Muud

korterite ja äripindade osas u 30 võlaõiguslikku müügilepingut juba enne ehitiste valmimist, milles sätestatud tähtaegade ületamine võib kaasa tuua ostjate poolt korteritest loobumise ja lepingutest taganemise. Taotlejale ei ole võimalik heastada olulist kahju. Lepingu p-st 3.6.1 nähtub, et taotleja peab lepingu eseme valmis ehitama hiljemalt 31.10.2024 ning lepingu punkti 4.1. kohaselt on avaldaja kohustatud ostjatele moodustatavad korteriomandid üle andma hiljemalt 15.11.2024. P-st

ehitusprojektile esitatavad nõuded, mis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 lg 1 näeb ette ehitusprojekti muutmise võimalust üksnes sellisel juhul, kui muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea taotlema uut ehitusluba või esitama uut ehitusteatist. Taotleja taotleb uut ehitusluba, millega ta ühtlasi tunnistab kavandatavate muudatuste olulist mõju senisele kehtivale ehitusprojektile kui ka kehtivale detailplaneeringule. Ettekirjutuse p.1.4 viitab vastustaja selgesõnaliselt taotleja erinevale arusaamale. Kui uues arhitektuurse osa projektis (Arhitekt Must OÜ) märgitakse hoone +/- 0.00 kõrguseks 3,68 abs., siis sama projekti koosseisus on esitatud ka konstruktsioonide osa ehitusprojekt. Konstruktsioonide osa ehitusprojektis, KB23OÜ töö Konstruktsioonid 22.08.2023, seletuskirjas on selgesõnaliselt väljendatud, et hoone +/-0.00 = 3,19 abs. Sellest ka sõnastus „Jääb selgusetuks, mida siiski tegelikult on mõeldud“. Oluliseks on siinjuures ka asjaolu, et Ehituskonstruktsioonide põhiprojekti ekspertiis Töö nr. EK-EKS-004, koostaja X. X., ei ole kordagi oma ekspertiisis maininud vajadust teha muudatusi hoone +/- 0.00 abs muutmiseks. Ka ei ole kordagi käsitletud, et kavandatakse ehitada ehitusloa saanud projektist erinevalt. Vastupidi, menetlusse esitatud konstruktsioonide osa ehitusprojektis on jäädud +/- 0.00 abs määramisel ehitusloa saanud projekti kohaseks, so 3.19 abs (EH2000 süsteemis). Järelikult on taotleja käsitlused dokumentides vastuolulised, kus ühe ehitusprojekti raames esitatakse +/- 0.00 kohta erinevaid arvulisi absoluutväärtusi, sh on nende vahe 49 cm. Kohapealse 02.10.2023 ehitustegevuse kontrolli käigus peatöövõtja OÜ Vilcon projektijuht B. B. selgituste kohaselt +/-0.00 on tõstetud ca 50 cm ja ehitatakse uue projekti kohaselt. Niisamuti uute kõrgustega ehitusjoonised olid ehitusobjekti kontoris nähtaval kohal. Vastustajal ei ole alust kahtlustada peatöövõtja esindajat valeinfo edastamises, seda enam, et ka uued ehitusjoonised olid kasutusel. B. B. omab nõutavat pädevust ehitustegevuse juhtimises. Pärnu Linnavalitsuses 19.09.2023 toimunud veebikoosolekul avaldas taotleja esindaja G. G., et kogu maa-aluse parkla maht on välja ehitatud ja rohkem ei planeerita. Niisamuti on G. G. esitanud vastustajale 26.09.2023 uue parkimiskohtade arvutuse ja asendiplaani, mille kohaselt on selgelt näha, et maa-alust parklat ei plaanita täies mahus välja ehitada ja parkimine kavandatakse suuremahuliselt maa peale. Detailplaneeringu seletuskiri p.1.6.6. Hoonetega seonduv parkimine on kruntidel Pos 1...Pos 3 kavandatud maa-alusena. Joonisel 3 on esitatud maa-aluse parkla hoonestusala, mis jääb Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 kruntidele. Pärnu Linnavalitsuse 02.12.2019 korraldusega nr 780 on väljastatud ehitusload Kalda tn 2, 4, 6 ja 8 kinnistule maa-aluse hooneosa Kalda tn 4, Kalda tn 6, Kalda tn 8. Projekti kohaselt on ehitustegevus kavandatud detailplaneeringukohaste etappidena – I etapp maaalune hooneosa (tähis projektis PVSH0) 71 + 21 parkimiskohaga koos elu- ja ärihoonega Kalda tn 4 (tähis projektis PVSH1), II etapp maa-alune hooneosa 30 parkimiskohaga koos elu- ja ärihoonega Kalda tn 6 (tähis projektis PVSH2), III ja IV etapp maa-alune hooneosa 24 ja 40 parkimiskohaga koos elu- ja ärihoonega Kalda tn 8 (tähis projektis PVSH3), sadamahoone Kalda tn 2 (tähis projektis PVSH4) ja avalik parkla koos juurdepääsudega. Seega on ehitusloas väga selgelt väljendatud, et maa alla on ette nähtud kokku 186 parkimiskohta. Järelikult on taotleja kavandatav parkimiskohtade oluline vähendamine maa alt maa peale vastuolus kehtiva ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga kui ka detailplaneeringuga. 10.10.2023 ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitustegevus järgus, kus maa-aluse parkimiskorruse mahu suurendamine ehitusloa kohaseks on võimalik. Ehitamisega jätkamisel ettekirjutuse kehtivuse ajal ehk esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei ole suure tõenäosusega võimalik maa-aluse parkimiskorruse mahtu suurendada kehtiva ehitusloa kohaseks, mis tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel rajatakse ehitis, mis ei vasta detailplaneeringule. sellise ehitise tulevikus detailplaneeringuga kooskõlla viimine ei ole ehitustehniliselt võimalik või osutub see ebamõistlikult keeruliseks. Taotleja ei ole ehitustegevust ka peale ettekirjutuse tegemist peatanud, vaid on seda jätkanud, mis toob tema enda tegevusest tulenevalt kaasa võimalikud tagajärjed, mille kõrvaldamine hiljem on keeruline, kui mitte võimatu ning tuues avaldajale kaasa märkimisväärseid kulusid.

Vastustaja ei ole ettekirjutusega peatanud ehitustegevust määramatuks ajaks, vaid selle ajani kuni uus ehitusloa taotlus saab menetletud, kõik vastuolud lahendatud ning kavandatav on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse taotlusega luua olukorra, mis toob paratamatult kaasa tagajärgi, mille kõrvaldamine hiljem on keerukas või ebamõistlikult kulukas. On ilmselge, et ehitustegevuse jätkamine on vastuolus ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kui ka kehtiva detailplaneeringuga, mistõttu ei saa olla lubatav sellise ehitustegevuse jätkamine senikaua, kui ei ole sellise ehitise püstitamiseks antud ehitusluba. Vastustajale ei ole teada, et taotlejal oleks pooleli ehitustöid, mis vajavad kaitsmist ilmastiku olude eest. Kohtu põhjendused

ette 04.12.2019 ehitusluba nr 12271/34615. Ka taotleja esindaja väljendas Pärnu linnale, et kogu maa-aluse parkla maht on välja ehitatud ja rohkem juurde ehitada ei planeerita. Parkimine kavandatakse suuremahuliselt maa peale. Samuti on menetlusosaliste vahel vaidlus hoone absoluutkõrguse osas. Arvestades eelnevat lähtus vastustaja ettekirjutuse tegemisel õigesti eeldusest, et ehitustegevus ei toimu seaduslikul alusel, st ehitatakse projektide alusel, millele ei ole ehitusluba väljastatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.