AS Pärnu Sadam kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduste nr 78 ja 74 alusel väljastatud ehituslubade tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Pärnu Sadam, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Karmen Kaplinski Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Katrin Karu Kolmas isik – OÜ SP1, esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pärnu linna ja SP1 OÜ määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde OÜ SP1 määruskaebuse lisad 1–20 digitaalse toimiku lehekülgedel 303–383 ja AS Pärnu Sadam 21.04.2021 vastuse lisad 1–5 digitaalse toimiku lehekülgedel 483–489.
2.Rahuldada määruskaebused osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus osas, milles halduskohus peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 74 alusel väljastatud ehitusloa kehtivuse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus 01.02.2021 korraldust nr 74 „Tee ehitusloa andmine“ puudutavas osas rahuldamata. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus muutmata.
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Pärnu Sadam on Pärnu linnas tegutsev sadamaettevõte. Tema tegevuskohast üle Pärnu jõe asub 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega Lootsi tn 10 kinnisasi (registriosa nr 2827405, katastritunnus 62510:009:0011). Lootsi tn 10 kinnisasjal kehtib Pärnu Linnavolikogu 19.04.2007 otsusega nr 37 kehtestatud Ringi tn 56a, 58, 60 ja Lootsi tn 10 kinnistute ning sellega külgneva jõeäärse maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringu seletuskirja järgi kehtib alal 18.05.2006 otsusega nr 64 kehtestatud Lootsi tn 10 detailplaneering, milles ette nähtud
3-21-458 piirivalvekordoni ja hõljuki infrastruktuuri ehitusõigust uus detailplaneering ei muuda. Pärnu linna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi asub Lootsi tn 10 riigikaitsemaal. Lootsi tn 10 kinnisasja omanik on OÜ SP1.
2.OÜ SP1 esitas Pärnu linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks, et muuta Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarvet ja ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille esimene korrus oleks avalikult kasutatav. Kuna OÜ SP1 võttis taotluse tagasi, detailplaneeringu menetlus lõpetati.
3.OÜ SP1 esitas Pärnu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse Lootsi tn 10 kinnistule Vabatahtlike Päästjate Maja püstitamiseks. Ümberkaudsete kinnistute omanikud olid ehitusloa andmisele vastu.
4.Pärnu Linnavalitsus andis 01.02.2021 korraldusega nr 78 ehitusloa Vabatahtlike Päästjate Maja ehitamiseks ning 01.02.2021 korraldusega nr 74 ehitusloa Pärnu linnale kuuluvale Lootsi tn 6//8 kinnistule (registriosa nr 17305, katastritunnus 62510:002:2860) Lootsi tn 10 kinnistut teenindava tee ehitamiseks.
5.AS Pärnu Sadam esitas Tallinna Halduskohtule 03.03.2021 kaebuse 01.02.2021 korralduste alusel väljastatud ehituslubade tühistamiseks.
6.Kaebaja esitas halduskohtule 23.03.2021 esialgse õiguskaitse taotluse 01.02.2021 korralduste alusel väljastatud ehituslubade kehtivuse peatamiseks. Vastustaja andis ehitusloa, piirdudes formaalse kontrolliga. Selline tõlgendus ei ole kohtupraktikaga kooskõlas. Ehitusloa taotluse eesmärk on kontrollida sisuliselt ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamist ning lahendada huvikonflikte. Vastustajal tuleb hinnata, kas kavandatav ehitis võimaldab päästjate koolitamist või päästetegevust läbi viia ja kas selline kasutus on tõenäoline. Kolmanda isiku tegelik eesmärk on rajada kinnistule korterelamu. Asjatundja arvamus kinnitab, et projekt ei vasta detailplaneeringule. Veebilehel www.lootsi10.ee kajastatakse tulevase ehitise vaateid, mitte riigikaitselise ehitise funktsionaalsusi või võimalusi. Korterelamut ei tohiks lubada ehitada, kui naaber ei ole sellega nõus. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta on kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta oluliselt raskendatud. Kaebajal ei ole võimalik tagada, et hoonet kasutataks sihtotstarbeliselt. Seega võivad kaebaja ja tulevikus ehitise kasutajate vahel tekkida konfliktid. Vastustaja oleks pidanud viima läbi keskkonnamõjude eelhindamise ja kaaluma keskkonnamõjude hindamise (KMH) algatamise vajadust, sest tegevus on väga lähedal Natura 2000 võrgustikku jäävale alale. Vastustaja on varem pidanud vajalikuks Natura eelhindamine läbi viia, ent praegusel juhul ei ole KMH algatamise vajalikkust kaalutud ega kogutud juurde vajalikku teavet. Kuna ehitusluba muudab üldplaneeringut, pidi vastustaja kaaluma KMH algatamise vajadust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1). Lootsi tn 10 kinnistu vahetus läheduses asub paatide veeskamise slipp. Ehitamine tähendab, et Päästeametil on takistatud slipi kasutamine ning õnnetuste korral puudub operatiivne ligipääs veekogule. Lootsi tn 10 ala läbib ka ülelinnaline kergliiklustee, mille kasutamist ehitustegevus häirib. Puudub oluline avalik huvi, mis õigustab esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides, sest vaidlustatud haldusaktid on vastuolus detailplaneeringus ja üldplaneeringus määratletud avalike huvidega (Päästeameti ligipääs Pärnu jõele, Natura 2000 loodusväärtuste kaitse).
7.Tallinna Halduskohus peatas 24.03.2021 määrusega Pärnu Linnavalitsuse korralduste nr 78 ja 74 alusel väljastatud ehituslubade kehtivuse kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
2(7)
3-21-458 Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse esitamine ei peata kaevatavate haldusaktide kehtivust ega täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kolmas isik alustada ehitustegevust. Kasutusloa väljastamisel ei ole ehitusloa tühistamine võimalik. Kehtiva ehitusloa alusel toimunud ehitustegevuse tulemuse hilisem lammutamine on kohtupraktikat arvestades pigem välistatud. Enamik kaebaja väidetest ei seondu tema subjektiivsete õiguste kaitsega. Ehitusluba ei ole võimalik vaidlustada populaarkaebusega. Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon; tema subjektiivsete õigustega ei seondu Päästeameti jõele juurdepääs ega kergliiklustee kasutamine. Samas lähtub kaebaja tegevusest müra, mida tuleb ümbritseva ala hoonestamisel arvestada. Ehitusloa taotluse eesmärk on kontrollida sisuliselt ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamist ja lahendada huvikonflikte. Kehtiva detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu järgi on Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarve riigikaitsemaa, täpsemalt piirivalvehoone alune maa. Kaheldav on, kas vabatahtlike päästjate büroo- ja majutushoone ehitamine riigikaitsemaale vastab detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruses nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste“ ja praegu maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg-s 7 kirjeldatud riigikaitsemaa maakasutuse sihtotstarbele. Põhjendamatu pole kaebaja kahtlus, et hoone tegelik kasutus osutab kortermajale/majutusasutusele, mis ei ole kehtivate planeeringutega kooskõlas. Naaber ei pea taluma ehitist, mis ei ole planeeringuga kooskõlas. Riigikaitsemaa sihtotstarve on ka avalikes huvides. Isegi kui riigikaitsemaa sihtotstarve ei välista ehitusloa andmist vabatahtlike päästjate maja ehitamiseks, ei ole välistatud, et ehitusprojekti sisuline hindamine võis olla pealiskaudne ja formaalne, arvestamata hoone kasutusest tulenevaid mõjusid. Juba ehitusloa menetluses tuleb hinnata kavandatava hoone kasutamise võimalikkust kavandataval otstarbel, sh mõju kolmandatele isikutele. Kui kinnistule on ette nähtud spetsiifiline ehitusõigus, ei või haldusorgan suhtuda pealiskaudselt ehitusprojekti sisusse ja eeldada, et kasutusloa menetluses on võimalik konflikt lahendada. Sadamat ei ole võimalik mujale kolida. Vajadusel võib nõuda detailsemat eelprojekti veendumaks, et ehitatakse hoonet, mis vastab kasutusotstarbele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistab kolmandal isikul arendusplaani elluviimist, riivates tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust, kuid ta pidi arvestama, et haldusakte võidakse vaidlustada. Ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks ehitusõiguse realiseerimine kolmanda isiku äririsk ega tekitaks ootust, et ehitusluba jääb kehtima. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva avalikke huve, sest objekti pole tellinud Päästeamet. Ei ole võimalik järeldada, et hoone valmimine omaks päästevalmiduse seisukohalt mõju.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Pärnu linn palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus ning teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, missugused kahjulikud tagajärjed saabuvad vabatahtlike päästjate maja püstitamisega. Kehtiv detailplaneering lubab püstitada kinnistule 3–4 korruselise hoone. Kaebaja kahtlus, et hoone võidakse ümber ehitada kortermajaks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohus ei ole välja toonud, missugused kaebaja väited seonduvad tema subjektiivsete õiguste kaitsega. Halduskohus märkis pealiskaudselt, et kaebaja tegevusega kaasneb mürareostus, millega tuleb ala hoonestamisel arvestada. Halduskohus pidas teisejärguliseks, kas müra on võimalik leevendada selliselt, et see kaebajat ei koorma. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust, et tema tegevuse mõjualasse enam hooneid ei püstitata. Liiati ei ole kaebaja Lootsi tn 10 piirinaaber.
9.OÜ SP1 palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3(7)
3-21-458 Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta asjas tehtava otsusega. Halduskohus on põhistanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust kaebaja eest ning väljunud sellega taotluse piiridest. Kaebaja ei väitnud, et ehitusloa tühistamine ei ole hiljem võimalik või õiguste kaitse oleks raskendatud seetõttu, et ehitise hilisem lammutamine on välistatud. Kui kasutusluba on vastuolus detailplaneeringuga, on selle andmine võimalik vaid erandlikel juhtudel. Kohus ei ole kohaldanud esialgset õiguskaitset omal algatusel. Välistatud ei ole ka ehitise lammutamine selle valmisehitamise järel. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta hüvitamiskaebusega, samuti on hiljem võimalik teha ehitusprojektis muudatusi. Kaebaja ei vastusta kinnistule hoone püstitamist, vaid selle kasutusotstarvet ja ehituslikke detaile. Oma väidete põhistamisel on kaebaja tuginenud oletustele ja võltsitud dokumendile. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse intensiivse riive korral, kuid praegu sellist riivet ei nähtu. Kaebajal on hiljem võimalik vaidlustada kasutusluba. Ehitustegevus Lootsi tn 10 kinnistul ei takista Pärnu sadama tegevust. Kaebaja väited subjektiivse õiguse rikkumise kohta on paljasõnalised, tõendatud ei ole, kas ja kui tugev müra Lootsi tn 10 kinnistule levib. Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamisest ei sõltu see, kas kaebaja peab kinni pidama müra normtasemetest. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talutaks ülenormatiivset müra. Liiati on müra levimist võimalik takistada ehituslike meetmetega. Ehitusloa andmisest saab keelduda vaid ehitusseadustiku (EhS) §-s 44 sätestatud alustel, mida praegusel juhul ei esinenud. Kaebaja kinnistu asub 500 m kaugusel üle Pärnu jõe, mistõttu ei ole tegemist naabritega. Kaebaja ei ole väitnud, et hoone ehitamine oleks liialt mürarikas, takistaks tema tegevust vms. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus kolmanda isiku õigustega. Kaebajal puudub kaebeõigus, mistõttu ei ole kaebus perspektiivikas. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema õigusi riivab linna maale avaliku tee rajamine, mille rajamine on ette nähtud ka detailplaneeringus. Ehitatavat teed müra ei häiri. Halduskohus ei ole ehituslubasid eristanud. Kaebaja väited korterelamu ehitamise kohta on samas oletuslikud. Vaidlustada ei saa oletuslikke haldusakte. Liiati puudutavad vastuväited ehitise kasutamist, mitte ehitamist. Ehitusloa andmisel on pädeva asutuse kaalutlusruum kitsam. Ehitise otstarve määratakse kasutusloaga. Vabatahtlike päästjate majale ei ole seaduses sätestatud mis tahes ehituslikke nõudeid. Kaebeõiguse puudumine on leidnud kinnitust ka haldusasjas nr 3-19-478, kus kaebajale selgitati, et ta saab oma huve kaitsta detailplaneeringu menetluses. Ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides ega teiste isikute õiguste kaitseks. Kaebaja tegevuskoha lähedusse jäävad kortermajad. Kuskilt ei nähtu, et kaebaja oleks müra tõttu pidanud pidama kohtuvaidlusi. Riigikaitsemaa sihtotstarbega maa on muu hulgas päästeotstarbel kasutatav maa, mistõttu võib kinnistule rajada vabatahtlike päästjate hoone (MaaKatS § 181 lg 7 sissejuhatav lauseosa). Vabatahtlike päästjate tegevuse edendamine on käsitletav päästeteenistuse otstarbel tegutsemisena päästeseaduse (PäästeS) § 2 lg-te 4 ja 5 mõistes. Kaebaja esitatud asjatundja arvamuse koostamisel on arvestatud võltsitud eelprojekti. Arvamuse on koostanud isik, kes ei oma kutsetunnistust. Arvamus on koostatud ebaprofessionaalselt. Halduskohus ei ole arvestanud avaliku huvi ja kolmanda isiku õigustega. Ehituslubadest ei tulene kaebaja õigustele kahjulikke tagajärgi. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, omandavad kolmanda isiku õigused suurema kaalu. HKMS § 249 lg-st 3 ei tulene, et kolmanda isiku õigustega võiks arvestada vaid siis, kui tal oli tekkinud õiguspärane ootus ehitise püstitamiseks. Kolmas isik on teinud kinnistu omandamiseks suuri kulutusi. Vabatahtlike päästjate maja ehitus on avalikes huvides, sest see tugevdab sisejulgeolekut, mis on siseturvalisuse arengukava järgi prioriteetne. Kolmandal isikul on sõlmitud vabatahtlike päästjate organisatsiooniga kokkulepped. Avalikult kasutatava tee rajamine linnale kuuluvale maale ei ole avaliku huviga vastuolus.
10.AS Pärnu Sadam palus jätta määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus muutmata. 4(7)
3-21-458 Kaebajal on kaebeõigus. Ehituslubade kehtivuse peatamine aitab vältida kaebaja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse rikkumist. Vastustaja ei ole analüüsinud ehitusprojekti sisuliselt, sh seda, kas hoonet on üldse võimalik kavandatud otstarbe kohaselt kasutada. Vastuolud on tuvastanud planeerimisekspert, kes on ehitusprojekti hinnanud. Ekspert vastab planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p-s 10 sätestatud nõuetele. Samal seisukohal on olnud ka teine ekspert. Kortermaja ehitamise eesmärk nähtuv arenduse kodulehel. Kaebaja kinnistu ja Lootsi tn 10 kinnistu on käsitletav naaberkinnisasjadena. Naabrus ei tähenda, et kinnisasjadel peaks olema ühine piir. Õigusvastane on ka tee ehitusluba, sest see on seotud hoone ehitusloaga. Detailplaneeringu järgi võis kinnistule rajada üksnes piirivalve hoone. Isegi kui lubatud on ehitada päästeotstarbeline hoone, ei ole selline hoone elamu, kontor või muu eraomandis oleva hoone alune maa tuletõrje- ja korrakaitseasutuse maa määruse nr 36 mõttes. Halduskohus ei ole väljunud taotluse piiridest. Õigust kohaldab kohus. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, et subjektiivsete õiguste riive pole veel saabunud. Pääste otstarbel kasutatavat maad tuleb sisustada PäästeS alusel. Kaebaja hilisem õiguste kaitse on oluliselt raskem või võimatu, sest ehitustegevusega alustamine muudab faktilist olukorda, mille hilisem kõrvaldamine kohtuotsusega pole võimalik. Kehtiva ehitusloa alusel toimunud ehitise hilisem lammutamine on pigem välistatud. Ehitustegevus segaks Päästeametil reageerida hädaolukordadele Pärnu jõel. Kolmanda isiku õiguste riive ei ole ebaproportsionaalne. Esialgne õiguskaitse ei ole vastuolu siseturvalisuse arengukavaga ega vabatahtlike organisatsioonide õigustatud ootusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.OÜ SP1 on lisanud määruskaebusele 20 tõendit digitaalse toimiku lehekülgedel 303–383 ning kaebaja oma 21.04.2021 vastusele 5 tõendit digitaalse toimiku lehekülgedel 483–489. Võib järeldada, et menetlusosalised soovivad nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus võtab tõendid asja juurde, sest need on asjassepuutuvad ja vajalikud määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
12.Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). See on olukord, kus vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole kaebajale ka soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või on selle hilisem heastamine ebaotstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea olema esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal kindel, kohus peab arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning arvestades esialgse õiguskaitse erinevaid tagajärgi ei saa avalik huvi ja puudutatud isiku õigused vaidlusaluse tegevuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada (HKMS § 249 lg 3).
13.Esialgse õiguskaitse vajadus puudub mh siis, kui on ilmselge, et vaidlustatud haldusakt ei saa kaebaja õigusi riivata. Kui vaidlustatud haldusakt ei riiva ilmselgelt isiku õigusi, ei saa see ka isiku õiguste kaitset raskendada ega võimatuks teha. Seejuures ei ole kaitstavad ainult põhiõigused ja -vabadused. Kaitstav õigus võib võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist, sh planeeringust (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-17-1930, p 14.1). Riive ei pea vajaduse jaatamiseks olema kindel, vaid piisab selle kahjustamise ohust (Riigikohtu 22.09.2014 otsus nr 3-3-1-59-14, p 12). Muul eesmärgil kui subjektiivse õiguse kaitseks on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses nõnda sätestatud (HKMS § 44 lg 2).
14.Halduskohus on õigesti osutanud, et mitmed kaebaja väited ei ole seotud tema subjektiivsete õiguste kaitsega. Nii ei ole Natura 2000 ala keskkonnakaitsenõuete eesmärk kaitsta kaebaja õigusi. Äriühinguna puudub tal ka subjektiivne õigus nõuda kergliiklustee kasutamist vms. Kaebajale ei ole antud õigust pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks. 19.04.2007 otsusega nr 37 kehtestatud detailplaneering näeb ette Lootsi tn 10 kinnistule piirivalvehoone 5(7)
3-21-458 rajamise, sest see asub jõeäärse sadama lähedal. Detailplaneeringu seletuskirjast ei saa järeldada, et piirivalvehoone rajamise eesmärk oleks kaitsta kaebaja õigusi. Piirivalvehoonet sooviti Lootsi tn 10 kinnistule rajada põhjusel, et see oli otstarbekas, sest sadamakoht on lähedal. Selliselt on selle eesmärk suurendada üldiselt turvalisust Pärnu jõel, mitte tagada kaebaja õiguste kaitse.
15.Kaebuses on siiski välja toodud ka kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kaebaja leiab, et ehitusloa realiseerimine võib rikkuda tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Tema arvates rajatakse Lootsi tn 10 kinnistule vabatahtlike päästjate maja asemel kortermaja. Kaebaja toob välja, et kortermaja rajamisel on tema õigustele negatiivne mõju, sest tulevased elanikud võivad hakata protestima sadama tegevusest lähtuva müra vastu, millega võivad kaasneda piirangud tema omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusstaadiumis välistada, et Lootsi tn 10 kinnistule määratud riigikaitsemaa sihtotstarbe järgimine on kaebaja huvides. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja tegevusega kaasneb müra, millega tuleb ümbruskonna hoonestamisel arvestada. Kehtiva üldplaneeringu maakasutusplaani järgi ei ole Pärnu sadama ümbruses elamumaa sihtotstarbega alasid, v.a alad, mis on tõenäoliselt sellisena ajalooliselt välja kujunenud. Ka Pärnu sadamast üle jõe on enamasti üldmaa sihtotstarve. Samuti järgib üldplaneeringus kehtestatud sihtotstarvet detailplaneering. Seega ei saa välistada, et riigikaitsemaa sihtotstarbe järgimine ehitusõiguse realiseerimisel on kaebaja huvides. Kaebaja õigused võivad võrsuda planeeringust. Vastustajagi on kaebaja haldusmenetlusse kaasanud HMS § 42 lg-te 6 või 7 alusel (kaebuse lisa 5, dtl 16), mis osutab, et ta möönis, et ehitusluba võib kaebaja õigusi puudutada. Seejuures ei ole tähendust asjaolul, et kaebaja ei ole Lootsi tn 10 kinnistu külgnev piirinaaber. Kui ehitataval ehitisel on mõju kaugemale kui vaid piirinaabrile, võib ka mittekülgneva kinnisasja omanik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
16.Samas on õige OÜ SP1 seisukoht, et kaebaja õigusi ei saa riivata tee ehitamiseks antud ehitusluba. Tee rajamine üle Pärnu linnale kuuluva maa, et võimaldada Lootsi tn 10 kinnistule juurdepääs, oli ette nähtud juba 19.04.2007 otsusega kehtestatud detailplaneeringus. Tee tuleks ehitada ka siis, kui kinnistule rajatakse riigikaitse sihtotstarbega ehitis. Tee ehitamiseks antud ehitusloa kehtivuse peatamiseks puudub kaebajal seega esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
17.Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista see, et sadama tegevusest lähtuvat müra on võimalik leevendada. Neid asjaolusid tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Ka asjaolu, et ehitusloa realiseerimine ei mõjuta kaebaja majandustegevusega jätkamist, ei tähenda, et esialgse õiguskaitse vajadus puuduks. Ei ole õige seostada esialgse õiguskaitse vajadust vaid eriti raskete tagajärgedega isiku õigustele. Oluline on tuvastada, kas selle õiguse, mille riive vastu on isik kohtusse pöördunud, kaitsmine on kohtuotsusega oluliselt raskem või võimatu. Üldiselt võib eeldada, et kui ehitis on valmis ehitatud, siis on selle hilisem kõrvaldamine ka kaebajale soodsa kohtuotsusega oluliselt raskendatud. Ehitusluba ammendub pärast kasutusloa andmist ning selle tühistamine pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik (Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). Kasutusloa võib anda põhimõtteliselt ka ehitisele, mille ehitusluba on õigusvastane, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p-d 15–17). Kui aga kasutusluba pole veel antud ja kohus ehitusloa tühistab, tuleks linnal ehitise valmisehitamise korral kaaluda kolmandale isikule lammutamisettekirjutuse tegemist või kui see pole arvestatavaid õigusi ja huve arvestades proportsionaalne, siis ehitis seadustada. Täiendav kohtuvaidlus võib kaasneda nii lammutamisettekirjutuse tegemise kui selle tegemata jätmisega. Selliselt raskendab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset. Halduskohus leidis seega õigesti, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Asjakohased ei ole OÜ SP1 väited, et halduskohus on 6(7)
3-21-458 ületanud esialgse õiguskaitse taotluse piire ning on asunud taotlust põhjendama kaebaja eest. Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotlust lahendades seadusest ega ole seotud kaebaja õiguslike põhjendustega. Esialgse õiguskaitse vajadust ei kummuta asjaolu, et kaebajal on võimalik nõuda hiljem kahju hüvitamist. Üldiselt ei ole võimalust nõuda hiljem kahju hüvitamist peetud asjaoluks, mis esialgse õiguskaitse vajaduse välistaks. Kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada kõiki negatiivseid tagajärgi, samuti võib kahju tõendamine olla keeruline (Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 40).
18.Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks peetud kaebuse ilmselget perspektiivitust (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 15 ja 28). Praegusel juhul puudub põhjus pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kaebaja huvides võib olla riigikaitsemaa sihtotstarbeline kasutamine. Seega võib kaebaja nõuda asjassepuutuvatest normidest, sh MaaKatS § 181 lg-st 7 ja EhS-st kinnipidamist. Halduskohtu põhjendused kaebuse perspektiivi osas on asjakohased ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Tulenevalt EhS § 44 p-st 1 tuleb linnavalitsusel ehitusloa andmisel kontrollida ehitusloa vastavust detailplaneeringule ja muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu järgi asub Lootsi tn 10 kinnistu riigikaitsemaal. Kui maa-alale on ette nähtud kindel sihtotstarve, peaks juba ehitusloa menetluses olema selge, kas hoonet on võimalik sel otstarbel kasutada. Kuigi kasutusloa kontrolliesemesse võib põhimõtteliselt kuuluda kontroll selle üle, kas ehitis vastab detailplaneeringule, tuleb see kontroll siiski enamasti teha ehitusloa menetluses (EhS § 44 p 1 ja § 55 p 4, vrdl Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 24). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei ole selge, missugused kitsendused tulenevad kinnistule Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 otsusega nr 64 kehtestatud Lootsi tn 10 detailplaneeringust. Asja materjalidest ei nähtu, et see detailplaneering oleks kehtetuks tunnistatud.
19.Asja materjalidest ei nähtu, et vabatahtlike päästjate maja ehitamise vastu oleks oluline avalik huvi, nt hoone võimalikult kiire valmimine oleks vajalik Päästeameti ülesannete täitmiseks vms. Maja ehitust ei ole tellinud ükski riigiasutus. Seega saab maja valmimine sisejulgeoleku tagamisse panustada vaid kaudselt. Samuti ei ole ühe vabatahtlike päästjate maja panus siseturvalisuse tagamisse eelduslikult väga suur. Selliselt puudub avalik huvi, mis õigustaks kaebaja õiguskaitsevajadusega arvestamata jätmist. Lisaks võib eeldada, et kui maaalale on ette nähtud riigikaitsemaa sihtotstarve, siis on selle sihtotstarbeline kasutamine avalikes huvides. Selliselt eksisteerib vastassuunaline avalik huvi ehitusloa kehtivuse peatamise poolt. Kolmas isik on küll väitnud, et ehitamise edasilükkumine toob talle kaasa kahju, kuid see väide on jäänud paljasõnaliseks. Paljasõnalised on ka väited, et sõlmitud on kokkulepped vabatahtlike päästjate organisatsioonidega, kes ootavad hoone valmimist. Kaebuse edulootusi ei saa pidada niivõrd madalaks, et kolmanda isiku õigused omandaksid suurema kaalu kui kaebaja õigused. Seega ei ole halduskohus 01.02.2021 korralduse nr 78 kehtivuse peatamisel eksinud.
20.Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määruse osas, milles halduskohus peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldusega nr 74 antud ehitusloa kehtivuse, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vastavas osas rahuldamata. Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldust nr 78 „Ehitusloa andmine Pärnu linn, Lootsi tn 10“ puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.