Keskkonnaõigus › Jahindus

3-22-2414 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2414 eelisjärjekorras kehtivate jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise seaduses sätestatud tingimustel, ei riku pikendamise menetlus menetlusväliste isikute õigusi. JahiS § 67 lg-st 2 ei nähtu, et oleks soovitud kehtivatele lubadele teiste JahiS-i sätete kohaldamist, sh JahiS § 14 lg 4 ja § 18 kohaldamist 10 aasta möödumisel. Vastustajale ei ole esitatud ühtegi taotlust Kullavere Jahiühistu loa kehtetuks tunnistamiseks. Sellest saab järeldada, et jahipiirkonna maaomanikud ja Jõgevamaa jahindusnõukogu on jahipiirkonna kasutaja tegevusega rahul. Samuti pole Kullavere Jahiühistut karistatud loast tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja pole kontrollinud Kullavere Jahiühistu poolt loa tingimuste täitmist. Lubade pikendamise menetlust reguleerib JahiS § 18. Lubade pikendamisele ei saa kohaldada lubade andmise kohta käivaid sätteid. Erinevalt lubade andmise menetlusest ei näe JahiS lubade pikendamise puhul ette avatud menetlust. Kehtiv õigus ei näe lubade pikendamise menetluses ette maaomanikega sõlmitud kirjalike lepingute olemasolu kontrollimist. Vaatamata sellele sõlmisid erinevate huvigruppide esindajad (sh Eesti Erametsaliit) kokkuleppe, mille kohaselt toetavad jahindusnõukogud konsensuslikult loa pikendamist juhul, kui on täidetud 18.06.2021 kohtumisel kokkulepitud kriteeriumid, st kui maaomanikega sõlmitud jahinduslike lepingute maht jahipiirkonna kohta ületab 50% (sealhulgas peab eramaade lepingutega kaetuse püüdlus olema see, et pindala peaks tulevikus ületama 50% määra), siis luba pikendatakse, eeldusel, et ei esine muid välistavaid asjaolusid. Jõgevamaa jahindusnõukogu toetas konsensuslikult Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist, kuna Kullavere Jahiühistu ja eramaade omanike vahel sõlmitud jahimaa kasutamise lepingutega kaetuse protsent ületas 50% taseme ehk eramaade lepingutega kaetus oli 54%.

Kullavere Jahiühistu vastustaja seisukohtadega.

palus jätta

kaebus

rahuldamata, nõustudes

3(6)

3-22-2414 märgitud, et seaduse jõustumisel jääb jahipiirkondade kasutusõigus samaks, st see õigus on praegustel jahindusorganisatsioonidel. Eelnõu 351 SE menetluses arutati Riigikogus kriitikat, mis JahiS v.r-le tehti maaomanike (nt Eesti Erametsaliit) poolt. JahiS v.r. peamise probleemina nähti, et maaomanikel puudus kaasarääkimise võimalus jahipiirkonna kasutaja valimisel ning samuti tema väljavahetamisel. Eesti Erametsaliit pidas JahiS v.r (samuti ka JahiS eelnõud) põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevaks muu hulgas ka seetõttu, et seadus ei võimalda maaomanikel kokkuleppeliselt moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel (seletuskiri, lk 2). JahiS eelnõuga ei muudetud jahipiirkondade kasutusõiguse põhimõtteid olemuslikult, küll aga tagati maaomanikele võimalus osaleda jahindusnõukogude tegevuses, millele anti oluline roll jahinduse korraldamisel konkreetses piirkonnas. Samuti anti maaomanikele, kellele kuulub 2/3 jahipiirkonna pindalast, õigus esitada ühine taotlus jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks (eelnõu § 19 lg 2 p 2). Eelnõu 351 SE menetlemisel Riigikogus pälvis kriitikat tähtajatu loa normistik, samuti peeti liialt kõrgeks JahiS eelnõu § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud loa kehtetuks tunnistamise künnist. JahiS eelnõu muudeti teise lugemise käigus selliselt, et load nähti ette tähtaegsetena (10 aastat), lisati lubade pikendamise normistik (JahiS § 18), samuti täiendati eelnõu JahiS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt JahiS v.r. välja antud load kehtivad 10 aastat JahiS jõustumisest. Samuti vähendati JahiS eelnõu § 19 lg 2 p 2 künnist 51%-le (vt JahiS § 20 lg 2 p 2). Eelnõu menetlust kajastavates materjalides puuduvad viited selle kohta, et 10-aastase perioodi läbi saades lõppeks kõigi lubade kehtivus automaatselt ja kõigis piirkondades tuleks korraldada uus võistlev konkurss. Pigem nähtub, et algset eelnõu lähtealust ‒ jahipiirkondade kasutusõigus jääb samaks ‒ ei olnud plaanis muuta. Kuna seadusandja tahe on lubade pikendamisel selge, ei ole võimalik arvesse võtta õiguskantsleri ega Eesti Erametsaliidu teistsugust seisukohta. Küsimus, milline võiks JahiS-i regulatsioon põhimõtteliselt (tulevikus või ideaalis) olla, ei oma antud asjas tähtsust, sest vastustaja on kohustatud järgima kehtivat seadust. Puuduvad tõendid selle kohta, et esineksid alused, mis kohustanuks vastustajat jätma kolmanda isiku loa pikendamata. Kaebaja on väitnud, et Kullavere Jahiühistu ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust teostada ulukite seiret oma jahipiirkonna piires, kuid need etteheited on jäänud konkretiseerimata ja tõendamata. JahiS § 18 lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada 6 kuud enne seda, kui olemasoleva loa kehtivus lõppeb, mitte aga 6 kuu jooksul enne olemasoleva loa kehtivuse lõppemist. Vastustaja pole taotluse menetlemisel seadust rikkunud. Kehtiv õigus ei näe loa pikendamise menetluses ette maaomanikega sõlmitud kirjalike lepingute olemasolu kontrollimist. Jõgeva maakonna jahindusnõukogu 22.02.2022 koosoleku protokollist nähtuvalt toetas jahindusnõukogu konsensuslikult Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist, sealjuures nähtub protokollist, et eramaade lepingutega kaetus piirkonnas on 54%. Seetõttu pole kaebaja kriitika põhjendatud. Muud kaebaja väited vastustaja kontrollkohustuse täitmata jätmise kohta on jäänud üldsõnalisteks ega ole toestatud vajalike tõenditega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-2414 Uue JahiS jõustumisel kehtisid varasemad load kuni 31.05.2023. JahiS rakendussätted ei võimalda lubade teistkordset pikendamist. Korraldada tulnuks uute lubade andmise menetlus. Jahipiirkonna kasutusõigus on oluline avalik piiratud ressurss ning ühele isikule avaliku piiratud ressursi kasutusse andmisega luuakse konkurentsieelis, mis riivab teiste isikute ettevõtlusvabadust ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja tõlgendust toetab õiguskantsler. Üleminekusätete alusel väljastatud lube ei saa pikendada, sest kehtiv seadus sätestab jahiseltside omavahelise konkurentsi (JahiS § 14 lg 6). Täitevvõimu esindaja ei saa omavoliliselt välistada jahiseltside konkureerimist jahipiirkondade kasutusõigusele. Kui vanu lube järjekordselt pikendatakse JahiS-i üleminekusätete alusel, ei ole muu hulgas tagatud, et luba omav isik vastab uues JahiS-s sätestatud tingimustele, sh et tal oleks sõlmitud maaomanikega piisavalt suures mahus lepinguid jahipidamise korraldamiseks maaomanike kinnisasjadel. JahiS eelnõu seletuskirjas on korduvalt märgitud, et uue seaduse eesmärgiks on suurendada maaomanike subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitset ning sundida jahiseltse sõlmima maaomanikega lepinguid jahipidamiseks maaomaniku maal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-22-2414 tähendab see et see õigus peab jääma praegustele jahindusorganisatsioonidele ka peale üleminekuperioodi lõppemist. Taolise tõlgenduse korral muutuks alates 01.06.2013 jõustunud uus jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise ja andmise normistik sisutuks, sest praktikas jäädaksegi pikendama hoopis JahiS v.r alusel antud lube, mis ei ole väljastatud samade põhimõtete järgi, mis on sätestatud JahiS-s. Uutel jahiseltsidel on võimalik asuda luba taotlema väga piiratud juhtudel (JahiS § 18 lg 2 ja § 20).

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.