X. X., Y. Y., Q. Q. ja Z-Z. Z. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebajad: X. X., Y. Y., Q. Q. ja Z-Z. Z., kaebajate lepingulised esindajad vandeadvokaat Maarja Pild ja vandeadvokaat Karmen Turk Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon, seaduslik esindaja Pille Lehis Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tunnistada õigusvastaseks Y. Y. suhtes tehtud ettekirjutuse nr 2.1.-4/21/1534 resolutsiooni punkt 1 osas, mis puudutab nõuet lõpetada Facebook gruppides Laenud eraisikutele ja Laenuabi: laenud eraisikutele isikuandmete õigusvastane avalikustamine.
3.Tunnistada õigusvastaseks Q. Q. suhtes tehtud ettekirjutuse nr 2.1.-4/21/1535 resolutsiooni punkt 1 osas, mis puudutab nõuet lõpetada Facebook grupis Laenuabi: laenud eraisikutele isikuandmete õigusvastane avalikustamine.
4.Tunnistada õigusvastaseks Z-Z. Z. suhtes tehtud ettekirjutuse nr 2.1.-4/21/1537 resolutsiooni punkt 1 osas, mis puudutab nõuet lõpetada Facebook gruppides Laenud eraisikutele ja Laenuabi: laenud eraisikutele isikuandmete õigusvastane avalikustamine.
6.Mõista Andmekaitse Inspektsioonilt välja menetluskulud 20 eurot X. X., Y. Y., Q. Q. ja Z-Z. Z. kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.11.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem
kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) teavitas X. X.t, Y. Y.t, Q. Q. ja Z-Z. Z.t (edsapidi kaebajad) 19.04.2021 sellest, et nad on saanud arvukaid kaebusi seoses eraisikute võlaandmete avalikustamisega sotsiaalmeedias. Sellega tegelevad kaebajad Facebooki gruppide ja lehtede kaudu. AKI selgitas, et alustab omaalgatusliku järelevalvemenetluse ning tegi kaebajatele järgmised ettepanekud: 1) Lõpetada isikuandmeid sisaldavate postituste avalikustamine nende poolt hallatavates sotsiaalmeediagruppides ja lehtedel. 2) Kustutada ülalpool nimetatud Facebooki (edaspidi FB) gruppides ja lehtedel ilma õigusliku aluseta seni avalikustatud teiste inimeste isikuandmed. AKI ettepanek puudutas erinevaid FB gruppe, mh Y. Y., Q. Q. ja Z-Z. Z. poolt loodud ja hallatavaid FB gruppe: 1) Laenud eraisikutele; 2) Laenuabi: laenud eraisikutele. AKI märkis, et kui kaebajad ei nõustu ettepanekuga, tuleb neil vastata järgmistele küsimustele:
1.Millisel õiguslikul alusel avalikustate Facebookis võlgnike isikuandmeid? Palun selgitage ja põhjendage, kuidas on sellel õiguslikul alusel isikuandmete töötlemise eeldused täidetud.
2.Kui isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) art 6 lg 1 punkti f ehk õigustatud huvi alusel, siis palun esitage analüüs, milles nähtub, et isikuandmete töötlemise eesmärk on kaalukam kui inimeste õigus eraelu puutumatusele. Täpsemalt saate analüüsi kohta lugeda AKI õigustatud huvi juhendist.
3.Kui avalikustate võlgnike isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 10 alusel, siis palun selgitage, kuidas on täidetud viidatud sätte kasutamise eeldused (andmete õigsuse kontrollimine; andmete edastamise õigusliku aluse kontrollimine; andmeedastuse registreerimine; kaalumine, et andmete edastamine ei kahjusta andmesubjekti ülemäära).
4.Palun selgitage, kuidas täidate IKÜM artiklis 13 ettenähtud andmesubjektide, kelle isikuandmeid avalikustate, teavitamiskohustuse. Kaebajatel oli võimalus esitada ettepanekute kohta oma arvamus ja vastuväited.
2.Kaebajad leidsid 14.05.2021 vastuses, et nende tegevus võlaandmete avalikustamisel ei ole õigusvastane, esitades oma põhjendused ning õigustatud huvi hinnangu. Samuti selgitasid kaebajad (vastuse p-d 2.2.-2.4), et FB grupid Laenud eraisikutele ja Laenuabi: laenud eraisikutele ei sisalda postitusi võlgnike kohta.
3.AKI tegi kaebajatele 03.01.2022 ja 04.01.2022 ettekirjutused, millega kohustas kaebajaid lõpetama nende poolt hallatavatel Facebooki (edaspidi FB) kontodel, lehtedel, postitustes ja gruppides ilma IKÜM art 6 lg 1 p a kohase nõusolekuta teiste inimeste isikuandmete avalikustamine. Ettekirjutused puudutavad järgmisi FB gruppe:
1) Avaldame kõik petturid ja võlgnikud!1 – 12 000 liiget; 2) Võlgnikud&petturid Eestis ja välismaal.2 – 7300 liiget; 3) Võlgnikud ja petturid avalikuks!3 – 14 800 liiget; 4) Petturid,üürivõlgnikud ja muud võlgnikud!4 – 4600 liiget; 5) FinEst võlgnikud Soomes/Eestis,velalliset Suomessa/Virossa5 – 9700 liiget; 6) Petturid ja võlgnikud avalikuks6 – 21 000 liiget; 7) Laenuabi: laenud eraisikutele7 – 2600 liiget; 8) Laenud eraisikutelt eraisikutele8 – 1600 liiget. X. X. haldab järgmisi FB gruppe: 1) Avaldame kõik petturid ja võlgnikud! 2) Võlgnikud&petturid Eestis ja välismaal. 3) Võlgnikud ja petturid avalikuks! 4) Petturid,üürivõlgnikud ja muud võlgnikud! 5) FinEst võlgnikud Soomes/Eestis,velalliset Suomessa/Virossa. Y. Y. haldab järgmisi FB gruppe: 1) Avaldame kõik petturid ja võlgnikud! 2) Võlgnikud&petturid Eestis ja välismaal. 3) Võlgnikud ja petturid avalikuks! 4) Petturid,üürivõlgnikud ja muud võlgnikud! 5) FinEst võlgnikud Soomes/Eestis,velalliset Suomessa/Virossa 6) Petturid ja võlgnikud avalikuks 7) Laenuabi: laenud eraisikutele 8) Laenud eraisikutelt eraisikutele. Q. Q. haldab järgmisi FB gruppe: 1) Petturid ja võlgnikud avalikuks 2) Laenuabi: laenud eraisikutele. Z-Z. Z. haldab järgmisi FB gruppe: 1) Petturid ja võlgnikud avalikuks 2) Laenuabi: laenud eraisikutele 3) Laenud eraisikutelt eraisikutele AKI leidis nende FB gruppide järgmist kohta: 1) Võlgnike võimalus enda õigusi kaitsta tsiviilkohtus ei välista AKI järelevalvepädevust ning selle raames ettekirjutuse tegemist; 2) liikmeteks võetakse kõik, kes seda soovivad; 3) eesmärgiks on võlaandmete avalikustamine võimalikult suurele arvule inimestele; 3) avalikustatakse võlgniku fotod, isikukood ja vestluste väljavõtted; 4) võlaandmed avalikustatakse liikmetele, kellel puudub võimalus hinnata võlgniku krediidivõimelisust; 5) liikmete vahel toimuv infovahetus ei ole usaldusväärne; https://www.facebook.com/groups/petturid - ei olnud ligipääsetav otsuse tegemise ajal https://www.facebook.com/groups/volgnikudavalikuks - ei olnud ligipääsetav otsuse tegemise ajal
https://www.facebook.com/groups/laenuderaisikutele - ligipääsetav, FB grupp loodi nimetusega Laenud eraisikutele, hetkel on grupi nimi Laenud eraisikutelt eraisikutele
6) kaebajad kui administraatorid on vastutavad töötlejad; 7) kaebajatel puudub õigustatud huvi võlaandmete avalikustamiseks (IKÜM art 6 lg 1 p f); 8) kaebajatel puudub ajakirjanduslik eesmärk võlaandmete avalikustamiseks (IKS § 4); 9) IKS § 10 lg 2 kohaselt ei ole võlaandmete avalikustamine lubatud, kui see kahjustab ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Kokkuvõttes leidis AKI, et võlaandmete avalikustamine kahjustab ülemäära andmesubjekti õigusi.
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kohtu menetluses on kaebajate suhtes tehtud ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõue (põhjendused 21.04.2022 määruses).
5.AKI-l puudub pädevus ja volitusnorm selliste ettekirjutuste tegemiseks. IKÜM art 58 lg 2 p f loetleb järelevalveasutuse volitused, mille hulgas on isikuandmete töötlemise keeld. Kuid see ei anna AKI-le volitust keelata abstraktselt ja tulevikku ulatuvalt väljendusvabaduse teostamine. AKI läks ettekirjutusega kaugemale sellest, milleks seadus loa annab. AKI leiab, et isikuandmete avalikustamiseks on vajalik andmesubjektide nõusolek. See on aga vaid üks isikuandmete töötlemise seaduslik alus (IKÜM art 6 lg 1 p a ). Kui IKÜM art 58 lg 2 p f sõnastus ei ole selge, tuleb küsida Euroopa Liidu Kohtu eelotsust.
6.IKÜM ei reguleeri kaebajate tegevust FB grupi pidajatena. Seega puudus gruppide pidamise osas ettekirjutuste tegemiseks seaduslik alus. Kaebajad võisid lisaks isiklikule FB lehekülgedele luua FB gruppe, kus saavad postitusi teha grupi liikmed. Tekib küsimus, kas FB grupi loomine ja haldamine teeb kaebajatest automaatselt vastutavad töötlejad, kellel tekivad IKÜM-st tulenevad kohustused grupi liikmete tegevusest tulenevalt. IKÜM art 4 p 7 kohaselt on vastutav töötleja füüsiline, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Kaasvastutuse määratlemisel viitavad kaebajad Euroopa Kohtu asjale C-210/16 ning leiavad, et sellest kohtuotsusest tulenevalt, et vastutavaks töötlejaks tuleb FB grupi puhul lugeda postituse tegijat ning Facebooki kui teenuse pakkujat. Kaebajad kui moderaatorid ei ole (kaas)vastutavad töötlejad. Kui IKÜM-i art 4 p 7 ei ole FB grupi haldaja kui vastutava töötleja määratlemisel selge, tuleb küsida Euroopa Liidu Kohtu eelotsust.
7.Ettekirjutused on vastuolus määratletuse põhimõttega. Ettekirjutuste resolutsioonide sõnastus „s.h.“ ei võimalda kaebajatel aru saada, mida veel peale ettekirjutuses kirja pandu vastustaja silmas peab: „Lõpetada kaebaja hallatavatel Facebooki kontodel, lehtedel, postitustes ja gruppides, s.h. /---/ ilma IKÜM art 6 lg 1 p a kohase nõusolekuta teiste inimeste isikuandmete avalikustamine.“
8.Ettekirjutused rikuvad väljendusvabadust ega järgi proportsionaalsuse põhimõtet. Ettekirjutus mitte ainult ei keela kaebajatel end väljendada, vaid keelab (mh tulevikus) kaebajatel kolmandate isikute väljenduste levitamise võimaluste loomise. FB grupi on postituste levitamise “turuplats”: moderaatorid võimaldavad sel viisil teistel isikutel enda väljendusi
levitada. Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas Tamiz vs Ühendkuningriik eitanud nn „turuplatsi“ looja vastutust internetis isegi olukorras, kus avaldati ka solvanguid. Ettekirjutuse resolutsioon ei kohusta kaebajaid hoiduma ainult võlaandmete avaldamisest, vaid kõikvõimalike isikuandmete avaldamisest. Selliselt kahjustab AKI kaebajate õigusi rohkem, kui see on normi legitiimise eesmärgiga põhjendatav. Ka juhul, kui vastustaja oleks ettekirjutuse sõnastanud viisil, et keelatud oleks olnud võlaandmete avaldamine, siis oleks ettekirjutus õigusvastane: kaebajatel ja FB grupi liikmetel isikutel on selliste avalduse tegemiseks õiguslik alus. IKÜM art 6 lg 1 p f (õigustatud huvi) ning IKS § 4 ei eelda, et kaebajatel tuleb täiendavalt täita IKS § 10 eeldused, et andmetöötlus oleks seaduspärane. Euroopa Kohus (C-468/10 ja C-469/10) selgitas andmekaitse direktiivi (95/46/EÜ) artikkel 7 kohta, et andmetöötluse aluseid ei saa täiendada lisakriteeriumitega. Võlaandmed ei ole eriliiki andmed. Seega on nende andmete töötlemise seaduslikud alused sätestatud IKÜM art-s 6. Järelikult ei kohaldu IKS § 10 lisakriteeriumid. Vastupidine käsitlus oleks vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga. Vastutav töötleja on õigustatud valima seadusliku aluse, mis olukorda arvestades kõige paremini sobib. AKI järeldus, et IKS § 10 kõrval ei esine võlaandmete avalikustamiseks teisi õiguslikke aluseid, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. IKS § 10 seletuskirjast ei tulene, et seadusandja eesmärk on võlaandmete töötlemist reguleerida erireeglitega. IKS § 10 sõnastusest tuleneb, et see puudutab andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise ja muul sarnasel eesmärgil andmetöötlust. Kaebajate andmetöötlus FB gruppe pidades, kus avaldatakse võlaandmeid, on kooskõlas IKÜM art 5 ja art 6 lg 1 p f õigustatud huvi nõuetega.
9.Vastusena kohtu küsimustele selgitasid kaebajad, et: 1) nad on vaidlusaluste FB gruppide loojad; 2) FB gruppide (FB grupid Laenud eraisikutele ja Laenuabi: laenud eraisikutele) eesmärgiks on hoiatada võlgnike eest, mida tehakse väljendusvabaduse raames; 3) ettekirjutustes toodud FB grupi liikmete arvud on ajas muutuvad, kui suurusjärgus õiged; 4) FB gruppide liikmeks võtmist ei piirata, kaebajate meetmed on suunatud sisu reguleerimisele; 5) reeglina ei ole nad võlgnike suhtes võlausaldajad; 6) FB grupi pidajatena vastutavad nad tegevusetuse eest, kui ei reageeri teavitusele ebaõige sisu kohta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kaebajate seisukohad on suures osas samad haldusmenetluse käigus esitatuga (vastus AKI ettepanekule isikuandmete kaitse nõuete paremaks täitmiseks). AKI põhjendas ettekirjutustes, miks ta kaebajate seisukohtadega ei nõustu. AKI jääb nende põhjenduste juurde ning märgib täiendavalt järgmist.
11.1.Järelevalvemenetluse algatamine on kaalutlusotsus. AKI pidas põhjendatuks ja vajalikuks
järelevalvemenetluse algatamist kaebajate tegevuse suhtes. AKI-l on selleks pädevus.
11.2.Kaebajate arvates sekkub AKI nende sõnavabadusse. Lisaks väidetakse, et FB gruppides isikuandmete avalikustamise aluseks on IKS §-s 4 sätestatud ajakirjanduslik erand. Samal ajal leiavad nad, et ka IKS § 10 alusel andmete avaldamiseks on kõik eeldused täidetud. Vastustajale jääb selgusetuks, milline on kaebajate arvates nende tegevuse õiguslik alus. Kaebajad peavad teadma, millisel alusel nad andmeid õiguspäraselt töötlevad. Kaebajate tegevusele ei kohaldu ajakirjanduslik erand. Ajakirjandus kujutab endast märksa laiemat mõistet ning allub teatavatele reeglitele. Näiteks näeb ajakirjanduseetika ette teise poole ärakuulamist. Kaebajad seevastu on loonud kolmandatele isikutele võimaluse teiste kohta kontrollimatult info levitada. Selline tegevus FB grupis on tagajärgedega. Kohtupraktika kohaselt vastutab veebiportaal tema kommentaariumis kolmandate isikute poolt väljendatud seisukohtade eest (Leedo vs Delfi). Euroopa Inimõiguste Kohus leidis lahendis nr 64569/09, et isegi kui isik ei ole kommentaaride koostaja, ei tähenda see, et tal ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Kui platvormi haldaja kutsub ülesse kommentaare lisama, siis vastutab just tema nende sisu eest (p 144).
11.3.Kaebajate seisukohad vastutava töötleja küsimuses on vastukäivad. Ühelt poolt väidavad nad, et nad on loonud üksnes võimaluse inimestel oma sõnavabadust teostada. Samas aga selgitavad, et nende tegevuse aluseks on õigustatud huvi. Kaebuse punktis 3.60 on nad välja toonud, milliseid kaitsemeetmeid on kasutusele võetud andmesubjektide õiguste kaitseks. Muuhulgas on märgitud, et võlgniku andmeid võib avaldada üksnes sellekohase tõendi olemasolul (p 1). Samuti, et postitused kustutatakse võlgnevuse likvideerimisel, kuid hiljemalt viie aasta möödumisel postituse tegemisel (p 4). Kaitsemeetmeid on veel, aga juba ainuüksi viidatud meetmed annavad viite moderaatorite tegevusele: nad kontrollivad, kas ja milliseid andmeid avaldatakse või millised tuleks kustutada. Sellised tingimused viitavad vastutava töötleja rollile. Kaebuse p-s 3.67 toovad kaebajad välja, et andmete avaldamiseks esineb avalik huvi. Seega ka siin viitavad kaebajad sellele, et küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kas nad on vastutavad töötlejad avaldatud andmete osas, vaid selles, kas neil on selleks olemas õiguslik alus.
11.4.Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et ettekirjutused ei ole üheselt mõistetavad. Ettekirjutused on tehtud FB gruppides andmete avalikustamise osas. Aga võttes arvesse, et FBs on võimalus luua uusi kontosid või jätkata sama tegevust enda isiklikul FB kontol, siis on ettekirjutusega hõlmatud ka selline tegevus.
11.5.Võlaandmete avaldamine, kui selleks puudub isiku nõusolek või see kui selline tegevus ei vasta IKS § 10 tingimustele, ei ole lubatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuna FB grupid Laenud eraisikutele ja Laenuabi: laenud eraisikutele ei sisalda võlaandmeid, siis on õigusvastane Y. Y., Q. Q. ja Z-Z. Z. suhtes tehtud ettekirjutus osas, mis puudutab nõuet lõpetada nendes FB gruppides isikuandmete õigusvastane avalikustamine (otsuse põhjendus p 24). Ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. AKI pädevus ja volitus
13.AKI-l on pädevus kaebajatele ettekirjutuse tegemiseks. AKI viitab ettekirjutuste resolutsioonis õigesti pädevus- ja volitusnormidele (IKS § 56 lg 1, lg 2 p-le 8 ja IKS § 58 lg-le 1).
AKI on järelevalveasutus IKÜM art 51 p 1 mõttes (IKS § 51 lg 1). IKS § 56 lg 1 annab AKI-le üldise järelevalvepädevuse IKÜM-i nõuete täitmise üle. AKI-l on sellel eesmärgil õigus rakendada haldussundi (IKS § 56 lg 2 p 8), see tähendab IKÜM art-s 58 sätestatud meetmeid (IKS § 58 lg 1). Üheks meetmeks on teha ettekirjutus, millega kehtestada alaline isikuandmete töötlemiskeeld (IKÜM art 58 p 2 f). Kohtu hinnangul on AKI sellise ettekirjutuse teinud. Põhjuseks on asjaolu, et kaebajad ei töödelnud isikuandmeid (võlaandmed) andmesubjekti nõusolekul (IKÜM art 6 p 1 a) ning neil puudus isikuandmete töötlemiseks muu IKÜM art 6 p-s 1 nimetatud alus. Seega teostas AKI järelevalvet kaebajate tegevuse üle IKÜM-i kohaldamisel. Järelikult tegutses AKI talle antud pädevuse piires ning tegi ettekirjutuse vastavalt talle antud volitustele.
13.1.Asjasse puutumatu on kaebajate viide Tallinna Halduskohtu 26.06.2020 otsusele asjas nr 3-20-375. See otsus puudutas AKI poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumist ja küsimust, millistele õiguslikule alusele saab AKI tugineda. Ettekirjutused on tehtud järelevalvemenetluse raames (ettepanekud, kaebajate vastused, ettekirjutused).
13.2.AKI-l on pädevus teha ettekirjutused sõltumata sellest, et kaebajate arvates teostavad nad väljendusvabadust. Selleks annab aluse IKÜM art 58 p 2 f, sest AKI leidis et kaebajate tegevus on vastuolus IKÜMi-iga (IKÜM art 6 p 1 f). Isegi kui kohus leiab, et AKI on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (IKÜM art 6 p 1 f), ei saa sellest järeldada, et AKI-l puudub ettekirjutuste tegemise pädevus ja volitus. IKÜM art 58 p-i 2 f kui normi sisu on kohtu jaoks selge ning kohus saab normi rakendada, mistõttu puudub vajadus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
13.3.Ettekirjutustest on näha põhjendused, miks AKI ei nõustu võlaandmete avalikustamisega. Seega on ainetu kaebajate etteheide, et kaebajate väljendusvabadust on abstraktselt piiratud. Ettekirjutuse iseloom on selline, et ära hoida tulevikus keelatud tegevuse jätkumine. AKI ettekirjutuste resolutsioon tähendab, et tulevikus võivad kaebajad töödelda neid võlaandmeid, milleks on andmesubjektid andnud nõusoleku. Vastutav töötleja
14.Võlaandmete töötlemine tähendab käesolevat vaidlust arvestades üldistatult seda, et isiku X kohta väidetakse, et ta võlgneb isikule Y teatud rahasumma. See on isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 mõttes. IKÜM on tehnoloogia neutraalne. Vorm ehk keskkond selliste andmete avalikustamiseks võib erineda (e-maili konto, võrguleht), kuid kõikidel juhtudel on tegemist IKÜM art 4 kohase tegevusega. Seetõttu on FB gruppides, st võrgulehtedel võlaandmete avalikustamine IKÜM-i kohaldamisalas. Vaidluse all on FB grupi pidajate lugemine võlaandmete töötlejaks. Kaebajad on selgitanud, et võlaandmete avalikustamise eesmärgiks on hoiatada negatiivse maksekäitumisega inimeste eest (19.09.2022 menetlusdokumendi p 2.3). Kaebajad kinnitasid kohtule, et nemad lõid vaidlusalused FB grupid (19.09.2022 menetlusdokumendi p 2.2). See tähendab, et FB grupi loomise hetkel olid nad administraatori rollis (kohtu kogutud tõend, 27.09.2022 määrus). Sõltumata sellest, kas nad täitsid ka moderaatori rolli, määrasid nemad kindlaks FB gruppide eesmärgi, võtsid FB kasutajaid gruppide liikmeks ning võimaldasid neil teha postitusi (kohtu kogutud tõend, 27.09.2022 määrus), mida kõik vastavate FB gruppide liikmed nägid.
Seega on kaebajad kui FB grupi administraatorid vastutatavad töötlejad IKÜM art 4 p 7 mõttes: nemad määrasid kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid (võlgnike eest hoiatamine) ja vahendid (postituste tegemine, milles kajastati võlgniku nime, isikukoodi või sünniaega, fotot, vestlusi väidetavate võlausaldajatega). IKÜM art 4 p 7 kui normi sisu on kohtu jaoks selge ning kohus saab normi rakendada, mistõttu puudub vajadus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
14.1.Asjasse puutumatu on kaebajate viide Euroopa Kohtu 05.06.2018 otsusele asjas nr C210/16, sest selle vaidluse asjaolud olid täiesti erinevad ning otsus ei aita lahendada küsimust, kas kaebajad on vastustavad töötlejad IKÜM art 7 p 4 mõttes. Vajalikkus ja proportsionaalsus
15.Kuna kaebajad ei nõustunud ettepanekuga lõpetada FB gruppides võlaandmete töötlemine, siis on ettekirjutuse tegemine vajalik haldussunni vahend.
16.Ettekirjutuste resolutsioon koosmõjus ettekirjutuste põhjendustega on üheselt arusaadav – ettekirjutuse esemeks on võlaandmete õigusvastane avalikustamine. Kaebajate arusaam, et ettekirjutused piiravad üldiselt nende väljendusvabadust, ei põhine ettekirjutuse sisul. Võlaandmete töötlemise seaduslikkus Ajakirjanduslik andmetöötlus
17.Kaebajate suhtes ei kehti ajakirjandusliku andmetöötluse erand (IKÜM art 85 p 1, IKS § 4). Ajakirjanduslik eesmärk seondub avalikku huvi puudutavate sündmuste kajastamisega. Avaliku huvi alla IKS § 4 tähenduses ei kuulu teave, et mõni isik on osutunud sõnamurdlikuks, eriti kui võlasuhte aluseks on tehing mõnekümne euro väärtuses, isegi kui see on toimunud süstemaatiliselt (kaebuse p 3.59). Kaebajate eesmärgiks ei ole uudisväärtusega sündmuse kajastamine. Euroopa Kohtu 14.02.2019 otsuse asjas nr C-345/17 esemeks on video jagamine võrgulehel www.youtube.com politseiametnike tegevusest politseijaoskonnas, mida isik tegi väidetavalt selleks, et juhtida üldsuse tähelepanu politsei väidetavalt õigusvastasele teguviisile tema ütluste andmise käigus (otsuse p 60). Euroopa Kohus ei välistanud, et selline juhtum või endast kujutada ajakirjanduslikku erandit (otsuse p 69). Nagu näha, avalikustati üks sündmus – ütluste andmine politseijaoskonnas – mis võis olla uudisväärtusega. Selleks võis olla politsei tegevuse ebaseaduslikkus. Kaebajad on süstemaatiliselt võimaldanud võlaandmete avalikustamist, mis on tekkinud füüsiliste isikute tehingutest. Seda ei saa võrdsustada võimaliku ajakirjandusliku erandiga, mida käsitles viidatud Euroopa Kohtu otsus. Kui ajakirjandus kajastab meedias võlaandmeid, st kajastab näiteks kellegi arvamust või kohtumenetlust, siis on selleks aluseks IKS § 4. Krediidivõimelisuse hindamine
18.Võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete ehk võlaandmete avalikustamine on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust (IKS § 10).
IKS § 10 kohta on eelnõu seletuskirjas (www.riigikogu.ee, lk 18) selgitatud järgmist. Reguleerimise vajadus tuleneb soovist tagada võimalus isikute finantsilise usaldusväärsuse ehk krediidivõimelisuse hindamiseks. On olemas praktiline vajadus selleks, et finantsasutused ning äriettevõtted saaksid hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust oma kohustuste täitmisel. Üks kriteerium isiku usaldusväärsuse hindamisel on see, kuidas isik on käitunud oma seniste kohustuste täitmisel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma muuhulgas andmeid tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise kohta. Finantssektori ettevõtjatel on krediidivõimelisuse hindamisel selgelt avalik-õiguslik kohustus, see tähendab isikuandmete töötlemiseks on seaduslik alus ka valdkondlikes seadustes (eelkõige KAVS). Seletuskirjas toodu vastab mõiste krediidivõimelisuse hindamine sisule: tarbija krediidivõimelisuse hindamine on tegevus, mille käigus teeb krediidiandja või -vahendaja kindlaks, kas tarbija on võimeline oma kohustusi kokkulepitud tingimustel täitma (krediidiandjate ja vahendajate seaduse, KAVS, § 47 lg 4). KAVS § 2 reguleerimisalast on selge, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei ole füüsiliste isikute ülesanne, kes omal vastutusel on kas andnud laenu, müünud kaupu, sõlminud lepinguid (korteri üürimine) teiste füüsiliste isikutega. Sealjuures on krediidivõimelisuse hindamisele kehtestatud nõuded, mida tuleb krediidiandja või -vahendaja selle tegevuse raames täita (nt KAVS § 40, 44). Kõige olulisem vaidlust silmas pidades on sätestatud KAVS § 50 lg-tes 1-3: 1) krediidiandja või -vahendaja saab tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest; 2) ta on kohustatud krediidiandjale edastama tarbija kohta kogu teadaoleva teabe, mis on kogutud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks; 3) ta peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Krediidivõimelisuse hindamine on krediidiandjale või -vahendajale seadusega pandud avalikõiguslik kohustus, mille nõuetekohaseks täitmiseks tuleb töödelda tarbija isikuandmeid.
19.Seadusandja on IKS §-ga 10 õiguspäraselt reguleerinud isikuandmete töötlemise. Selleks annab aluse IKÜM art 6 p 2, mis näeb liikmesriigile ette võimaluse kehtestada konkreetsemad sätted IKÜM art 6 p 1 e täitmiseks. Nagu öeldud, on krediidivõimelisuse hindamine avalikes huvides pandud kohustus. IKS seletuskirjas (lk 1) on samuti selgitatud, et kuigi üldmääruse puhul on tegemist EL-i otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi. Järelikult eksivad kaebajad, kui väidavad, et lisaks IKS §-le 10 esineb muu õiguslik alus, mis õigustab kaebajatel võlaandmete töötlemist. Kaebajate poolt võlaandmete avalikustamise eesmärgiks on hoiatada negatiivse maksekäitumisega inimeste eest (19.09.2022 menetlusdokumendi p 2.3). Seetõttu avalikustavad nad võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid IKS § 10 mõttes.
Neile ei ole aga pandud kohustust krediidivõimelisust hinnata. Seoses selle kohustuse puudumisega ei ole neile ka antud õigust isikuandmeid töödelda. Sellest tulenevalt ei anna IKS § 10 neile õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.
20.Asjakohane ei ole kaebajate viide Euroopa Kohtu otsustele, mis on tehtud andmekaitsedirektiivi kohta (kaebuse p 3.48). Need otsused kaotasid aktuaalsuse IKÜM kehtestamisega.
21.IKS § 10 korral on vastustava töötleja tegevus õiguspärane, kui ta kontrollib edastavate andmete õigsust. Kohus nõustub AKI-ga, et kaebajad ei ole põhjendanud väidet, et nad avalikustavad usaldusväärset teavet (õigustatud huvi analüüsi p A1 toodud väide). Ettekirjutuses tõdes AKI, et kaebajad ei ole põhjendanud, millised meetodid infovahetuse usaldusväärseks muudavad. Enamasti sisaldavad gruppide postitused kahe eraisiku vahelist vestlust, kus kumbki jääb võla olemasolu, suuruse jms osas erimeelele. Sellise vestluse avaldamist ilma täiendavat uurimist läbi viimata (nt maksekorralduse abil laenu andmise asjaolus veendumiseta) ei saa pidada usaldusväärse teabe avaldamiseks. Kaebajad väidavad (kaebuse p 3.59 alap 7), et kõigis Facebooki gruppides avaldatud võlainfo aluseks on valdavatel puhkudel täitedokumendid (kohtulahendid, muud notariaalsed dokumendid tasumata võlast), ehk et kõne alla ei saa olla laimu või kontrollimata info levitamine. Või alternatiivselt võlgniku ja võlausaldaja vahelised dialoogid millistes selgub ühemõttelise selgusega, et A on B-le võlgu ja A möönab võlasuhet makselubaduste läbi. Kohus küsis 05.09.2022 määruses, millel põhineb see väide. Kohtulahend on tehtud sõltumatu asutuse poolt, dokumendi tasumata võlast kinnitab notar kui sõltumatu ametiisik. Selliseid näiteid ei esitanud kaebajad 19.09.2022 vastuses (p 2.15). Sellega seoses väitsid kaebajad, et alternatiivselt on nad alternatiivselt võlgniku ja võlausaldaja vahelised dialoogid millistes selgub ühemõttelise selgusega, et A on B-le võlgu ja A möönab võlasuhet makselubaduste läbi (p 2.15). Vastavaid näiteid kaebajad ei esitanud. Seega on kaebajate väited tõendamata. Vastupidiselt nähtub kaebajate esitatud postitustest (kaebuse p 3.59 alap 14), et kaebajad saavad rääkida ära oma loo, jagada oma negatiivset kogemust. Need postitused ei näita, et väidetav võlgnik nõustub tema kohta avaldatuga. Seega ei ole kaebajad vastutava töötlejana kontrollinud FB gruppides jagatava teabe õigsust. Arvestades FB gruppide liikmete arvu on AKI jõudnud õigele järeldusele, et kaebajate eesmärgiks on võlaandmete avalikustamine võimalikult laiale isikute ringile.
22.Kokkuvõttes ei esine kaebajate kui vastutava töötleja puhul õigustatud huvi IKÜM art 6 p 1 f tähenduses. Võlaandmete töötlemine ei ole vajalik. Vajalikkus saab kõne alla tulla IKS § 10 puhul, kui krediidiandjal või -vahendajal on KAVS-st tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik isikuandmeid töödelda. Lisaks on põhjendatud arvata, et kaebajad ei järgi andmesubjektide õigusi, sest nad ei ole tõendanud, et kontrollivad edastatavate andmete õigsust. Eneseväljendusvabadus on üks põhiõigus, mida võib seadusega piirata teiste isikute (andmesubjektid) õiguste kaitseks (Põhiseaduse § 45 lg 1). Antud juhul on kaebajate eneseväljendusõigust õiguspäraselt piiratud, sest neil ei ole IKÜM-i ega sellega koosmõjus toimiva IKS § 10 alusel õigust võlaandmete töötlemiseks.
23.Nendel põhjustel on ettekirjutused õiguspärased.
24.Erandiks on ettekirjutuste resolutsioon FB gruppide Laenud eraisikutele ja Laenuabi: laenud eraisikutele osas faktilistest asjaoludest tulenevalt. Kaebajad väidavad nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et need FB grupid ei sisalda võlaandmeid. Vastustaja selgitas 04.10.2022 menetlusdokumendis, et ta ei saa sellele väitele vastu vaielda. Kohus selgitab, et vastutaja kohustus on tõendada ettekirjutuses olevate väidete õigsust. Seda ei ole vastustaja teinud haldusega kohtumenetluses. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas nimetatud FB grupid sisaldasid võlaandmeid. Sel põhjusel ei ole õiguspärane ettekirjutus lõpetada nendes gruppides isikuandmete õigusvastane avalikustamine.
25.Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebajad ei ole taotlenud õigusteenuse kulude hüvitamist. Kaebajad tasusid riigilõivu 160 eurot. Kohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega ei ole õigustatud riigilõivu 80 eurot arvamine menetluskulude hulka. Kohus rahuldas kaebuse osas, mis eeldas sisu ja mahu poolest vähest analüüsi. Seetõttu leiab kohus, et Andmekaitse Inspektsioonilt tuleb kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.