Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 15. detsember 2022, Tartu 3-21-16
Haldusasi
Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. oktoobri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/052811-3 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. novembri 2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. novembri 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta Xi menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 16. jaanuar 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 14. oktoobri 2020. a maksuotsusega nr 12.2-3/052811-3 nõuti Xilt tagasi pangakontole tagastatud tagastusnõue 1045,24 eurot ja teiste kohustuste katteks pangakontole kantud 155,77 eurot ning kohustati teda tasuma maksusumma 4418,99 eurot. Maksuotsuse kohaselt on X võtnud äriühingu juhatuse liikmena Ekotrak OÜ pangakontolt 2019. a märtsis välja 22 095 eurot, mis on tema kui füüsilise isiku tulu ja millelt tuli maksta tulumaksu.
X esitas kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada. Kaebuse kohaselt andis ta vaidlusaluse summa kui kassajäägi koos raamatupidamisdokumentidega üle osaühingu järgmisele juhatuse liikmele Yle. Maksuotsus põhineb valedel asjaoludel.
3.Tartu Halduskohtu 30. novembri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vaidlust pole selles, et Ekotrak OÜ kontolt võeti 2019. a märtsis välja sularahas 22 095 eurot.
3.2.Kaebaja ja tunnistaja Y ütlused sularaha üleandmise kohta langevad küll kokku, aga ütlused on vastuolus dokumentide üleandmise kohta. Kohtule ei esitatud ka ühtegi dokumenti, mis sularaha ettevõtluses kasutamist tõendaks. Miski ei tõenda kaebaja väidet, et sularaha on vormistatud Ekotrak OÜ kassas ning kassajääk anti kolmandale isikule üle. Maksuhalduri hinnangul puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et äriühing kasutas sularaha kaupade ja teenuste eest tasumiseks või muul viisil äritegevuse tarbeks.
3.3.Kaebaja väitis maksumenetluses, et oli juba 1. veebruaril 2019 kõik Ekotrak OÜ asjad üle andnud, kuid sularaha võttis kaebaja välja märtsis 2019.
3.4.Kaebaja väitel tõendab sularaha ja dokumentide üleandmist notariaalne leping, kuid sellist lepingut ei esitatud.
3.5.Ei ole usutav kaebaja põhjendus, et sularaha võttis ta välja seetõttu, et äriühing on varem teinud tehinguid sularahamakseid eelistavate partneritega ja seega võib sularaha äriühingul jätkuvalt vaja minna. Seda põhjusel, et kaebaja sõnul ei ole ta alates 1. veebruarist 2019 äriühingu tegevuses osalenud.
3.6.Seega on õige maksuhalduri järeldus, et kaebaja sai väljavõetud sularaha näol tulumaksuga maksustatavat tulu. Alusetu on kaebaja etteheide, et tõendatud peaks olema ka see, et kaebaja on kasutanud seda raha enda kui füüsilise isiku huvides.
3.7.Kaebaja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud maksustamisele mittekuuluva tuluga.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Maksuotsus pole selge ja üheselt mõistetav, nagu nõuab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1. Selle õiguslikud alused on hektiliselt ning seosetult esitatud. Maksuotsus põhineb kontrollaktil, kuid kontrollakt ei põhine faktilistel asjaoludel, selles pole arvestatud kaebaja ja Y ütlustega. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta ütlustega ei arvesta.
4.2.Kaebaja on selgitanud, et sularaha kasutati ettevõtte äritegevuses. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ta käsitab selliseid tehinguid kaebaja kui füüsilise isiku tehingutena. Kaebaja tegutses äritegevuses tehinguid tehes ettevõtte esindajana ning ei teinud tehinguid enda huvides. Kaebaja ei olnud ettevõtja äriseadustiku ega tarbijakaitseseaduse mõttes. Esindatava nimel tehtud tehingud toovad õiguslikke tagajärgi esindatavale, mitte füüsilisele isikule, kes oli esindajaks. Kaebaja ei ole saanud 2019. aastal muud tulu peale palgatulu. Halduskohus ei võtnud viimaste argumentide osas seisukohta.
4.3.Seisukoht, justkui oleks kaebaja kasutanud raha isiklikeks vajadusteks, ei vasta reaalsusele.
4.4.On arusaamatu, miks ei arvestatud Y selgitusi, mille kohaselt on kassajääk talle üle antud. Kaebaja ja Y on selgitanud, et kõiki dokumentaalseid tõendeid polnud võimalik üle anda seetõttu, et need on üle antud uuele ettevõtte juhatuse liikmele, keda pole võimalik tabada.
4.5.Väär on seisukoht, et Ekotrak OÜ-l puudus vajadus sularaha välja võtta. Pole kehtestatud mingeid piiranguid sularahaga seotud toimingutele.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Vaidlust pole, et kaebaja võttis äriühingu arvelt välja sularaha kokku 22 095 eurot ning oli sel ajal veel äriühingu juhatuse liige ja osanik. Maksumenetluses tuvastati, et raha ei jõudnud tagasi äriühingusse ja kaebaja müüs äriühingu edasi. Väidetud notariaalset lepingut raha üleandmise kohta pole esitatud.
5.2.Seoses väidetavate tehingutega viitab kaebaja üldsõnaliselt dokumentaalsetele tõenditele, mis peaksid kinnitama, kuhu summad liikusid. Samas ei täpsusta ta, mis dokumente ta silmas peab ning millal need esitati. Tegelikult dokumentaalsed tõendid sularaha edasise liikumise kohta Ekotrak OÜ-sse puuduvad ning samuti puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et Ekotrak
OÜ kasutas sularaha kaupade ja teenuste eest tasumiseks või oleks muul moel kasutanud sularaha äritegevuse tarbeks.
5.3.Kaebaja poolt väljavõetud summat ei saa käsitada muu kui tuluna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.
7.Kaebaja heidab maksuotsusele ette seda, et see ei vasta haldusaktile ettenähtud vorminõuetele, st selguse ja üheselt mõistetavuse ning põhjendamise nõuetele (HMS § 55 lg 1, § 56). Iseenesest möönab ringkonnakohus, et maksuotsus (dtl 2-4) on vormistatud keeruliselt arusaadavalt. Ringkonnakohus on veendunud, et maksuotsuseid saaks koostada märksa lihtsamalt ning keskmisele inimesele arusaadavamal moel, kirjutades maksuotsuse tegemist tinginud õiguslikud ja faktilised asjaolud lahti loogiliselt ning üksteisega seostatult. Õigusteadmisteta isikule suunatud haldusakti koostamisel tuleb silmas pidada, et ka niisugune isik saaks haldusaktist ise, ilma õigusabi kasutamata aru. Käesoleval juhul on lisaks sellele, et maksuotsus on koostatud keeruliselt, lahti kirjutamata isegi maksuotsuses korduvalt kasutatud lühendid, mis ei pruugi olla keskmisele inimesele teadaolevad (FI, MKS, HKMS, KA jne). Ka resolutsioon on sõnastatud pigem keeruliselt: „nõuame tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude“ /.../ „nõuame tagasi ettemaksukontole täidetud ja teiste kohustuste katteks kantud summas“ (dtl 2). Lisaks nende resolutsiooni punktide keerulisele sõnastusele on vähemalt viimane lause ka grammatiliselt ebakorrektne (nt kas on mõni sõna puudu või on sõna „summa“ vales käändes). Siiski on ringkonnakohtu hinnangul vorminõuete osas käesolevas asjas kohaldatav HMS § 58, mille järgi vorminõuete rikkumine ei vii haldusakti tühistamiseni, kui see ei mõjutanud asja otsustamist (sama ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Vaidlus on asjas taandunud sisuliselt sellele, kas kaebaja poolt 2019. a märtsis OÜ Ekotrak pangakontolt väljavõetud summa on käsitatav kaebaja tuluna või mitte. Kaebaja on sellest aru saanud ning esitanud sellega seoses oma seisukohad. Ei nähtu ka, et maksuotsuse keeruline sõnastus oleks viinud asjas sisuliselt vale otsuse tegemiseni. Seetõttu ei tingi mõningased vormistuspuudused haldusakti tühistamist.
8.Kaebaja leiab, et oleks tulnud arvestada Y poolt maksumenetluses ja kohtumenetluses antud ütlustega, mis langevad kokku kaebaja seisukohaga, et ta andis OÜ Ekotrak kassajäägi Yle koos ettevõttega. Samas on halduskohus põhjalikult selgitanud, miks hoolimata Y ja kaebaja ütluste sarnasusest raha üleandmise osas on kaalukamad siiski vastupidised tõendid ja asjaolud. Halduskohus tõi välja järgmist: - puuduvad igasugused dokumentaalsed tõendid selle kohta, et sularaha anti kassajäägina Yle üle ja et seda kasutati edaspidi ettevõtluses; - kaebaja on küll väitnud, et dokumentaalsed tõendid on olemas, kuid see väide on jäänud arusaamatuks, st kaebaja pole selgitanud, mis dokumente ta silmas peab ning selliseid dokumente pole maksuhaldurile ka esitatud; - maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja poolt väljavõetud raha äriühingu kasutusse ei jõudnud ning et puuduvad tõendid selle kohta, et Ekotrak OÜ oleks kasutanud sularaha äritegevuses;
kaebaja on ise kinnitanud, et oli juba alates 1. veebruarist 2019 kõik Ekotrak OÜ asjad üle andnud, mistõttu ei saanud ta tegeleda äritegevusega märtsis 2019 (halduskohtu otsuse p 23); - kaebaja on väitnud, et sularaha ja dokumentide üleandmist tõendab notariaalne leping, kuid seda lepingut pole esitatud ega ka selgitatud, millise notari juures ja millal see vormistati (p 25). Ringkonnakohus jagab täielikult halduskohtu seisukohta, et need asjaolud on koostoimes kaalukamad kui kaebaja ja Y ütlused ning kinnitavad, et väidetavat sularaha üleandmist kassajäägina ei ole toimunud. Niisugusel juhul on isikute ütluste ühtelangevus selgitatav isikutevahelise kokkuleppega ning need ei kajasta tõde. -
9.Ringkonnakohus rõhutab, et ülaltoodud asjaolusid ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses ümber lükanud ega esitanud nende osas mingeid uusi põhjendusi. Sealjuures kordab kaebaja apellatsioonkaebuses, et olemas on mingid dokumendid, mis midagi tõendavad, ent pole neid dokumente esitanud ega isegi mitte lähemalt selgitanud, mis dokumente ta silmas peab (vt nt apellatsioonkaebuse p 7). Kaebaja ei esita ka muid arusaadavaid põhjendusi seoses halduskohtu poolt esile tõstetud asjaoludega, mis viitavad sellele, et sularaha ei jõudnud tagasi äriühingu vahendite hulka. Kuna neid asjaolusid apellatsioonkaebuses veenvalt ümber ei lükata ega nendega seoses vajalikke põhjendusi ei esitata, pole alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
10.Kaebaja on väitnud, et käesolevas asjas ei olnud võimalik esitada kõiki dokumentaalseid tõendeid, kuna need on üle antud juba järjekordsele uuele OÜ Ekotrak juhatuse liikmele, keda pole olnud võimalik tabada. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et esiteks on see väide paljasõnaline. Mingeid tõendeid selle väite tõendamiseks kaebaja esitanud pole. Teiseks ei saa uue juhatuse liikme kättesaamatus olla käesoleval juhul põhjenduseks kõigi dokumentide esitamata jätmiseks. Nii on kaebaja väitnud, et kassa ülejäägi üleandmine vormistati notariaalse lepinguga. Sellisel juhul peaks kaebajal olema ligipääs notariaalsele lepingule elektrooniliselt. Võrguaadressil https://www.eesti.ee/est/teenused on alamjaotus „Notariaalsed dokumendid“ ning võrguleheküljele ID-kaardiga sisse loginud isik saab sealt näha endaga seotud notariaalseid dokumente, mis on tõestatud alates 23. novembrist 2009. Seega peaks kaebaja saama sel teel hõlpsasti kohtule esitamiseks kätte väidetud notariaalse lepingu. Et kaebaja pole seda teinud ega esitanud ka selgitusi, millise notari juures ning millal väidetav leping sõlmiti, viitab pigem sellele, et niisugust lepingut pole. See omakorda tekitab kahtluse, et ka teisi dokumente, millest kaebaja on umbmääraselt rääkinud, pole tegelikult olemas.
11.Kaebaja väidab, et vaidlusaluse rahaga on tehtud mingeid tehinguid, kus ta tegutses äriühingu esindajana ning äriühingu huvides. Suurt tähelepanu on kaebaja pööranud selle äranäitamisele, et juriidilise isiku nimel tehtud tehingud tekitavad õigusi ja kohustusi äriühingule, mitte nende tehingute sõlmimises osalenud füüsilisele isikule. Selline kaebaja arutlus põhineb vääral eeldusel, justkui leiaks maksuhaldur, et kaebaja on teinud vaidlusaluse rahaga mingeid tehinguid. Tegelikult on maksuhaldur olnud läbivalt seisukohal, et vaidlusalune summa oli kaebaja tulu, millelt kuulus tasumisele tulumaks (vt nt maksuotsus p 2.1.2, dtl 3). Seega lähenemine, justkui tõlgendaks maksuhaldur kaebaja poolt äriühingu huvides tehtud tehinguid ekslikult kaebaja tehingutena, on kaebaja enda poolt konstrueeritud. Seetõttu ringkonnakohus neil küsimustel pikemalt ei peatu.
12.Kaebaja väidab, et reaalsusele ei vasta seisukoht, justkui oleks kaebaja kasutanud raha isiklikeks vajadusteks.
Selle väitega ei lükka kaebaja ümber asjaolu, et raha jõudmine tagasi äriühingusse ei ole peale kahe isiku ütluste millegagi tõendatud ning muud asjaolud näitavad, et see ei olnud nii. Seega on ümber lükkamata, et see summa on käsitatav kaebaja isikliku tuluna. Kas kaebaja on selle raha isiklikeks vajadusteks ära kulutanud või mitte, ei oma siinkohal enam määravat tähtsust.
13.Iseenesest on õige, et keelatud pole äriühingu poolt sularahaga toimingute tegemine. Samas ei olegi maksuhaldur ega halduskohus vastupidist väitnud. Maksuhaldur ja halduskohus on selgitanud hoopis seda, et ülal p-s 8 loetletud asjaolud kinnitavad, et sularaha ei olegi äriühingu kasutusse jõudnud. Samuti selgitas kohus, et pole eluliselt usutav, et isik, kes ei ole juba rohkem kui kuu aega äriühingu tegevuses osalenud ja on enda sõnul kõik äriühingu dokumendid üle andnud, otsustab siiski võtta äriühingu kontolt välja sularaha, et olla valmis äriühingu võimalikeks sularahatehinguteks (otsuse p 26). Kaebaja on koos muude asjakohaste halduskohtu seisukohtadega jätnud tähelepanuta ja ümber lükkamata ka selle halduskohtu seisukoha.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv ja õigusabikulud kokku 372,57 eurot) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.