juuni 2021. a projekteerimistingimusi nr 2111802/05753. Rahuldada X kaebus osaliselt ja teha kindlaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25. juuni 2021. a projekteerimistingimuste nr 2111802/05753 õigusvastasus. Ülejäänud osas jätta X kaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.Mõista Tallinna linnalt X kasuks välja menetluskulu 1500 eurot. Mõista Xlt OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasuks välja menetluskulu 3919 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-22-419 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (Utilitas) taotles 10. mail 2021 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt (TKKA) projekteerimistingimusi soojussalvesti ja soojustrassi kavandamiseks. Utilitas taotles 5. juunil 2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt (TLPA) projekteerimistingimusi pumbahoone kavandamiseks.
2.TLPA väljastas 25. juunil 2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 (pumbahoone PT), mille alusel kavandatakse Tooma tn 13 kinnistu põhjaosasse pumbahoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 1050 m2 ja kõrgusega 12 m.
3.TKKA väljastas 29. juunil 2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 (soojussalvesti PT), mille alusel kavandatakse Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti kõrgusega kuni 70 m ja läbimõõduga ca 30 m.
4.TKKA väljastas 29. juunil 2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04886, mille alusel kavandatakse Tooma tn 13, Tooma tänav T4 ja Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistutele soojustrass.
5.TLPA andis 21. juulil 2022 ehitusloa nr 2212271/18607 (kaugküttetorustiku ehitusluba) kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13 // Tooma tänav T4 // Väo tee T3 kinnistutele.
6.X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis TLPA 21. juuli 2022. a ehitusloa ja 29. juuni 2021. a projekteerimistingimuste tühistamist, samuti TKKA 29. juuni 2021. a projekteerimistingimuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) planeeritud soojussalvesti ei ole avalikuks kasutamiseks ette nähtud tehnoehitis ja kohaldamisele ei kuulu Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012. a määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ (Tallinna linna ehitusmäärus) § 31 lg 21. Järelikult ei saanud TKKA PT-d väljastada ja see on tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 kohaselt; 2) soojussalvesti ja pumbahoone PT-d oleks pidanud väljastama sama haldusorgan; 3) PT-s kirjeldatud hoonete püstitamiseks on vaja detailplaneeringut, kuna need on hooned ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 2 tähenduses. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 ei kuulu kohaldamisele. PlanS § 125 lg 1 p-d 1 ja 4 nõuavad detailplaneeringut; 4) pumbahoone ja soojussalvesti ei moodusta funktsionaalset tervikut EhS § 3 lg 3 tähenduses. Pumbahoone ja soojussalvesti üheks hooneks lugemine looks vastuolu pumbahoone PT-s sätestatud maksimaalse ehitisealuse pinnaga. Pumbahoone ehitisealune pind on 1050 m2 ja koos 2(14)
3-22-419 soojussalvesti ehitisealuse pinnaga ületaks see pumbahoone PT-ga lubatud ülempiiri. Pumbahoone PT välistab Tooma tn 13 kinnistule teise hoone rajamise ja soojussalvesti PT kohustab projekti koostamisel arvestama pumbahoone PT-ga. Seega ei ole pumbahoone ja soojussalvesti rajamine Tooma tn 13 kinnistule PT kohaselt võimalik; 5) soojussalvesti PT riivab ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8 kinnistul asub lubjakivikarjäär. Soojussalvesti lekke puhul valguks selles sisalduv kuum vesi karjääri, ohustades selles potentsiaalselt samal ajal töötavaid inimesi ja tehnikat. Vaidlustatud PT-d kahandavad kaebaja kinnistu väärtust. Soojussalvestis hoitav kuum vesi võib kokkupuutel inimesega tekitada kuumuskahjustusi. Asjaolu, et mahuti võib lekkida, on üldtuntud; 6) kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu kehtiv detailplaneering (DP) näeb ette kuni 7korruseliste äri- ja tootmishoonete ning ühe kuni 45 m kõrguse kontorihoone rajamise. 22. juunil 2021 leidis Kalifornias aset plahvatus, mille tulemusel sai viga üks ja hukkus üks inimene. Plahvatuse tingis ca 6800 m3 veemahuti. Kolmanda isiku kavandatav veemahuti on ca 6 korda suurem; 7) Lagedi tee 8 kinnistu DP näeb ette maa-aluse parkla. Tõenäoliselt tuleks parkla määrata varjendiks. Soojussalvesti Tooma tn 13 kinnistul asumine teeks selle sisuliselt võimatuks; 8) pumbahoone PT läheb vastuollu Tooma tn T4 kasutuseesmärgiga ja riivab ülemäära naabrite omandiõigusi. Tooma tn 13 kinnistut ja Tooma tn 14 kinnistut soovib Utilitas ühendada Tooma tn T4 kinnistule maa alla kavandatavate torudega, millest suurimate läbimõõdud on 160 cm. Pumbahoone PT-st ei ilmne teavet Tooma tn T4 transpordimaa arendamise kohta, mis annaks kinnitust, et ehitusloa alusel rajada soovitud torustik ei mõjuta raskeveokite läbisõitu Tooma tn T4 kinnistust. Tooma tn T4 ümbrus on tööstusala, mille edasine areng sõltub eeskätt taristust, sh transpordiühendustest. Kui peaks juhtuma, et Tooma tn T4 kinnistu kasutamisele seatakse selle alt kulgevate torude tõttu liiklemispiirangud, mõjuks see negatiivselt mitte vaid kaebaja omandiõigusele, vaid kogu piirkonna arengule ja piirkonnas asuvate kinnisasjade omanike omandiõigusele; 9) Lagedi tee 8 kinnistu kohta on koostatud DP, mis näeb ette mitme ärihoone rajamise. Koostatud on ka tehnovõrkude koondplaan ning veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni asendiplaan. Lagedi tee 8 kinnistu põhjapoolsest servast on kirde-edela suunal risti Tooma tänavaga planeeritud jooksma reovee kanalisatsiooni survetoru ja veetoru ning paralleelselt Tooma tänavaga on varasemalt planeeritud jooksma veetorud ja kanalisatsioonitoru. Vaidlustatud ehitusloa alusel rajatakse kaugküttetorustik maa-alale, mida pidi kaebaja DP kohaselt läbima ülalmainitud vee- ja kanalisatsioonitorud. Kaugküttetorustiku paigaldamine Tooma tn 13 // Tooma tn T4 // Väo tee T3 kinnistute all asuvasse maapõue blokeerib kanalisatsioonitorustiku liitmise Lagedi tee 8 kanalisatsiooniga. Ühtlasi muutub võimatuks üldplaneeringuga ette nähtud Tooma tn 13 asuva avalikult kasutatava tänava rajamine; 10) ehitusluba on formaalselt õigusvastane, kuna kaebajat ei kaasatud ehitusloa andmise menetlusse. Kaasamata jätmine ja arvamuse ning vastuväidete esitamise võimaluse võtmine võis mõjutada ehitusloa menetluses asja otsustamist. Vastustaja oleks kaebaja arvamust ja vastuväiteid arvestades saanud keelduda ehitusloa väljaandmisest (nt EhS § 44 p 4 alusel) või anda ehitusloa, mis arvestab ka kaebaja õiguste ja huvidega.
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) soojussalvesti PT ei ole tühine, kuna selle väljastas pädev organ. Utilitas on ettevõte, kes varustab soojusenergiaga kahte kolmandikku pealinnast ning Maardu linna. Tegemist on olulist avalikku huvi kandvat teenust pakkuva ettevõttega. Tegemist on avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatise kavandamisega; 2) pumbahoone on ehitis ning soojussalvesti on rajatis. Tegemist on mahutiga. Pumbahoone ja soojusmahuti on omavahel funktsionaalselt seotud; 3(14)
3-22-419 3) kaebaja pole tõendanud väidet, et kavandatav hoone ja rajatis on ohtlikud. PT menetluses ei hinnata ehitise ohutust, kuivõrd PT-ga ei anta vahetult ehitusõigust. PT alusel esitatud ehitusprojekti menetluses hinnatakse ehitise vastavust ohutuse põhimõttele. PT väljastamisest ei saa salvesti lekkima hakata; 4) kuna soojussalvesti on rajatis, mis teenindab pumbahoonet, puudub vastuolu PT-de vahel; 5) juurdepääs kaebaja kinnistule on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava tee kaudu. Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et ta peab kinnistule saama läbi Tooma tn T4 kinnisasja. Soojustrassi rajamisel tuleb ehitusprojekti koostamise faasis koostada asendiplaaniline lahendus katendite taastamise kohta, samuti esitada katendi konstruktsioon ja ristlõiked; 6) ehituse tööprojekti (mitte eelprojekti, mida hindab TLPA ehitusluba väljastades) koostamise käigus lahendatakse insenertehniliste lahendustega võimalikud ehituslikud väljakutsed, mis puudutavad mh ka tehnorajatiste ehk küttesüsteemi paiknemist ja kulgemist selliselt, et teiste isikute õigused ei saaks rikutud. Usutav pole, et ühe kinnistu alt kulgevad tehnorajatised takistavad järgmiste või teiste tehnorajatiste planeerimist ja ehitamist. Kaugküttetorustiku rajamine ei takista tee rajamist. Kaugküttetorustiku näol on tegemist kaitsevööndiga ehitisega. Kusjuures ka kaebaja enda esitatud joonistelt nähtub, et tehnoehitisi ja -rajatisi planeeritakse selliselt, et need kattuvad teineteisega; 7) EhS § 42 lg 6 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kuna kaebajale kuuluv kinnistu Lagedi tee 8 ei ole Tooma tn T4 kinnisasja naaber ning kaugküttetorustiku rajamine kaebaja subjektiivseid õigusi ei mõjuta, siis puudus TLPA-l kui pädeval asutusel vajadus kaasata Lagedi tee 8 kinnisasja omanikku ehitusloa menetlusse. Isegi kui TLPA oleks kaebaja kaasanud menetlusse, siis saab kohtumenetluses esitatud argumentide põhjal öelda, et TLPA ei oleks teinud teistsugust otsust ehitusloa väljastamise kohta.
8.Kolmas isik taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) soojussalvesti PT ei ole tühine; 2) ehitusloa aluseks olevad PT-d ei ole omavahel vastuolus. Soojussalvesti on rajatis. Pumbahoone PT-s käsitletud näitajad (sh suurim ehitisealune pind) on kehtestatud pumbahoone kohta. PT-ga määratakse konkreetse hoone või rajatise lubatud suurim ehitisealune pind (PlanS § 125 lg-d 5–6, EhS § 26 lg 4 p 4); 3) pumbahoone PT andmine DP koostamise asemel oli PlanS § 125 lg 5 mõttes õiguspärane ega puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas rikub PlanS § 125 nõuete väidetav eiramine tema subjektiivseid õigusi; 4) soojussalvesti PT andmine DP koostamise asemel oli EhS § 26 lg 4 mõttes õiguspärane. Soojussalvesti ei ole hoone, olulise avaliku huviga rajatis ega ka olulise ruumilise mõjuga ehitis PlanS § 125 lg 1 p-de 3–4 tähenduses; 5) PT ei riiva kaebaja omandiõigust. Kaebaja väidetud omandiõiguse ebaproportsionaalne riive on tingimuslik ning eeldab, et rajatav soojussalvesti hakkab lekkima. Ka kolmanda isiku enda huvides on tagada ehitiste ohutus, vältida lekkeid ja maandada riske miinimumini mh kolmanda isiku enda töötajate ja vara kaitseks. PT ei ole ehitusluba ja PT andmise aluseks ei ole ehitusprojekt. PT-ga määratakse üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätestata kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju. Eelprojekti staadiumis kehtestatakse üldised nõuded ehitise kvaliteedile ja lahendatakse ehitise ohutu kasutamise küsimused (majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97), § 8 lg 8). Kaebaja ei saa nõuda ehitusprojekti sisuks olevate küsimuste lahendamist PT menetluses. Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele (EhS § 13 lg 1);
4(14)
3-22-419 6) kaebaja käsitus Tooma tänav T4 kinnistule kavandatavast teest ei seondu vaidlusaluste PT-dega. Kaebajal puudub õigus nõuda juurdepääsu mööda Tooma tänav T4 kinnistut. Lagedi 8 DP-s ei käsitleta maa-alust parklat varjendina. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda selle varjendina kasutatavust. Tooma tn 14 kinnistul kehtiva Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide DP põhijoonise kohaselt on kinnistule pos 1 lubatud ehitada 10 hoonet ning see arv on täis. Niisamuti ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõeldav soojussalvesti ega pumbahoone ehitamine maa sisse. Soojuse tootmiseks tehtavad kulud peavad olema vajalikud, et neid arvata soojuse piirhinna sisse. Nii Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu (ÜP) maakasutusplaani kui ka Lagedi 8 DP kohaselt on kõnealune piirkond ette nähtud nii ettevõtluskui ka tootmisalaks. Asjakohane ei ole ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist; 7) Tooma tn T4 kinnistult ei ole võimalik pääseda kaebaja kinnistule. Soojatrasside paiknemine sõidutee all ei mõjuta Tooma tn T4 kinnistule rajatava tee läbitavust; 8) kaugküttetorustiku ehitusluba on materiaalselt õiguspärane. Väärad on kaebaja väited, et vaidlusaluse kaugküttetorustiku paigaldamine blokeerib kanalisatsioonitorustiku liitmise Lagedi tee 8 kanalisatsiooniga ning piirab kaebaja võimalust ellu viia Lagedi 8 DP-s ette nähtut. Trasside ristuv ja kaitsevööndite kattuv paiknemine on võimalik, tiheasustuses tavapärane ning õiguslikult isegi soositud (EhS § 70 lg 6). Kaebuse väide, justkui ei saa 1000 mm läbimõõduga kaugküttetorustikuga teised torustikud ristuda ning see muutvat piki Tooma tn 13 kulgevate vee- ja kanalisatsioonitrasside vedamise võimatuks, on põhistamata. Kaebaja enda esitatud väidetavatelt Lagedi 8 DP joonistelt on näha kümneid kohti, kus erinevad tehnovõrgud ristuvad üksteisega, paiknevad teede all ning üksteise kaitsevööndites; 9) kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tehnovõrkude rajamist enda näidatud jooniste asukohta. Kaebuses näidatud Lagedi 8 DP väidetavate kavandatud tehnovõrkude ja vaidlusaluse soojustrassi ristumiskohad paiknevad väljaspool Lagedi 8 DP ala ja kaebaja omandis olevat Lagedi tee 8 kinnistut; 10) kaebuse väide, justkui tuleks Tooma tn 13 kinnistule rajada üldkasutatav tänav, on väär; 11) kuna soojustrass paikneb Lagedi tee 8 kinnistust eemal ega tingi kaebaja väidetud piiranguid, ei olnud kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse vajalik. Isegi kui väita, et kaebaja tulnuks kaasata ehitusloa menetlusse, siis ei pruugi eksimused ärakuulamisõiguse tagamisel tingida haldusakti tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses ühtegi väidet, mis oleks saanud kaasa tuua teistsuguse otsuse, sh ehitusloa andmata jätmise.
9.Tallinna Halduskohus jättis 7. novembri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 3000 eurot ja jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) TKKA oli pädev soojussalvestit väljastama ja haldusakt ei ole HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lg 21 sätestas, et kui PT-d taotletakse avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, parkla ja tehnoehitise rajamiseks, väljastab need TKKA koostöös TLPA ja Tallinna Transpordiametiga. Kolmas isik kavandab soojussalvesti kaugkütteteenuse pakkumiseks Tallinna ja Maardu tarbijatele. Avalikku huvi ja selle suurust ei mõõdeta isikute arvuga. Vastustaja väitel varustab kolmas isik hetkel soojusenergiaga 2/3 Tallinna linnast ja Maardu linna. Sellise teenuse osutamine on avalikes huvides. Soojussalvesti PT-d ei muuda tühiseks asjaolu, et kaebaja arvates tulnuks soojussalvesti ja pumbahoone kavandamiseks koostada detailplaneering; 2) soojussalvesti PT ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. PT-d ei saa vaidlustada avaliku huvi kaitseks. Kaebajal ei ole PlanS § 125 lg-st 5 tulenevat subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Kaebaja subjektiivset õigust ei riku see, kas PT andmiseks oli täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused;
5(14)
3-22-419 3) kaebaja väited soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta ei ole põhjendatud. Kaebaja väidab, et üldtuntud asjaolu on see, et mis tahes mahuti võib teatud tingimuste saabumisel (nt ilmastikunähtuse tagajärjel) lekkida ning kaebaja omandiõiguse riive jaatamiseks ei pea sündmus olema prognoositav. Kaebaja seab seejuures kahtluse alla, kas Tallinna linna piires võib soojussalvesti kui potentsiaalselt ohtliku ehitise püstitamist üldse lubada. Seega näib kaebaja leidvat, et ta ei pea soojussalvesti PT vaidlustamisel tõendama oma subjektiivsete õiguste (omandiõiguse) riivet ja PT tühistamiseks piisab sellest, et kaebajal on soov vältida ehitise kasutamisega tulevikus teoreetiliselt kaasneda võivaid riske. Haldusakti tühistamise saab kaasa tuua sellega kaasnev kaebaja õiguste tegelik rikkumine, mitte kaebaja oletus, mis ei põhine asjakohastel tõenditel . Küsimus sellest, kuidas rajada soojussalvesti selliselt, et see oleks ohutu, lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1; määruse nr 97 § 8 lg 8). Kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused oleksid detailselt lahendatud PT-ga. Ehitusprojektis peab ette nägema arhitektuurilised ja insener-tehnilised lahendused sellisel tasemel, et selle alusel on võimalik nõuetekohaselt ehitada (vt määruse nr 97 §-d 8–10). Samuti hindab vastustaja ehitiste ohutust kasutusloa ja -teatise menetluses (EhS § 55). Võimalikud vastuväited ja ettepanekud ehitusprojektiga (mis vastustaja vastusest nähtuvalt saadeti taotlejale täiendamiseks) seonduvalt tuleb kaebajal esitada käimasolevas ehitusloa taotluse menetluses; 4) kaebaja ei ole ära näidanud, et kavandatud soojussalvestit ei ole võimalik nõuetekohaselt ehitada ega kasutada. Kaebaja ei ole mh ehitusloa taotluse aluseks olevale ehitusprojektile tuginedes ära näidanud, millest lähtuvalt saab pidada tõenäoliseks soojussalvesti lekkimist. Ilmselgelt ei ole kõikvõimalikud õnnetusjuhtumid (nagu kaebuses viidatud Kalifornia veemahuti plahvatus) ettenähtavad ning need võivad aset leida mh vääramatu jõu tagajärjel. See aga ei tähenda, et soojussalvestite rajamine tulekski ära keelata. Kaebaja viide Kalifornias aset leidnud veemahuti plahvatusele ei tõenda kolmanda isiku kavandatud ehitise ohtlikkust ega viita kaebaja omandiõiguse rikkumisele. Kaebajal puudub PT väljastamise etapis alus väita, et soojussalvesti ehitamisel ei arvestata ehitise ohutust potentsiaalselt mõjutavate teguritega või selle kasutamisel (ja hooldamisel) ei järgita ohutusnõudeid; 5) väide, mis puudutab Lagedi tee 8 kinnistule kavandatava parkla kasutamist võimaliku tsiviilisikute varjumispaigana, ei seondu kaebaja kaitstavate subjektiivsete õigustega; 6) kaebaja ei ole põhistanud väidet, et soojussalvesti kavandamine toob kaasa kinnistu väärtuse vähenemise. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja kinnistu (kus praegu asub lubjakivikarjäär) lähedusse kavandatakse soojussalvesti ja pumbahoone rajamist, ei saa tuletada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja ei saaks kavandatud ehitiste tõttu enda kinnistut kasutada selle sihtotstarbe (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kohaselt. Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu; 7) kaebaja väidetest ei nähtu, et Tooma T4 kinnistu kasutamist hakatakse selle alla rajatava torustiku tõttu püsivalt piirama ning kaebajal oleks seetõttu takistatud oma kinnistul lubjakivikarjääri kasutamine. Soojustrassi PT kohaselt taastatakse katendid pärast torustiku rajamist . Juurdepääs kaebaja kinnistule (s.o Lagedi tee 8 kinnistule) on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava tee. Kaebajal ei ole pumbahoone ehitamise tõttu takistatud oma kinnistu tavapärane kasutamine või juurdepääs oma kinnistule. Kaebaja omandiõigust ei riiva ainuüksi hüpoteetiline võimalus, et Tooma tn T4 kinnistul võidakse seada liiklemispiiranguid ja see võib vähendada tulevikus lubjakivikarjääri kasutamise võimalusi. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ta peaks enda kinnistule pääsema just läbi Tooma tn T4 kinnisasja. Asjakohatu on kaebaja oletus, et kolmas isik ei pruugi Tooma tn T4 transpordimaad välja arendada lootuses omandada soodsalt naaberkinnistud täiendavateks laiendustöödeks; 8) võimalikud mürauuringud (sh müra modelleerimine) tehakse ja sobivad lahendused leitakse ehitusprojekti koostamise käigus. Kaebaja ei ole viidanud, millisele õigusnormile tuginedes oli 6(14)
3-22-419 siinsel juhul kohustuslik mürauuringud tehaja müra tõkestamiseks konkreetsed meetmed ette näha PT-s. Vajadusel on müra võimalik kohaste meetmetega leevendada ning optimaalsed meetmed selleks saab ette näha pärast asjakohaste uuringute teostamist. Asjaolust, et juba PTs mingeid spetsiifilisi meetmeid müra leviku piiramiseks ette nähtud ei ole, ei saa tuletada, et pumbahoone kasutamisel lubatakse kolmandal isikul ettenähtud mürataset ületada. Kaebajale ei tule ühestki õigusnormist õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mis tahes mõjutust või et müra konkreetses piirkonnas üldse ei suureneks. Tooma tn 13 kinnistu sihtotstarve on ärimaa ning Lasnamäe tööstusalade ÜP kohaselt jääb Tooma tn 13 kinnistu alale, kus ÜP-s on maakasutuse juhtotstarbeks määratud ettevõtlusala tootmisala kõrvalotstarbega (B+T). PT-st nähtuvalt Tooma tn 13 kinnistu piirneb kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam. Pumbahoone ei hakka piirama lähiümbruses asuvate, sh kaebajale kuuluva kinnistu kasutamist. Kaebajale kuulub lubjakivikarjäär, kus ta plaanib ehitustegevust, mis samuti eelduslikult põhjustab piirkonnas mürahäiringut. Kaebajal pole mingit alust eeldada, et temal on õigus kasutada enda kinnistut vastavalt selle sihtotstarbele ja tegeleda seal mh müra põhjustava tegevusega, aga läheduses asuvatele hoonestamata kinnistutele ei saa vastavalt nende juhtotstarbele ehitiste püstitamist lubada. Kaebaja väide, justkui tuleks tal pumbahoone kasutamise tõttu loobuda tulevikus oma kinnistule kontorihoone ehitamisest (seoses töötervishoiu nõuete järgimise ülearu kalliks muutumisega), on hüpoteetiline. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et asjaomasel tööstusalal saaks oma kinnistu arendamisega tegeleda vaid tema ning teisi ümbruskonna kinnistuid ei tohiks õiguspäraselt hoonestada; 9) õige pole kaebaja seisukoht, et soojussalvesti ja pumbahoone tuleks negatiivsete mõjude minimeerimiseks ehitada kas Tooma tn 14 kinnistule või maa sisse. Vastustaja ei pidanud kaaluma ehitistele muud asukohta või nende ehitamist maa sisse, kui taotletud kujul PT väljastamine oli võimalik ja põhjendatud. Kaebajal ei ole alust nõuda, et tema kinnistu ümbruses kavandatakse uusi ehitisi vaid temale sobivatel tingimustel ja tema poolt heakskiidetud asukohtadesse. Äratuntav pole, kuidas saab tööstusala visuaalsele ilmele negatiivselt mõjuda soojussalvesti lisandumine piirkonda ja kuidas soojussalvesti välimus iseenesest riivaks kaebaja subjektiivseid õigusi; 10) kaebaja on ekslikult leidnud, et kui Tooma tn 13 kinnistule saab ehitada soojussalvesti, siis muutub pumbahoone rajamine võimatuks. Tooma tn 13 kinnistule on lubatud kavandada ainult üks hoone (s.o pumbahoone ehitisealuse pinnaga 1050 m2). Soojussalvesti ei ole hoone, vaid rajatis. Hoone ja rajatise eristamisel tuleb arvesse võtta nende kasutamise otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi (EhS § 3 lg 1). Soojussalvestit kasutatakse kuuma vee hoiustamiseks ning sellel ei ole mis tahes hoonele omast funktsiooni. Asjaolu, et soojussalvesti on seest õõnes ja seda on võimalik tühjaks lastuna seestpoolt hooldada, ei muuda seda hooneks. Kuna soojussalvesti ja pumbahoone PT ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebaja on kaasatud nende ehitiste ehitusloa väljastamise menetlusse, ei saa kaebaja tugineda PlanS § 125 lg 5 rikkumisele. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et PT asemel lahendataks ehitusõiguse andmisega seotud küsimused DP-ga; 11) Lagedi tee 8 DP põhijoonise kohaselt ei ulatu Lagedi tee 8 DP ala vaidlusaluse soojustrassi asukohta ehk Tooma tn 13, Väo tee T3 ega Tooma tänav T4 kinnistuteni ning kaebuses näidatud Lagedi tee 8 DP-s kavandatud tehnovõrkude ja vaidlusaluse soojustrassi ristumiskohad paiknevad väljaspool Lagedi tee 8 DP ala. Seega ei ole praegu selge, kas ja millele tuginevalt on kaebajal õigus rajada tehnovõrke väljaspool enda omandis olevat kinnistut ja konkreetset DP ala. Ehitusloa alusel rajatav kaugküttetorustik ei takista kaebajal oma kinnistul DP-d realiseerida, sh rajada vee- ja reoveekanalisatsioonisüsteemi. Arvestades et samasse kaitsevööndisse saab ja võimalusel eelistataksegi paigaldada ka tulevikus lisanduvad trassid (vt EhS § 70 lg 6), ei saa ainuüksi kolmanda isiku rajatav kaugküttetorustik takistada kaebajal DP-s 7(14)
3-22-419 planeeritud tehnorajatist ehitada. Kaitsevööndiga ehitise omanik ei või keelduda põhjendamatult kaitsevööndisse ehitamiseks nõusoleku andmisest (EhS § 70 lg 2 p 2 ja lg 3). Tiheasustuses pole üldjuhul võimalik, et erinevad trassid ja kommunikatsioonid omavahel ei ristu. Kaebaja enda esitatud DP joonistelt nähtuvalt ristuvad erinevad tehnovõrgud üksteisega. DP määrab hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha, kuid nende täpne ehituslik lahendus otsustatakse ehitamise aluseks oleva tööprojekti staadiumis. Kaebajalt ei ole vaidlusaluse ehitusloa andmisega võetud ära võimalust rajada oma kinnistul vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Pelgalt kolmanda isiku poolt kavandatud kaugküttetorustiku läbimõõdust ei saa teha järeldust, et kaebajal ei ole tulevikus võimalik rajada oma kinnistule toimivat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi; 12) õige pole väide, et ehitusloa alusel kaugküttetorustiku rajamine ei võimalda tee või tänava rajamist. Tallinna linnast enamik on kaetud kaugküttetorustiku võrgustikuga ning enamasti jooksevad küttetorud paralleelselt teede ja tänavatega. Tiheasustusaladel on tavapärane ja paratamatu, et trassid asuvad nii sõidu- kui ka kergliiklusteede all (sh teede all, millel liiklevad raskeveokid). Lasnamäe tööstusalade ÜP kohaselt pole Tooma tn 13 kinnistule tänavat ette nähtud ning tee paikneb Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide DP põhijoonise järgse Tooma tänav T4 kinnistu asukohas. Juurdepääs kaebaja kinnistule on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava tee; 13) kuna kaugküttetorustiku rajamisega ei kaasne kaebajale püsivat ja üleliia koormavat negatiivset mõju, ei olnud vastustajal alust EhS § 44 p 4 alusel keelduda kolmandale isikule ehitusluba väljastamast; 14) vastustaja ei kaasanud kaebajat soojustrassi ehitusloa taotluse menetlusse, kuna kaebajale kuuluv Lagedi tee 8 kinnistu ei ole Tooma tn T4 kinnisasja naaber ning kaugküttetorustiku rajamine (maa alla, mitte maa peale) ei mõjuta kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi (vt EhS § 42 lg 6). Kaebaja kaasati pumbahoone ja soojussalvesti ehitusloa taotluse menetlusse. Kui kaebaja ehitusloa taotluse menetlusse kaasamata jätmine peaks olema õigusvastane, ei oleks see mõjutanud menetluse lõpptulemust (HMS § 58). Vaidlustatud ehitusloa alusel kaugküttetorustiku rajamine ei takista kaebajal oma kinnistu kasutamist ega sellel DP elluviimist, sh vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohaldamisele ei kuulu Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lg 21 ja seetõttu on soojussalvesti PT tühine HMS § 63 lg 2 p 3 mõttes. Soojussalvesti ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Avalik huvi ja avalik kasutus ei ole samatähenduslikud; 2) kaebajat ei kaasatud soojussalvesti PT menetlusse, kuigi seda oleks tulnud teha. Vastustaja rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebajale kuuluvale Lagedi tee 8 kinnistule kavandatakse DP alusel äri- ja tootmishooneid. Mürarikka pumbahoone ja 70-meetrise soojusmahuti rajamine vaidlusalusesse kohta pole mõistlik, sest tekib müra, varjatakse valgust, rikutakse vaadet ja tekitatakse oht. Seetõttu oleks tulnud koostada detailplaneering. Kohaldamisele ei kuulu PlanS § 125 lg 5; 3) pumbahoone ja soojussalvesti PT-d on vastuolus, kuna lubatud on 1 hoone ehitusaluse pindalaga 1050 m2. Soojussalvesti on ka hoone; 4) projekteerimistingimusi pole põhjendatud vastavalt HMS § 56 lg-le 1 ja selles puuduvad kaalutlused naaberkinnistu omanike õiguste riive kohta; 5) kaebaja omandiõigust riivavad ehitiste otstarve, arv, asukoht, ehitusalune pind ja kõrgus. Soojussalvesti kujutab ohtu, varjab valgust, on ebaesteetiline, omab suurt ruumilist mõju ja
8(14)
3-22-419 suunab piirkonna arengut ebasoodsas suunas. Tähtsust ei oma see, kas kaebaja saab kaitsta oma õigusi ehitusloa menetluses; 6) pumbahoone PT osas kohaldas kohus valesti PlanS § 125 lg-t 5 ja EhS § 3 lg-t 2. Kaebajat ei kaasatud projekteerimistingimuste menetlusse. Lubatud oli ühe hoone ehitamine. Soojussalvesti on hoone.
11.Vastustaja taotleb vastuses kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata küttetorustiku ehitusloa osas; 2) menetlus pumbahoone PT osas tuleb lõpetada, kuna need muutusid kehtetuks pärast seda, kui vastustaja andis 10. novembril 2022 uue pumbahoone PT nr 2211802/07236 (EhS § 33 lg 2). Pumbahoone uue PT andmine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, vaid sellest, et seda taotles kolmas isik; 3) soojussalvesti PT pole HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, sest tegemist oli rajatisega ja TKKA oli pädev seda väljastama. Tegemist on kaugkütteteenuse pakkumiseks mõeldud rajatisega ja selles väljendubki avalik kasutus. Tegemist on elutähtsa teenusega. Projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 28). Kaebaja õigusi ei riku see, kas need annab kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusena TLPA või TKKA; 4) soojussalvesti PT ei riku kaebaja õigusi. Soojussalvesti tehniline lahendus esitatakse ehitusprojektis. Soojussalvesti PT alusel puudub alus väita, et rajatis oleks ohtlik.
12.Kolmas isik taotleb vastuses kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuigi apellatsioonkaebuses pole esitatud väiteid kaugküttetorustiku kohta, jääb kolmas isik varem toodud seisukohtade juurde; 2) soojussalvesti PT ei ole tühine; 3) soojussalvesti ja pumbahoone PT-d ei ole vastuolus. Soojussalvesti pole hoone, vaid rajatis; 4) detailplaneeringut ei tulnud PlanS § 125 lg 5 kohaselt koostada. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda projekteerimistingimuste asemel detailplaneeringu koostamist. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas PlanS § 125 lg 5 väidetav eiramine rikub kaebaja õigusi. Õiguse olla ära kuulatud väidetav rikkumine ei too kaasa seda, et projekteerimistingimuse asemel oleks tulnud koostada detailplaneering. Kinnistule ei kavandata kahte hoonet; 5) soojussalvesti ei kuulu PlanS § 125 lg-s 1 loetletud detailplaneeringu koostamise kohustusega ehitiste hulka. Kaebaja subjektiivseid õigusi pole rikutud. Detailplaneeringu koostamise kohustus puudus (EhS § 26 lg-d 1 ja 2); 6) projekteerimistingimustega ei lahendata küsimusi, mida lahendatakse ehitusprojektis. Kaebaja pole tõendanud, et soojussalvestit ja pumbahoonet ei saa nõuetekohaselt projekteerida; 7) soojussalvesti ja pumbahoone PT-d ei riiva ülemääraselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on endise (ja kaebaja kinnistul toimiva) karjääri piirkonnaga. Tooma tn 13 kinnistu vahetusse naabrusse (Tooma tn 14 kinnistule) on ehitatud energiatootmiskompleks. Kaebaja enda kinnistu (Lagedi tee 8) on 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Lasnamäe tööstusalade ÜP ja Lagedi 8 DP kohaselt on kõnealune piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui ka tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ulatuses tootmismaana (või 100% mäetööstusmaana). Asjakohane ei ole ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Pumbahoone ega soojussalvesti ei ole kumbki kuigi ebakonventsionaalsed ehitised. Soojussalvesti ja pumbahoone on vajalik Tallinna ja Maardu soojatarbijatele varustuskindluse tagamiseks ja soojuse hinna mõistlikuna hoidmiseks. Tõendamata on väide, et soojussalvesti ja pumbahoone oleksid ohtlikud. Ohtlikkuse küsimust hinnatakse ehitusprojekti raames. Vesi hakkab olema atmosfäärirõhul, mitte surve all. Müra normtasemeid ei ületata; 9(14)
3-22-419 8) pumbahoonet ja soojussalvestit ei pea rajama Tooma tn 14 kinnistule. Projekteerimistingimuste menetluses ei toimu asukoha valikut. Tehniliselt peavad pumbahoone ja soojussalvesti asuma lähestikku. Nende ehitamine maa sisse pole tehniliselt ja majanduslikult mõeldav; 9) kaebajat ei tulnud projekteerimistingimuste menetlusse kaasata. Kuna kaebaja ei esitanud halduskohtus väidet, et teda ei kaasatud projekteerimistingimuste menetlusse, ei saanud halduskohus ka seda väidet hinnata. Projekteerimistingimuste menetluses ei ole kaebaja väidetavate õiguste riive ettenähtav. Kui selles küsimuses ka eksiti, ei too see kaasa haldusaktide tühistamist. Kaebaja pole kohtumenetluses esitanud ühtegi väidet, mis oleks toonud kaasa teistsuguse otsuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.1.Kaebaja taotleb 12. septembri 2023. a menetlusdokumendis järgmiste tõendite toimikusse võtmist: 1) TLPA 10. novembri 2022. a väljastatud projekteerimistingimuste peale esitatud vaide ärakuulamisel tehtud helisalvestis; ning 2) väljavõte 17. mai 2023. a artiklist „Tallinna linn ja Utilitas loovad ühisettevõtte“. (Dtl 543– 546). Kaebaja leiab, et helisalvestisel kinnitab Tallinna Linnakantselei järelevalve osakonna juhataja, et PlanS § 125 lg 5 ei kuulu kohaldamisele . Artiklist nähtub kaebaja hinnangul, et vastustaja ja kolmas isik lõid ühisettevõtte, et suunata kaugküttevaldkonna investeeringuid ning selle tõttu tehti ettevalmistused enne projekteerimistingimuste väljastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kaebaja esitatud helisalvestis ja artikkel asja lahendamise tarvis selliseid asjaolusid, millest võib sõltuda kaebuse rahuldamine. Helisalvestisel kajastatud õiguslik hinnang ei ole asjaolu, mida tuleks tõendada. Ka artikkel ei sisalda teavet asjaolu kohta, mis seonduks vaidluse lahendamisega. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja esitatud helisalvestise ja artkili toimikusse võtmata (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
13.2.Vastustaja esitas koos 20. jaanuari 2023. a vastusega järgmised dokumendid: 1) vastustaja 10. novembril 2022 antud uued projekteerimistingimused nr 2211802/07236 Tooma tn 13 kinnistule pumbajaama püstitamiseks; 2) kolmanda isiku 21. juunil 2022 TLPA-le esitatud uus taotlus projekteerimistingimuste saamiseks; ning 3) kolmanda isiku 21. juuni 2022. a taotlusele lisatud asendiplaan (dtl 521–533). Ringkonnakohus võtab esitatud dokumendid toimikusse, kuna need tõendavad kaebaja väidet, et vaidlustatud pumbajaama PT on tänaseks EhS § 33 lg 2 alusel oma kehtivuse kaotanud (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
13.3.Kolmandale isikule tuleb tagastada vastustaja 5. aprilli 2023. a vaideotsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie TLPA 10. novembri 2022. a projekteerimistingimuste peale. See dokument ei oma praeguse haldusasja lahendamisel tähendust. Kaebaja on esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-23-1002, milles hinnatakse TLPA 10. novembri 2022. a projekteerimistingimuste õiguspärasust. Seetõttu tuleb 5. aprilli 2023. a vaideotsus tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
14.Pärast seda, kui vastustaja väljastas kolmandale isikule 10. novembril 2022 projekteerimistingimused nr 2211802/07236, muutusid 25. juuni 2021. a 10(14)
3-22-419 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 kehtetuks (EhS § 33 lg 2). HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul menetlus lõpetada, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kehtetu pumbajaama PT nn ületühistamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580/47, p 11). Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks 25. juuni 2021. a projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 152 lg 2). Tuvastamisnõudega jätkamine on eelduslikult kaebaja õiguste kaitseks vajalik, nt menetluskulude tõttu.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu enamike põhjendustega ega korda kõiki neid (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus märgib täiendavalt alljärgnevat.
16.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et soojussalvesti PT on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, kuna selle väljastas TKKA.
16.1.HMS § 63 lg 2 p-i 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. HMS § 63 lg 2 p 3 on mõeldud reguleerima olukordi, kus haldusorgan on ületanud oma välispädevust. Seda normi ei kohaldata sisepädevussuhete korral. Kui sisesuhtes on pädevust ületatud, on tegemist menetlusveaga, mida hinnatakse projekteerimistingimuste õiguspärasuse raames (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24. aprilli 2018. a otsus asjas nr 317-725, p 20).
16.2.Projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 28 lg 1). Tallinna linna ehitusmääruse kohaselt otsustas Tallinna linnas kui kohaliku omavalitsuse üksuses projekteerimistingimuste väljastamise TLPA (vt Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lg-d 1–2 ja 3–6 (redaktsioon, mis kehtis kuni 31. oktoobrini 2021)). Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lg 21 (redaktsioon, mis kehtis kuni 31. oktoobrini 2021) sätestas, et kui projekteerimistingimusi taotletakse avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, parkla ja tehnoehitise rajamiseks, annab need TKKA koostöös TLPA ja Tallinna Transpordiametiga. Praegusel juhul on seega projekteerimistingimused väljastatud Tallinna linna nimel. Projekteerimistingimused ei ole HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühised ka siis, kui sisesuhtes oleks pidanud need Tallinna linna nimel TKKA asemel väljastama TLPA.
17.Soojussalvesti PT pole õigusvastane põhjusel, et selle väljastas TKKA. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et soojussalvesti oli Tallinna linna ehitusmääruse mõttes käsitatav tehnoehitise rajatisena, kuna sellel puuduvad hoonele omased tunnused ja funktsionaalsus (EhS § 3 lg 2). Soojussalvesti on mõeldud talletama suures koguses sooja vett, teenindamaks teisi kaugkütteseadmeid. Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lg 21 mõttes on tehnorajatise avaliku kasutamisena võimalik mõista ka seda, kui küsimus puudutas kõrgendatud avaliku huviga teenust. Tegemist on kaugküttevõrgu ühe osisega, mille mõtteks on tagada elanikkonnale soojuse tootmine ja jaotamine. Soojusettevõtjal on kohustus tagada mh tarbijate soojusega varustamine ning võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust (kaugkütteseaduse § 7 lg 1 ja § 8 lg 2). Kaugküttega varustamine (sh selle toimimiseks vajalikud ehitised ja seadmed) on elutähtis teenus, s.o teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste tervist (hädaolukorra seaduse § 3 lg 2 p 4 ja § 36 lg 4 p 1).
18.Asjaolust, et Tooma tn 13 kinnistule on lubatud rajada üks hoone, mille suurim lubatud pindala on 1050 m2, ei järeldu vastuolu. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et soojussalvesti ja pumbahoone PT-d ei ole üksteisega vastuolus. Soojussalvesti on käsitatav mitte hoone, vaid rajatisena (vt käesolev otsus, p 17). Pumbahoone PT-s kajastatud näitajad 11(14)
3-22-419 suurima ehitistealuse pinna kohta on kehtestatud pumbahoonele, mitte aga soojussalvestile kui rajatisele ning neid andmeid ei saa liita.
19.PlanS § 125 lg-st 5 ei võrsu kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ehitusõiguse küsimust puudutavad tingimused oleksid pumbahoone ja soojussalvesti PT-de asemel otsustatud detailplaneeringuga. Üksnes detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste andmine ei halvenda kaebaja võimalusi kaitsta oma õigusi ja huve, sest ka projekteerimistingimuste andmise menetluses on isikul õigus olla menetlusse kaasatud ja avaldada oma arvamust ning õigus põhjendatud huvide kaalumisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-17-2023, p 22). Projekteerimistingimused võivad osutuda õigusvastaseks, kui isiku menetlusse kaasamise kohustuse korral jäetakse ta menetlusse kaasamata ja arvamus küsimata. Kuid viimati märgitu ei tähenda, et projekteerimistingimused oleksid vastuolus PlanS § 125 lg-ga 5. Kaebaja pole näidanud, et just projekteerimistingimuste väljastamisega oleks rikutud teda kaitsvat materiaalõigust, mida poleks aga aset leidnud, kui PT-dega lahendatud küsimus oleks lahendatud detailplaneeringuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-17-2023, p 24).
20.Kaebuses toodud väited ei luba järeldada, et vaidlusaluste projekteerimistingimuste alusel kavandatavad ehitised võiksid ülemääraselt riivata kaebaja õigusi EhS § 32 p 5 mõttes.
20.1.Kaebaja on käsitanud õiguste riivena eeskätt seda, et soojussalvesti kujutab ohtu selle vahetus läheduses viibivatele inimestele ja varale, samuti toob see kaebaja hinnangul kaasa vara väärtuse vähenemise. Kaebaja käsitab pumbahoone PT-st lähtuvat õiguste rikkumist selle kaudu, et Tooma tn 4 kinnistule on ohustatud avalikult kasutatava tee rajamine ja kui selle alla paigutatakse torud, võidakse piirata teel sõidukitega liiklemise teljekoormust. Samuti leviks pumbahoonest ülemäärane müra.
20.2.Kaebaja väidetest ei järeldu, et üksnes soojussalvesti kui selline tooks kaasa piisava tõenäosuse, et lähitulevikus kahjustuks kaebaja mainitud õigushüved. Kaebaja pole tõendanud väidet, et kavandatav soojussalvesti on ohtlik. Viide teises riigis toimunud õnnetusjuhtumile ei tõenda, et kavandatav soojussalvesti oleks ohtlik ja seda ei tohikski projekteerida. Halduskohus on õigesti esile toonud, et ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis. Seejuures on ehitusloa eesmärk kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele. Kaebajal on võimalus, tutvudes ehitusprojektiga, esitada ehitusloa menetluses vajadusel asjaomased väited.
20.3.Halduskohus toob õigesti esile, et kaebaja ei saa kaebusega kaitsta seda, et võimalikku parklat Lagedi tee 8 kinnistul oleks võimalik kasutada tsiviilisikute varjumispaigana. Tegemist on avalikku huvi puudutava väitega.
20.4.Kaebaja väide, et soojussalvesti kavandamine vähendab kaebaja vara väärtust, on tõendamata. Halduskohus on õigesti märkinud, et kavandatav ehitis ei takista kaebajal enda kinnistut sihtotstarbe (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kohaselt kasutada.
20.5.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et pumbahoone PT olemasolust ei järeldu, et Tooma tn 4 kinnistul oleks liiklemine piiratud ja kaebaja et ei saaks seetõttu oma kinnistut kasutada. Linnakeskkonnas on tavapärane, et trassid ja kommunikatsioonid asetsevad avalikult kasutatavate tänavate all. Need küsimused lahendatakse ehitusprojektiga . Ka võimalikku müra puudutavad küsimused lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 12(14)
3-22-419 Seejuures toob kolmas isik põhjendatult esile, et tegemist on jätkuvalt toimiva karjääri piirkonnaga. Tooma tn 13 kinnistu vahetusse naabrusse (Tooma tn 14 kinnistule) on ehitatud energiatootmise kompleks. Kaebaja kinnistu Lagedi tee 8 on 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Kolmas isik lisab õigesti, et Lagedi 8 DP järgi on Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos. 1 ja pos. 2) kavandatud vähemalt 70% ulatuses tootmismaana (või 100% mäetööstusmaana).
21.Projekteerimistingimusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja ei kaalunud, kas hoonet ja rajatist oleks saanud kavandada teisele kinnistule või soojussalvestit vaidlusalusele kinnistule maa sisse. Kaebuses esitatud väidetest ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditest ei järeldu, et kavandatud kujul hoone ja rajatis tooksid kaasa kaebaja õiguste ülemäärase riive, mille tõttu tulnuks otsida teistsuguseid lahendusi.
22.EhS § 31 lg 3 sätestab, et pädev asutus kaasab projekteerimistingimuste andmise menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada (EhS § 31 lg 4 p 2). Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud, vaid piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-14-52416, p 13).
22.1.Kolmas isik toob välja, et kaebaja ei esitanud halduskohtule väidet, et kaebaja oleks tulnud kaasata projekteerimistingimuste menetlusse, mistõttu ei saanud halduskohus seda väidet hinnata. Tõele vastab, et kaebaja pole eraldi sõnaselgelt esitanud oma menetlusdokumentides põhjendatud väidet selle kohta, et projekteerimistingimused on õigusvastased põhjusel, et kaebaja jäeti menetlusse kaasamata. Samas on ta kaasamata jätmise küsimust 10. oktoobri 2022. a menetlusdokumendi p-i 29 viimases lauses siiski maininud, pidades projekteerimistingimusi formaalselt õigusvastaseks menetlusse kaasamata jätmise tõttu.
22.2.Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal õigus olla projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud, sest esines mõistlik kahtlus tema õiguste riive esinemise kohta. Nimelt kuulub kaebajale kinnistu, mis külgneb kinnistuga, millel hakkavad asuma kavandatavad ehitised. Kaebaja toob esile, et tal on tulevikus plaanis asuda kinnistul tegelema ehituse arendamisega ning vaidlusalused ehitised omavad kaebaja õigustele negatiivset mõju. Sellise negatiivse mõju puudumine kaebaja õigustele polnud ilmne. Kuna vastustaja jättis kaebaja projekteerimistingimuste menetluses ära kuulamata, on vaidlustatud projekteerimistingimusi puudutavad otsused formaalselt õigusvastased. Kaebus tuleb seega rahuldada pumbahoone PT osas. Eeltoodu aga ei tähenda, et soojussalvesti PT tuleks tühistada. Eelduslikult oleks kaebaja esitanud soojussalvesti PT menetluses samad väiteid, mis esitati kaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks need väited saanud kaasa tuua teistsugust otsustust. Seetõttu ei esine alust nende selle otsuse tühistamiseks üksnes põhjusel, et kaebajat ei kaasatud soojussalvesti PT menetlusse (HMS § 58). Kaebaja väidetud konkreetseid negatiivseid mõjusid tuleb hinnata ehitusloa andmise menetluses ja selle raames otsustada, kas ehitusprojektiga kavandatav ehitis on ohutu. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi.
23.Kaebaja pole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid selle kohta, et halduskohus oleks eksinud, kui leidis, et kaugküttetorustiku ehitusloa tühistamiseks alus puudub.
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tuvastab pumbahoone PT õigusvastasuse. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon tühistamata. 13(14)
3-22-419
25.1.Kaebaja taotles halduskohtus vastustajalt õigusabikulu 9378 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Õigusabi osutati 52,1 tundi. Lisaks kandis kaebaja bürookulu 1 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasus riigilõivu 80 eurot. Kaebaja taotleb apellatsiooniastmes vastustajalt õigusabikulu 4176 euro (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu 20 euro välja mõistmist. Õigusabi osutati 23,2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust, sh vaidluse iseloomu ja seda, et samu väited on esitatud korduvalt, peab ringkonnakohus põhjendatud esimese astme menetluskuluks 4000 eurot. Kuna sisult samad väited on esitatud ka apellatsiooniastmes, loeb ringkonnakohus põhjendatud apellatsiooniastme menetluskuluks 2000 eurot. Kokku on seega põhjendatud menetluskulu 6000 eurot (HKMS § 109 lg 6). Kaebuse osalise rahuldamise ja pumbahoone PT õigusvastasuse tingis asjaolu, et kaebaja jäeti menetlusse kaasamata. Ülejäänud kaebuse väited pumbahoone PT õigusvastasust ega kaebuse terviklikku rahuldamist kaasa ei toonud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebus rahuldatud ligikaudu 1⁄4 ulatuses, mis tähendab vastustajalt 1500 euro väljamõistmist (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2).
25.2.Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
25.3.Kolmas isik taotles halduskohtus kaebajalt 3906 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Õigusabi osutati 18,6 tundi. Kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses kaebajalt menetluskulu 2226 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist (õigusabi osutati 10,60 tundi). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kolmanda isiku põhjendatud menetluskulu halduskohtus oli 3000 eurot ja ei korda neid seisukohti (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulu põhjendatud ja vajalik. Kuna kaebus jäi ligikaudu 3⁄4 ulatuses rahuldamata, tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 3919 eurot (HKMS § 108 lg-d 1, 2 ja 8 ning § 109 lg-d 1 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.