Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1629 30. juuni 2023 Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla kohustamiseks tagada talle eesti keele õppimise võimalus Kaebaja Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla, esindaja Marek Aas Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2022. a otsus Aleksei Nikiforovi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2022. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2021. a otsuse resolutsioon. Asendada halduskohtu otsuse põhjendused osas, mis puudutab nõuet Viru Vangla kohustamiseks tagada Aleksei Nikiforovile võimalus eesti keele õppes osalemiseks, käesoleva otsuse põhjendustega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Aleksei Nikiforov esitas 19. veebruaril 2020 Viru Vanglale taotluse eesti keele õppimise, sotsiaalprogrammides osalemise ja soovitud töö tegemise võimaldamiseks. Vangla vastas
märtsil 2020 kirjaga, osutades, et on kaebaja samasisulistele pöördumistele juba varem vastanud.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja 26. augustil 2020 vangla otsuse peale Tartu Halduskohtule kaebuse, leides mh, et vangla keeldumine eesti keele õppe võimaldamisest oli õigusvastane. Kohus võttis kaebuse mh eesti keele õppe tagamise kohustamise nõudes menetlusse.
3.Viru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kaebaja kannab eluaegset vangistust ja viibib Eestis välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel. Ennetähtaegsel vabanemisel puudub tal Vene Föderatsiooni kodanikuna seaduslik alus Eestis viibida ja ta saadetakse riigist välja. Eesti keele õpetamine pole kooskõlas karistuse täideviimise eesmärkidega, kuna ei aita kinnipeetaval ühiskonda integreeruda. Aastal 2011 õppis kaebaja eesti keelt, kuid õpingud katkesid temast tingitud põhjustel.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 11. oktoobri 2021. a otsusega kaebuse keeleõpet puudutavas osas ja kohustas vastustajat võimaldama kaebajal osaleda eesti keele õppes esimesel võimalusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
3-20-1629
4.1.Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 4 sätestab kinnipeetava subjektiivse õiguse eesti keele õppele. Kaebaja on põhjendanud eesti keele õppimise huvi ning keeleõpe on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kohtuasja materjalist nähtub, et kaebaja venekeelseid pöördumisi, mis ei ole vaided ega kahjunõuded, vangla sisuliselt läbi ei vaata. Olukord, kus vangla eeldab eestikeelseid pöördumisi, kuid seejuures ei võimalda kaebajal eesti keelt õppida, pole põhjendatud. Kuigi 2011. aastal katkesid kaebaja keeleõpingud temast tingitud põhjustel, siis võivad kaebaja motivatsioon ja arusaam eesti keele oskuse vajalikkusest olla muutunud.
5.Vastustaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 12. oktoobri 2022. a otsusega halduskohtu otsuse kaebuse rahuldamist puudutavas osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis rahuldamata nõude Viru Vangla kohustamiseks tagada kaebajale võimalus õppida eesti keelt. Kohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.
6.1.Eesti keele õppimisele vanglas kohalduvad erinevad tingimused võrreldes muu hariduse omandamisega. Keeleõpe ei pea sisalduma individuaalses täitmiskavas ega lähtuma kinnipeetava arenguvajadustest. VangS § 34 lg 4 kohaselt tuleb eesti keele mittevaldajale keeleõpe soovi korral tagada. Tegemist on vahetult seaduse alusel tekkiva kinnipeetava subjektiivse õigusega ning vanglal puudub selles küsimuses kaalutlusõigus. Ühtlasi on eesti keel kohustuslik asjaajamise keel. Keeleõppe võimaldamisest keeldumine võib võtta kaebajalt võimaluse oma õiguste teostamiseks.
6.2.Kinnipeetava õigus õppida eesti keelt ja sellele vastav vangla kohustus võimaldada keeleõpet pole siiski absoluutne. Kohtuasja materjalist nähtub, et aastal 2011 võimaldas vangla kaebajal eesti keelt õppida, kuid õpingud katkesid seoses distsiplinaarrikkumistega. Seega täitis vangla VangS § 34 lg-st 4 tuleneva kohustuse keeleõpet pakkuda. Kaebaja jättis omal süül õppimise võimaluse kasutamata ja kaotas sellega subjektiivse õiguse nõuda, et vastustaja talle uuesti keeleõpet pakuks. Eeltoodust tulenevalt oli 2020. aastal eesti keele õppimise võimaldamisest keeldumine põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab, et seoses kartseris viibimisega pole ta varem keeleõppes osalenud.
8.Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Vaidlus on pooleli selle üle, kas vangla pidi tagama kaebajale võimaluse õppida eesti keelt.
10.Eesti keele õppimist vanglas reguleerib VangS § 34 lg 4, mille esimene lause sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Seega tagatakse kinnipeetavale keeleõpe, kui täidetud on kaks tingimust: a) kinnipeetav ei valda eesti keelt ja b) kinnipeetav soovib eesti keelt õppida. Seadus ei kohusta eesti keele õppimise motiive põhistama.
11.Erinevalt põhihariduse, üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamisest ei sätesta vangistusseadus eesti keele õppimisele täiendavaid nõudeid, sh ei pea keeleõpe olema ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ega johtuma tema arenguvajadustest (vrd nt VangS § 35 lg 1 ja § 36 lg 1). Samuti ei seo seadus eesti keele õpet VangS § 34 lg-s 1 loetletud hariduse omandamise võimaldamise 2(3)
3-20-1629 konkreetsete eesmärkidega (s.o võimaldada kinnipeetaval jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist) ega kinnipeetava resotsialiseerumise eesmärkidega laiemalt.
12.Seega sedastasid kohtud õigesti, et VangS § 34 lg-st 4 tulenevad kinnipeetava subjektiivne õigus eesti keelt õppida ja vangla kohustus keeleõppes osalemise võimalus tagada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-15, p 12). Vanglal puudub üldjuhul selles küsimuses kaalutlusõigus, s.o vangla ei saa valida, kas eesti keelt mittevaldavale kinnipeetavale keeleõpet lubada või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajale riigikeele õppe võimaldamise otsustamisel asjassepuutuv vangla väide, et kinnipeetav kannab eluaegset vangistust ning saadetakse ennetähtaegsel vabanemisel Eestist välja. Vanglal ja kohtul puudub alus asuda hindama, kas eesti keele õppimine on vajalik ja kooskõlas karistuse täideviimise eesmärkidega.
13.Põhiseaduse (PS) § 6 järgi on riigikeel eesti keel ja seetõttu on PS § 52 lg 1 kohaselt eesti keel ka asjaajamise keel. Haldusmenetluses esitatavad avaldused ja taotlused, samuti märgukirjad ja selgitustaotlused tuleb üldjuhul esitada eesti keeles. Vastused neile on samuti eesti keeles (vt nt keeleseaduse § 10 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 5). Ka kohtuasja materjalist nähtub, et vangla, osutades eesti keelele kui asjaajamiskeelele, muukeelseid pöördumisi läbi ei vaata. Ringkonnakohus leidis seega õigesti, et isiku õigused võivad jääda kaitseta olukorras, kus vangla küll nõuab eestikeelseid pöördumisi, kuid seejuures keeldub keeleõpet tagamast.
14.Kuigi üldjuhul tuleb kinnipeetavale tagada võimalus eesti keelt õppida, siis ei välista kolleegium, et eriliste asjaolude ilmnemisel võib keeleõppes osalemise piiramine olla asjakohane.
15.Ringkonnakohus leidis, et keeleõppest keeldumine oli käsiloleval juhul põhjendatud, kuivõrd a) vangla pakkus 2011. aastal keeleõppe võimalust ning b) kaebaja keeleõpingud katkesid temast tingitud põhjustel. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist asjaoludega, mis automaatselt peaksid edasisi keeleõpinguid takistama.
16.Kassaator märgib, et ringkonnakohtu seisukoht kaebaja varasemate keeleõpingute kohta on ekslik, kuna vaidlusalusel perioodil viibis ta kartseris. Kohtuasja materjali põhjal pole võimalik tõsikindlalt väita, et 2011. aastal oli kaebajale tagatud reaalne võimalus eesti keelt õppida. See asjaolu pole vaidluse lahendamisel aga määrava tähtsusega. Isegi kui oleks tuvastatav, et kaebaja õppis eesti keelt ning õpingud katkesid temast tingitud põhjustel, on kõnealustest sündmustest möödunud üle kümne aasta. Nagu halduskohus õigesti osutas, siis on tegemist piisavalt pika ajavahemikuga, mille vältel kaebaja hoiakud võivad olla muutunud.
17.Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on avaldanud soovi eesti keelt õppida ning ta eesti keelt ei valda. Kolleegiumi hinnangul pole vangla ära näidanud ega nähtu ka kohtuasja materjalist selliseid erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse keelduda keeleõppes osalemise võimaldamisest (nt süstemaatiline kinnipeetavast tingitud keeleõppe katkemine, ebamõistlikult lühike ajavahemik keeleõppe tagamisest keeldumise ja kinnipeetava uue samasisulise taotluse vahel, kinnipeetavast lähtuv oht kogumis muude teguritega vms). Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et VangS § 34 lg 4 alusel tuleb vanglal kaebajale keeleõpe tagada.
18.Kolleegium rahuldab kaebaja kassatsioonkaebuse ja tühistab ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Kolleegium jätab jõusse halduskohtu otsuse resolutsiooni ja asendab halduskohtu otsuse eesti keele õppimist puudutavad põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.