3-23-2386 Vanasadama Arenduse OÜ esialgse õiguskaitse taotlus peatada Pärnu Linnavalitsuse 10.10.2023 ettekirjutuse/hoiatuse nr 8-17/9066 kehtivus Taotleja Vanasadama Arenduse OÜ, esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Pille Pettai Vastustaja Pärnu linn, esindaja TK
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vanasadama Arenduse OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Vanasadama Arenduse OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.10.2023 määruse peale menetlusse. Jätta Vanasadama Arenduse OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.10.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus kohustas 10.10.2023 ettekirjutusega nr 8-17/9066 Vanasadama Arenduse OÜ-d peatama viivitamata Pärnu linnas Kalda tn 4, Kalda tn 6, Kalda tn 8 ja Kalda tn 10 kinnistutel kogu ehitustegevus, sh kõik ehitusloa nr 1912271/34615 alusel teostatavad ehitustööd (resolutsiooni p 1). Ehitamisega jätkamine otsustatakse pärast uue ehitusloa taotluse nr 2311271/10397 menetluse lõppemist (resolutsiooni p 2).
Vanasadama Arenduse OÜ esitas 25.10.2023 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Pärnu Linnavalitsuse 10.10.2023 ettekirjutuse nr 8-17/9066 kehtivuse peatamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
3-23-2386 1) ehitamine pandi seisma määramatuks ajaks. Ettekirjutusega on hoiatatud sunniraha 45 000 euro määramisega; 2) vastustaja on segamini ajanud riikliku järelevalve ja ehitusloa menetluse. Ehitisest ei lähtu ümbritsevale ohtu. Ehitamine toimub kooskõlas detailplaneeringuga; 3) ehitustööde katkestamine ei võimaldaks püsida ehitustööde ajakavas ja eelarve piirides. Sõlmitud on umbes 30 võlaõiguslikku müügilepingut, milles sätestatud tähtaegade ületamine võib kaasa tuua lepingutest taganemise. Taotlejale ei ole võimalik kahju heastada; 4) projekti finantseeritakse laenuga.
3.Pärnu linn taotles vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) detailplaneeringuga määrati kindlaks kinnistute juurdepääsud ning liiklus- ja parkimiskorraldus. Äri ja korterelamute parkimine Kalda tn 4 (Pos 1), Kalda tn 6 (Pos 2) ja Kalda tn 8 (Pos 3) on kinnistutele ettenähtud maa-aluse parkimiskorrusena detailplaneeringuga määratud hoonestusalas, kuhu juurdepääs on ettenähtud läbi Kalda tn 4 transpordimaa krundi (linnale kuuluv avaliku kasutusega parkla). Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud maa-aluse hoonestusala tingmärgiga tähistatud ala ulatuses võib projekteerimisel parkimiskohtade paigutust korrigeerida. Kehtiv detailplaneering ei näe ette võimalust hoonete teenindamiseks vajaliku parkimisvajaduse kavandamist maa peal ja ka mitte osaliselt ega ristparkimist teel. Kalda tn 2 kinnistule lubab detailplaneering ainult praamiootejärjekorda ehk ajutist peatumist, mitte parkimist. Kinnistul Kalda tn 4 näeb detailplaneering ette avaliku kasutusega parkla. Pos 5 tänava maale ei ole detailplaneerinuga lubatud parkimist kavandada. Autode ja jalgrataste parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt EVS 843:2016 standardile ning hoonete kasutusotstarvetele; 2) taotleja asus 30.08.2022 ehitama kehtiva ehitusloa alusel, kuid 19.06.2023 otsustas esitada uue ehitusloa taotluse Kalda tn 2, 4, 6, 8 äripindadega korterelamute ja maa-aluse parkla rajamiseks. Selgus, et kavandatavate muudatuste maht on märkimisväärne, mistõttu vastustaja palus taotlejal esitada võrdlustabeli plaanitavate muudatustega ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektiga. Edastatud mahukast muudatuste võrdlustabelist selgus, et ehitusloa aluseks olevat projekti muudetakse uue projektiga oluliselt. Ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 3 näeb ette ehitusprojektile esitatavad nõuded, mis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 lg 1 näeb ette ehitusprojekti muutmise võimalust üksnes sellisel juhul, kui muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea taotlema uut ehitusluba või esitama uut ehitusteatist. Taotleja taotleb uut ehitusluba, millega ta ühtlasi tunnistab kavandatavate muudatuste olulist mõju senisele kehtivale ehitusprojektile kui ka kehtivale detailplaneeringule; 3) taotleja käsitlused dokumentides on vastuolulised, kus ühe ehitusprojekti raames esitatakse +/- 0.00 kohta erinevaid arvulisi absoluutväärtusi, sh on nende vahe 49 cm. Kohapealse 02.10.2023 ehitustegevuse kontrolli käigus peatöövõtja OÜ Vilcon projektijuht Aleksei Neiman selgituste kohaselt +/-0.00 on tõstetud ca 50 cm ja ehitatakse uue projekti kohaselt; 4) taotleja esindaja esitanud vastustajale 26.09.2023 uue parkimiskohtade arvutuse ja asendiplaani, mille kohaselt on näha, et maa-alust parklat ei plaanita täies mahus välja ehitada ja parkimine kavandatakse suuremahuliselt maa peale. Detailplaneeringu seletuskirja p 1.6.6 kohaselt on parkimine kruntidel Pos 1–3 kavandatud maa-alusena. Joonisel 3 on esitatud maaaluse parkla hoonestusala, mis jääb Pos 1–3 kruntidele. Ehitusloas on selgelt väljendatud, et maa alla on ette nähtud kokku 186 parkimiskohta. Järelikult on taotleja kavandatav parkimiskohtade oluline vähendamine maa alt maa peale vastuolus kehtiva ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga kui ka detailplaneeringuga; 5) ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitustegevus järgus, kus maa-aluse parkimiskorruse mahu suurendamine ehitusloa kohaseks on võimalik. Ehitamisega jätkamisel ettekirjutuse kehtivuse ajal ehk esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei ole suure tõenäosusega võimalik maa2(7)
3-23-2386 aluse parkimiskorruse mahtu suurendada kehtiva ehitusloa kohaseks, mis tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel rajatakse ehitis, mis ei vasta detailplaneeringule. Sellise ehitise tulevikus detailplaneeringuga kooskõlla viimine ei ole ehitustehniliselt võimalik või osutub see ebamõistlikult keeruliseks. Taotleja ei ole ehitustegevust ka peale ettekirjutuse tegemist peatanud, vaid on seda jätkanud, mis toob tema enda tegevusest tulenevalt kaasa võimalikud tagajärjed, mille kõrvaldamine hiljem on keeruline, kui mitte võimatu ning tuues avaldajale kaasa märkimisväärseid kulusid.
4.Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuna taotleja vaidlustas 10.10.2023 ettekirjutuse nr 8-17/9066 vaidemenetluses, on esialgse õiguskaitse taotlemine kohtus lubatav (HKMS § 249 lg 2); 2) taotleja sõnul tekib tal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatu kahju. Taotleja kavandatud ja tellitud ehitustööde katkestamine ei võimaldaks püsida ehitustööde ajakavas ja eelarve piirides ning tooks kaasa olulised probleemid ehitustööde tegemiseks sõlmitud lepingute täitmisel. Samuti tekitab ehituse peatamine juba valminud ehitisele olulise kahju. Taotleja on eelnevat põhistanud ning esitanud vastavad tõendid; 2) ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1 ja 2 järgi on omanikul kohustus tagada ehitamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh peab olema tagatud ehitise vastavus planeeringule kui ka ehitamiseks vajalike lubade olemasolu. EhS § 12 lg 1 sätestab kohustuse ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Vaadeldaval alal kehtib Pärnu Linnavalitsuse 20.06.2019 otsusega nr 55 kehtestatud Pärnu linnas Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringu järgi on hoonetega seonduv parkimine kruntidel Pos 1–3 kavandatud maa alla. Joonisel 3 on esitatud võimaliku maa-aluse parkla hoonestusala, mis jääb Pos 1–3 kruntidele (detailplaneeringu lk 10). Pärnu Linnavalitsus andis 04.12.2019 ehitusloa nr 12271/34615 Kalda tn 2, 4, 6 ja 8 kinnistule maa-aluse hooneosa püstitamiseks ja Kalda tn 4, Kalda tn 6, Kalda tn 8 elu- ja ärihoonete püstitamiseks. Projekti kohaselt on ehitustegevus kavandatud detailplaneeringukohaste etappidena. I etapp maa-alune hooneosa (tähis projektis PVSH0) 71 + 21 parkimiskohaga koos elu- ja ärihoonega Kalda tn 4 (tähis projektis PVSH1). II etapp maa-alune hooneosa 30 parkimiskohaga koos elu- ja ärihoonega Kalda tn 6 (tähis projektis PVSH2). III ja IV etapp maa-alune hooneosa 24 ja 40 parkimiskohaga koos elu- ja ärihoonega Kalda tn 8 (tähis projektis PVSH3), sadamahoone Kalda tn 2 (tähis projektis PVSH4) ja avalik parkla koos juurdepääsudega. Taotleja esitas 19.06.2023 ehitisregistri kaudu Pärnu Linnavalitsusele uue ehitusloa taotluse Kalda tn 2, 4, 6, 8 äripindadega korterelamute ja maa-aluse parkla rajamiseks koos Arhitekt Must OÜ ehitusprojektiga. Vanasadama Arenduse OÜ esitas 28.08.2023 Pärnu Linnavalitsusele võrdlustabeli plaanitavate muudatustega kehtiva ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis. Nimetatud tabelist nähtuvalt on tõstetud parkla põranda tasapinda ning tõstetud parkimiskohtade arvu 1 võrra. Samas projekti eskiisist nähtub maapealne parkimislahendus, mis on vastuolus detailplaneeringuga ning millist lahendust ei näinud ette 04.12.2019 ehitusluba nr 12271/34615. Ka taotleja esindaja väljendas Pärnu linnale, et kogu maa-aluse parkla maht on välja ehitatud ja rohkem juurde ehitada ei planeerita. Parkimine kavandatakse suuremahuliselt maa peale. Samuti on menetlusosaliste vahel vaidlus hoone absoluutkõrguse osas. Arvestades eelnevat lähtus vastustaja ettekirjutuse tegemisel õigesti eeldusest, et ehitustegevus ei toimu seaduslikul alusel, st ehitatakse projektide alusel, millele ei ole ehitusluba väljastatud; 3) menetlusosalised ei ole avaldanud, et vaie oleks lahendatud. Pärnu linn teatas, et taotleja ei ole praeguse ajani ettekirjutust järginud ning ehitustegevust peatanud. Seega on paljasõnalised taotleja väited, et taotlejale tekivad vaidemenetluse ajal kahjulikud või pöördumatud tagajärjed. Küll aga nõustub kohus vastustajaga, et negatiivsed tagajärjed saabuvad taotlejale juhul, kui ta ehitustegevusega jätkab ning ehitab projektide järgi, mille osas ei ole praeguse ajani ehitusluba 3(7)
3-23-2386 väljastatud. Paljasõnalised on taotleja väited osas, et ehitustegevus on vaidlustatud ettekirjutusega peatatud määramata ajaks. EhS § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Kuigi eelnevast nähtub, et vastustaja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust väljastada 30 päeva jooksul ehitusluba või sellest keelduda, nähtub, et 19.06.2023 esitatud ehitusloa osas toimub haldusmenetlus. Puudub alus järeldada, et haldusmenetlusega viivitatakse määramata aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Taotleja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus eksis asjaolude tuvastamisel (s.o maa peale parkimiskohtade ehitamine ja vähem parkimiskohti). Ehitusprojekti kohaselt oli minimaalne veetaseme absoluutkõrgus 3,19 m, kuid projekti muudatuses on see 3,68 m, mistõttu on vahe 49 cm. Ametnik ei mõistnud, millist kõrgust mõeldakse. Eespool mainitut pole ettekirjutuses kajastatud, vaid see esitati alles kohtumenetluses. Vastustajale pidi olema selge, mida taotleja mõtles; 2) ettekirjutus tehti ehitusloamenetluses. Ehitusloa menetluses ei saa ettekirjutust teha (korrakaitseseadus (KorS) § 1 lg 8); 3) taotleja ei kavatse maa peale parkimiskohti ehitada; 4) ehitusloa kohase ehitamisega saab jätkata. Ehitamine toimus kooskõlas ehitusloaga; 5) õige pole seisukoht, et ettekirjutust ei tehtud tähtajatult. Ettekirjutuse resolutsioonis on märgitud, et ehitamisega jätkamine otsustatakse pärast uue ehitusloa taotluse menetluse lõppemist. Selline haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 mõttes tühine; 6) ettekirjutuse õiguslik alus ei ole KorS § 28 lg 1. Ettekirjutuse tegemiseks kohane õiguslik alus puudub. Ohtu ei esine.
6.Vastustaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jättis 20.11.2023 korraldusega nr 751 taotleja vaide rahuldamata; 2) kavandatavate muudatuste maht on märkimisväärne. Samal ajal üritab taotleja ehitamisega jätkata; 3) avaldaja dokumentidest nähtub, et tänaseks on tõstetud parkla põranda tasapinda ning ümber korraldatud parkimine selliselt, et see toimub maa peal. Nimetatu on detailplaneeringu ja ehitusloaga vastuolus. Taotleja esindaja kinnitas, et maa-alune maht on välja ehitatud. See tähendab, et parkimine toimub maa peal. Peatöövõtja kinnitas, et kogu hoone +/- 0.00 on tõstetud umbes 50 cm ehk kõrguseni 3,68 abs. Kontoris olid nähtavad uute kõrgusmärkidega joonised. Seega on ilmne, et taotleja ei ehita kehtiva ehitusloa alusel; 4) usutav pole, et kui taotleja esitab uue mahukate muudatustega ehitusprojekti, et siis ta jätkab ehitamist vana ehitusprojekti alusel; 5) ettekirjutus on tehtud korrektselt riikliku järelevalve menetluses (EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2 ning § 133 ja KorS § 28 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
4(7)
3-23-2386
8.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ja lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab taotluse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
9.Vastustaja kohustas Vanasadama Arenduse OÜ-d peatama Pärnu linnas Kalda tn 4, 6, 8 ja 10 kinnistutel ehitustööd (ettekirjutuse resolutsiooni p 1). Samuti selgitas vastustaja, et ehitamisega jätkamine otsustatakse pärast uue ehitusloa taotluse menetluse lõppemist (ettekirjutuse resolutsiooni p 2).
10.Taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tema ehitustegevus peatati ja eelduslikult omab see taotleja õigustele negatiivset mõju.
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut, et taotluses toodud põhjenduste alusel pole võimalik järeldada, et vaidlus omaks sellist perspektiivi, mis lubaks vaidemenetluse ja kohtusse kaebuse pöördumise ajaks kohaldada esialgset õiguskaitset.
12.KorS § 1 lg 8 p 1 ei ole praeguses asjas kohaldatav, sest vaidlusalune ettekirjutus pole antud ehitusloa menetluses. Vaidlusalune ettekirjutus tehti riikliku järelevalve menetluse raames riikliku järelevalvet reguleerivate normide alusel (vt EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2), kontrollimaks, kas taotleja järgib ehitamisel detailplaneeringut ja ehitusloa aluseks olevat projekti. Ehitusloa ja riikliku järelevalve menetlus võivad toimuda paralleelselt.
13.Vaidlusalusel ettekirjutusel puuduvad tühise haldusakti tunnused HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes. Vaidlusaluse ettekirjutuse – s.o ehitamise peatamise – näol on tegemist ajutise meetmega, selgitamaks välja ehitamise kooskõla detailplaneeringuga ja ehitusloa aluseks oleva projektiga. Ajutist meedet kohaldataksegi asjaolude väljaselgitamiseni.
14.KorS § 28 lg 1 ei luba ettekirjutust teha mitte üksnes ohuolukorras, vaid ka siis, kui aset leiab kestev korrarikkumine. Viimasel juhul on korrakaitseorgani meetme mõtteks lõpetada kestev korrarikkumine. Kui ehitamine toimub vastuolus kehtivate ehitusnormide ja -tingimustega, siis on tegemist realiseerunud ohuolukorra ehk korrarikkumisega. Korrarikkumise olukorras on korrakaitseorganil õigus kaaluda meetme kohaldamist, praeguses olukorras ehitamise peatamist.
15.Antud olukorras oli kaebajale detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusluba, et ehitada vastavalt projektile. Taotleja alustas ehitusloa aluseks oleva projekti järgi ehitamist 30.08.2022. Pärast ehitustööde osalist teostamist esitas taotleja vastustajale 19.06.2023 uue ehitusloa taotluse. Kuna vastustaja hinnangul muudeti esialgset projekti ulatuslikult, tuli taotlejal vastustajale esitada võrdlustabel. Vastustaja järeldas taotleja tegevusest (s.o uue ehitusloa taotlus esitamisest), et tegemist pidi olema projekti mahuka muutmisega. Vastasel korral oleks saanud taotleda mitte uut ehitusluba, vaid olemasoleva ehitusloa muutmist. Nimetatud asjaolu oli vastustajale ajendiks, et viia ehitusobjektil läbi vaatlus.
16.Ettekirjutuse kohaselt tuvastati vaatlusel, et teostatud on vaiatööd, monoliitbetoonist on valatud I ehitusetapi esimese korruse kandeseinad, monoliitbetoonist oli valatud maa-aluse parkla põrand, osaliselt oli valatud monoliitbetoonist maa-aluse korruse välisperimeetri seinad. Vaatluse ajal teostati maa-aluse parkla välisperimeetri seinte raketiste paigaldamist ja armeerimist. Ettekirjutuses märgitakse täiendavalt, et peatöövõtja ehitusfirma OÜ Vilcon 5(7)
3-23-2386 projektijuht selgitas, et kogu hoone +/- 0.00 on tõstetud ligikaudu 50 cm ning ehitatakse uue projekti järgi. Ettekirjutuses on märgitud, et kui I etapi maapealset ehitustegevust jätkatakse, ei ole võimalik teostada maa-aluste parkimiskorruste (II ja III etapp) rajamist. Ettekirjutuses tuuakse välja ka see, et ehitustööde tellija esindaja teatas suulisel vestlusel, et kuna parkimiskohtade järele nõudlus puudub, Kalda tn 6 ja 8 maa-aluseid hooneosasid välja ei ehitata. Saadetud asendiplaani kohaselt kavandati 41 (vastustaja toob välja, et maa alla tuli kavandada 186 parkimiskohta) parkimiskohta avalikult kasutatavasse parklasse ja sadamaala ootealasse. Vastustaja toob ettekirjutuses esile, et detailplaneeringu kohaselt ei ole lubatud hoone teenindamiseks vajalikke parkimiskohti rajada maa peale. Ettekirjutuses tuuakse välja ka see, et uues ehitusloas taotleti hoonete kasutusotstarvete muutmist selliselt, et kaubandus- ja toitlustusasutuste arvelt sooviti teha 28 külaliskorterit. Vastustaja märgib, et detailplaneeringu kohaselt pidi tegemist olema avaliku kasutusega hoonega, mida külaliskorterid pole.
17.Praegusel juhul pole tegemist olukorraga, kus pärast uue ehitusloa taotlus esitamist oleks taotleja ise ehitamise peatanud senikauaks, kuni selgub, mis saab uuest ehitusloa taotlusest, vaid ta jätkas ehitamisega. Loogiline ei ole, et sellises olukorras taotleja jätkaks ehitamist esialgse projekti järgi. Asjaoludest nähtuvalt on tegemist hoone kandvate ja selle perimeetrit puudutavate detailide ehitamisega. Kui hoone tehakse algse projekti järgi suurem või teistsuguse lahendusega, tuleks taotlejal asuda hoonet hiljem pärast uue ehitusloa saamist ümber ehitama. Tegemist oleks aja ja rahalise kuluga. Tõenäoliseks ei saa seega pidada seda, et kui taotleja nägemus on ehitamise käigus muutunud ja ta on koostanud uue projekti, siis jätkaks ta esialgse projekti alusel ehitamist. Antud olukorras esines põhjendatud kahtlus, et taotleja on jätkanud ehitamist mitte ehitusloa aluseks olnud projekti, vaid vastustajale esitatud uue ehitusloa aluseks oleva projekti järgi. Põhjendatud kahtlust kinnitavad ehitaja esindaja tegevus, mille kohaselt ehitamisel järgiti uut projekti ning suuliselt väljendatud teave, et parkimiskohtade järele nõudlus puudub. Taotleja tegevus uue ehitusloa taotluse ja võrdlustabeli esitamisega lubavad järeldada, et esialgset projekti on oluliselt muudetud.
18.Asjaolu, et maa-alust parkimiskorrust on asutud ümber kavandama, kinnitab ka Pärnu Vanasadama Kvartali hoonete ja rajatiste projekteerimistööde 03.08.2023 arhitektuurseletuskiri (lk 11): „Maa-alune parkimiskorrus rajatakse ja ehitatakse välja etapiliselt vastavalt parkimiskohtade ostuhuvile/turusituatsioonile. Esimeses etapis rajatakse käesoleva projektikausta mahus olev maa-alune parkimiskorrus 99 kohaga ning PVSH2 ja PVSH3 rajamisel on võimalik lisada täiendavaid parkimisalasid rajatavate hoonete alla. [---] Maa-alusel korrusel paikneb peamiselt maa-alune parkla ning kuna parkla kasutamise proportsioonid tulenevad parkimisnormatiivist, jagatakse maa-aluse osa netopindala (3128,7 m2), osakaalud Elamumaa ja Ärimaa vahel vastavalt parkimisnormatiivi proportsioonidele (Kolme hoone peale kokku nõutud 56 kohta ärile ja 110 kohta elule) - ehk (33,8%) ärile ning (66,2%) elule, vastavalt siis maa-alustest 99 sõiduki kohast 33 parkimiskohta ärile ning 66 kohta elule. Ülejäänud sõidukite kohad paiknevad maa peal, kuid kohtade proportsionaalsus on sihtotstarvete vahel sama.“ (dtl 66). Kas uus projektijärgne pakutud lahendus vastab detailplaneeringule, siis seda hinnatakse ehitusloa menetluses. Senikaua, kuni puudub selgus, kas uue projektiga kavandatu vastab ehitusnormidele ja -tingimustele, peab ehitamine toimuma üksnes kehtiva ehitusloa aluseks oleva projekti järgi. Praeguses etapis aga puudub veendumus, et taotleja jätkas ehitamist kehtiva ehitusloa aluseks olnud projekti järgi (vt käesolev määrus, p 17).
19.Ajutine meede – s.o ehitamise peatamine – tuleb lõpetada, kui taotleja tegevuse alusel saab veenduda, et ehitamine toimub kooskõlas kehtivate ehitusnormide ja -tingimustega. 6(7)
3-23-2386
20.Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.