Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-16 30. november 2021 Kadri Palm Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. oktoobri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/052811-3 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb Xi, Y, Z ja W nimed asendada tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 14. oktoobril 2020 Xile (kaebaja) maksuotsuse nr 12.23/052811-3, mille resolutsioonis nõudis kaebajalt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 1045,24 eurot (resolutsiooni p 1); nõudis kaebajalt tagasi ettemaksukontole täidetud ja teiste kohustuste katteks kantud summas 154,77 eurot (resolutsiooni p 2); kohustas kaebajat tasuma maksusumma 4418,99 eurot (resolutsiooni p 3) (dtl 2-5).
2.Kaebaja esitas 12. novembril 2020 maksuotsuse peale vaide (dtl 170-176), mille MTA jättis
7.detsembri 2020. a vaideotsusega nr 6-1/4757-2 rahuldamata (dtl 18-22).
3.Kaebaja esitas 4. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 14. oktoobri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/052811-3 tühistamiseks (dtl 8-15).
4.Tartu Halduskohus jättis 5. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (dtl 24-25). Kaebaja kõrvaldas puudused 10. jaanuaril 2021 (dtl 26-27).
5.Tartu Halduskohus võttis 12. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 29-30).
6.MTA esitas 1. veebruaril 2021 vastuse kaebusele (dtl 35-39).
7.Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 4. mail 2021, et soovib haldusasja läbivaatamist kohtuistungil, sest soovib kasutada menetlusosalise õigust esitada küsimusi teisele poolele ja Yle, kelle tunnistajana ülekuulamist kaebaja taotleb (dtl 113-117). Kaebaja jäi 2. juuni 2021. a vastuses oma taotluse juurde, et soovib haldusasja läbivaatamist (s.h tunnistaja ülekuulamist) kohtuistungil (dtl 122).
8.Tartu Halduskohus otsustas 4. juuni 2021. a määrusega kuulata asjas kirjalikult tunnistajana üle Y ning andis kaebajale ja vastustajale tähtaja tunnistajale küsimuste esitamiseks (dtl 124125). Vastustaja edastas tunnistajale esitatavad küsimused 9. juunil 2021 (dtl 127). Kaebaja küsimused tunnistajale saabusid kohtusse 18. juunil 2021, mida kaebaja täiendas 30. juunil 2021 (dtl 130-131, 136-137).
9.Tartu Halduskohus kohustas 2. juuli 2021. a määrusega Yt vastama kohtu määratud küsimustele (dtl 139-141). Tunnistaja vastused saabusid kohtusse 23. juulil 2021 (dtl 145-146).
10.Vastusena kohtunõudele esitas kaebaja 1. septembril 2021 MTA-le esitatavad küsimused (dtl 158). MTA vastas kaebaja küsimustele 6. septembril 2021 (dtl 162-163).
11.Tartu Halduskohus otsustas 21. septembri 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 165-166).
3-21-16
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb MTA 14. oktoobri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/052811-3 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
12.1.MTA on märkimisväärselt rikkunud kaebaja õigusi ning asetanud ta õiguslikult keerulisse olukorda. MTA on kaebaja pannud vastutama kohustuste eest, mis on tegelikult teiste isikute kohustused.
12.2.Vaidlustatav maksuotsus ei ole selge ega üheselt mõistetav. Selles esitatud haldusakti andmise õiguslikud alused on esitatud hektiliselt ning seosetult ning faktilised alused on põhjendamatud. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1). Oma sisus põhineb maksuotsus 18. septembri 2020 kontrolliaktile nr 12.2-3/052811-2. Samas ei põhine ka kontrollakt faktilistel asjaoludel, selles pole arvestatud kaebaja ja kolmanda isiku selgitustega ning käsitleb olukorda ainult selliselt nagu MTA soovib seda näha ja esitleda. Seega on haldusorgan rikkunud HMS § 56 lg-s 2 sätestatud nõudeid.
12.3.Maksuotsuses ei ole käsitletud faktilisi asjaolusid, mis maksuhalduri arvates olid piisavaks aluseks, et lugeda kaebaja maksusumma eest vastutavaks. Seega on maksuotsus sisuliselt tõendamata. Kaebaja on seisukohal, et enamus maksuotsuses toodud alustest ei vasta tõele või on kallutatult esitletud kaebajat põhjendamatult koormaval viisil. MTA ei ole ei kontrollaktis ega ka maksuotsuses selgitanud ega põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud ühegi kaebaja väite ja selgitusega, samuti kolmanda isiku (Y) selgitustega.
12.4.MTA on 20. veebruaril 2020 teinud nõude Yle kui kolmandale isikule dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Nimetatud küsimustiku küsimus nr 6 oli: „Kas eelmised juhatuse liikmed X või Z andsid Teile koos äriühingu muude dokumentidega üle ka ettevõtte sularaha? Kui jaa, siis palun nimetage, kes konkreetselt raha üle andis ja mis summas?“. Kolmas isik on 2. märtsil 2020 esitanud MTA-le oma vastuse, millest selgub, et „kõik raamatupidamisdokumendid ning kassas olev sularaha on kaebaja poolt üle antud“. Nimetatud asjaolu on kinnitatud ka poolte vahel sõlmitud notariaalse lepinguga. Seega on kolmas isik kinnitanud, et ta on saanud kaebajalt kõik raamatupidamisdokumendid ning kassajäägi summas 22 095 eurot. Jääb arusaamatuks, millistele sisulistele ja õiguslikele alustele tuginedes on MTA jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kolmanda isiku selgitused, mille kohaselt oli nimetatud kassajääk tema valduses ning seda kasutati Ekotrak OÜ majandustegevuses. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja kuidagi saanud nimetatud raha enda valdusesse ja kasutusse, seega puudub tal igasugune põhjus oma tuludeklaratsiooni muutmiseks.
12.5.Asjaolu, et kolmas isik ei suutnud täpsustada, kuidas raha majandustegevuses kasutati, ei anna alust kahelda faktis, et sularaha ja raamatupidamisdokumendid on üle antud. Seda on kolmas isik korduvalt kinnitanud. Kaebaja ei saanud tagada ega kontrollida kolmanda isiku tegevust Ekotrak OÜ juhatuse liikmena ega ka mõjutada seda, kuidas üle antud raha kasutati.
12.6.Kaebajal ei ole 2019. a tekkinud tulu 22 095 euro ulatuses, nagu MTA on maksuotsuses tuvastanud. Nimetatud sularaha on vormistatud Ekotrak OÜ kassas ning kassajääk anti kolmandale isikule üle. Kaebaja ei osalenud nendes tehingutes osapoolena, kes sai tulu. Kõik nimetatud tehingutest tekkivad tulud ja kulud puudutasid ainult Ekotrak OÜ-d. Kaebaja esindas nimetatud tehingutes eelmärgitud juriidilist isikut, mitte ennast. Kaebaja ei saanud kuidagi kasutada juriidilistele isikutele kuuluvaid rahalisi vahendeid enda rahana ning kõik tehingud, mis nimetatud rahaga tehti puudutasid ainult eelmärgitud juriidilise
3-21-16 isiku õigusi ja kohustusi. Ja nagu eelnevalt märgitud, ei olnudki nimetatud sularaha enam kaebaja valduses, vaid see oli üle antud Ekotrak OÜ uuele seaduslikule esindajale.
12.7.MTA ei ole ei kontrollaktis ega ka maksuotsuses tuvastanud ja tõendanud, et kaebaja oleks teinud tehinguid oma isiklikest majanduslikest huvidest lähtuvalt ning et ta oleks nendest tehingutest saanud otsest majanduslikku kasu. Tõendamist ei ole ka leidnud asjaolu, et kaebaja oleks kasutanud nimetatud rahalisi vahendeid enda kui füüsilise isiku huvides.
12.8.Põhiliselt tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning ka poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ei saa jätta neid tõendeid konkreetse põhjenduseta kõrvale ning kui maksuotsuse tegija ei asu selgelt seisukohale, et tõend on ebausaldusväärne, tuleb tõendit hinnata kogumis teiste tõenditega.
12.9.MTA käsitlus kaebaja staatusest ja õigustest/kohustustest antud tehingute valguses on väärad ja otsitud.
12.10.Õiguse analoogia alusel oleks MTA pidanud rakendama põhimõtet, mille kohaselt juhul, kui füüsiline isik ei ole ettevõtja, ei pea ta pidama tulude ja kulude kõikehõlmavat raamatupidamisarvestust ning seetõttu ei saa tema tuludeks arvata ka kõiki rahalisi liikumisi, milles ta osaline on. Kaebaja kui füüsilise isiku tegevuse eesmärgiks ei olnud vaidlusalustest tehingutest tulu saamine. Tulu saamine oli tema poolt esindatud juriidiliste isikute eesmärgiks. MTA on käsitlenud kaebajat kui ettevõtjat, kes on teinud tehinguid oma majandustegevuse raames, mis aga ei ole õige ja põhjendatud.
12.11.Ekotrak OÜ ja Biloba OÜ vahel teostati erinevaid tehinguid ning mõlemad ettevõtted tegid tehinguid ka teiste osapooltega. Paljudel juhtudel olid ka kolmandad tehingupartnerid huvitatud sularahas arveldamisest, seetõttu teostati sularahatehinguid ka eelnimetatud ettevõtete vahel. Seetõttu oli ka Ekotrak OÜ kassas sularaha, mida võis minna vaja majandustegevuses vajalike tehingute läbiviimiseks. Kuna kaebaja andis osaühingu juhtimise üle kolmandale isikule, siis andis ta üle ka kõik raamatupidamisdokumendid ja kassajäägi, mis sellel hetkel oli kasutamata (s.o 22 095 eurot). Kolmas isik on korduvalt kinnitanud dokumentide ja kassajäägi saamist.
12.12.MTA ei ole maksuotsuses kordagi selgitanud ega põhjendanud, kuidas maksuotsuses nimetatud õigusnormide ning temal tekkinud maksukohustuse vahel on seos. Eeltoodud deklaratiivsed ja korraldavad õigussätted ei saa kuidagi tekitada kaebajale maksukohustust, sest need ei puuduta kuidagi faktiliselt asetleidnud tehingut ja sellele aluseks olevaid asjaolusid.
13.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
13.1.Maksukohustuse määramisel on võetud arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnatud neid kogumis, sealhulgas kolmanda isiku ütlusi. Maksuotsuses, mille lahutamatuks osaks on kontrollakt, milles on kajastatud maksustamise seisukohast tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud, on maksukohustuslase poolt esitatud tõenditele antud hinnang ning maksuhaldur on oma seisukohti ja maksu määramist igakülgselt põhjendanud, nii õiguslikult kui faktiliselt. Asjaolu, et maksuhalduri järeldus ei kattu kaebaja omaga ei tähenda üheselt, et see on vale või pole kooskõlas kehtiva õigusega.
13.2.Maksuhaldur teostas Ekotrak OÜ suhtes maksumenetluse, mille raames on andnud ütlused Y. Ekotrak OÜ kontrollimenetluses tehti kindlaks, et vaidlusalune sularaha ei ole jõudnud äriühingu käsutusse. Puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et äriühing kasutas sularaha kaupade ja teenuste eest tasumiseks või oleks muudmoodi kasutanud sularaha äritegevuse tarbeks. Y üldsõnalised ja umbmäärased selgitused ei saa
3-21-16 maksuhalduri hinnangul olla ümberlükkamatuks kinnituseks sularaha üleandmise kohta, kui muud tõendid selle võimalikkust ei kinnita.
13.3.Kuna kaebaja on kolmanda isiku käsitlemata jätmise teema kaebuses tõstatanud, siis lisab maksuhaldur küsimused Yle ja tema ütlused, mis on antud Ekotrak OÜ kontrolli raames, kohtu jaoks kohtutoimikusse. Samuti lisab MTA kohtutoimikusse maksuhalduri 28. mai 2020 e-kirja kaebajale, enne tema suhtes maksukontrolli alustamist, kus viidatakse isiku õigusele korrigeerida 2019. a tuludeklaratsiooni peale Ekotrak OÜ kontrolli. Samas kirjas on maksuhaldur andnud hinnangu ka Y ütlustele. Käesolevas menetluses ei pidanud maksuhaldur vajalikuks Yt küsitleda, seega ei ole ka ütluste protokolli, mida kontrollakti ja maksuotsust koostades tõendina analüüsida ja kajastada. Asjaolu, et kaebajal on informatsioon, et Yt on küsitletud Ekotrak OÜ kontrolli raames, ei muuda maksuhalduri järeldusi käesoleva menetluses.
13.4.Kogu maksumenetluse raames on kaebajat käsitletud, kui füüsilist isikut Xi, kes märtsis 2019 võttis Ekotrak OÜ juhatuse liikmena kahe toiminguga sularaha automaadist kokku 22 095 eurot. Puudub vaidlus, et kaebaja oli perioodil 20. veebruar 2014 kuni 19. märts 2019 Ekotrak OÜ juhatuse liige ning osanik perioodil 20. veebruar 2014 kuni 9. aprill 2019. Ekotrak OÜ maksukontrolli raames tuvastati, et kaebaja poolt äriühingu pangakontolt väljavõetud sularaha ei ole jõudnud tagasi äriühingusse ja kaebaja müüs Ekotrak OÜ edasi. Kaebaja on küll väitnud, et sularaha üleandmine toimus notaris, kuid tõendeid selle kohta pole esitatud. Eeltoodust tulenevalt alustati kaebaja kui füüsilise isiku suhtes maksukontrolli, et selgitada välja Ekotrak OÜ pangakontolt väljavõetud sularahaga seotud asjaolud. Ei Ekotrak OÜ ega kaebaja maksumenetluses pole tuvastatud asjaolusid, mis tõendaksid, et sularaha oleks liikunud tagasi äriühingusse. Seega jääb maksuhaldur selle juurde, et tegemist on kaebaja kui füüsilise isiku tuluga 22 095 euro ulatuses.
13.5.Sularaha äriühingu juhatuse liikmena Ekotrak OÜ arvelduskontolt väljavõtmist ja enda kui füüsilise isiku käsutusse jätmist ei tõlgenda maksuhaldur tehinguna. Asjaolu, et keegi seda toimingut ei ole vaidlustanud, pigem kinnitab maksuhalduri seisukohta, sest rahulolematu kolmas isik tegelikkuses ju puudub.
13.6.Maksuhaldur on tuvastanud äriühingu kontrolli raames, et Ekotrak OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha 22 095 eurot ei ole jõudnud tagasi äriühingusse. Kaebaja kontrolli raames ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väiteid, seega loeb maksuhaldur, et sularaha jäi kaebaja käsutusse, mida tuleb käsitleda füüsilise isiku tuluna. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Sama sätte p-d 1-9 sisaldavad, mida füüsilise isiku tuluks pidada, sh palgatulu. Lähtuvalt eeltoodust on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja on saanud Ekotrak OÜ-lt tulu, mida saab käsitleda muu tuluna. Maksukohustuse suurus saadud tulu nimetusest ei muutu, on siis tegemist töötasu või mõne muu tasuga, mis on füüsilisele isikule tehtud. Väljamaksete saamisel oli kaebaja juhatuse liige ja pidi aru saama nii ettevõtte vastutuse suurusest kui ka füüsilise isiku maksukohustuse tagajärgedest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 14. oktoobri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/052811-3 tühistamiseks. Poolte vahel seisneb vaidlus peamiselt selles, kas kaebaja poolt Ekotrak OÜ pangakontolt 2019. a märtsis välja võetud 22 095 eurot on tegelikult kaebaja tulu, mis kuulus deklareerimisele 2019. a tuludeklaratsioonil ja millelt tuli maksta tulumaksu. Kaebaja on seisukohal, et kui ta andis osaühingu juhtimise üle kolmandale isikule (Y), siis andis ta üle ka
3-21-16 kõik raamatupidamisdokumendid ja kassajäägi, mis sellel hetkel oli kasutamata (s.o 22 095 eurot). Vastustaja sellega ei nõustu.
15.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsuse näol on tegemist HMS § 54 ja maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 46 ja 95 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused on vaidlusaluses maksuotsuses ja selle lahutamatuks osaks olevas kontrollaktis mõistlikult jälgitavad ja arusaadavad. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
16.Maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses leidnud, et kogutud teabe ja andmete kohaselt on kaebaja 2019. aastal saanud Ekotrak OÜ-lt rahalisi vahendeid kokku summas 22 095 eurot, mis kuulub deklareerimisele 2019. aasta tuludeklaratsioonil. Kaebaja poolt 30. aprillil 2020 esitatud 2019. a tuludeklaratsioonil nimetatud tulu deklareeritud ei ole. Seejuures tugines maksuhalduri järeldus alljärgneval: 1) kaebaja oli Ekotrak OÜ juhatuse liige ja osanik; 2) Ekotrak OÜ pangakonto väljavõte kinnitab, et kaebaja võttis välja sularaha; 3) Ekotrak OÜ kasutusse väljavõetud sularaha ei jõudnud; 4) puudus vajadus Ekotrak OÜ pangakontolt sularaha välja võtta; 5) kaebaja ei ole Ekotrak OÜ-lt saanud kogu oma tegutsemisperioodi jooksul tehtud töö eest mingeid tasusid; 6) kaebaja poolt MTA-le esitatud Biloba OÜ arve ei lükka ümber Ekotrak OÜ-st sularaha väljavõtmist; 7) kaebaja juhtimise ja kontrolli all olevate äriühingute omavahelised tehingud kinnitavad raha väljavõtmise vajadust.
17.Kaebaja on seisukohal, et enamus eeltoodud alustest ei vasta tõele või on kallutatult esitletud kaebajat põhjendamatult koormaval viisil. MTA ei ole ei kontrollaktis ega ka maksuotsuses selgitanud ega põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud ühegi kaebaja väite ja selgitusega, samuti kolmanda isiku selgitustega.
18.Asja materjalidest nähtub, et 18. septembri 2020. a kontrollaktis nr 12.2-3/052811-2 on kohtuotsuse p-s 16 märgitud seitset järeldust pikemalt põhjendatud (dtl 71-74). Kontrollaktist nähtub, et Ekotrak OÜ esitas kontrollimenetluse käigus MTA-le pangakonto väljavõtte, millelt on näha, et sularaha on kaardiga välja võetud perioodil 7. märts kuni 18. märts 2019 kokku 14 695 eurot ning 18. märtsil 2019 pangakontorist sularahas 7400 eurot (dtl 91-92). Kokku on perioodil 7. märts kuni 18. märts 2019 äriühingu pangakontolt välja võetud sularahas 22 095 eurot. Kaebaja on raha väljavõtmist kinnitanud maksuhaldurile 11. augustil 2020 saadetud e-kirjas. Seega poolte vahel selles vaidlust ei ole.
19.MTA on 20. veebruari 2020. a korraldusega nr 12.2-3/048349-14 kohustanud kolmandat isikut Yt andma seletusi seoses Ekotrak OÜ juhatuse liikmeks olemisega ning tegeliku juhtimisega Ekotrak OÜ-s perioodil veebruar 2019 kuni veebruar 2020 (dtl 60-65). Muuhulgas paluti Yl vastata küsimusele, kas eelmised juhatuse liikmed X või Z andsid talle koos äriühingu muude dokumentidega üle ka ettevõtte sularaha? Kui jaa, siis paluti nimetada, kes konkreetselt raha üle andis ja mis summas. Y vastas 2. märtsi 2020. a e-kirjas (dtl 57) lühidalt, et raha andis
3-21-16 üle kaebaja, summat ei mäleta. MTA küsis Ylt, kas talle firma omandamisega anti midagi üle, kui jaa, siis paluti nimetada, mis üle anti ja esitada maksuhaldurile dokument, mis seda kinnitab. Sellele küsimusele vastas Y, et üleandmine on kinnitatud notariaalse lepinguga. Järgnevalt on MTA kolmandale isikule esitanud küsimuse, et pangakonto väljavõtetelt on näha, et Ekotrak OÜ-l oli pangas sularaha, mis on sealt perioodil 7. märts kuni 18. märts 2019 sularahas kaardiga või pangakontorist välja võetud. Kokku on sularahas välja võetud sel perioodil 22 095 eurot. MTA küsis, kas see raha jõudis reaalselt Y kätte? Y vastas sellele küsimusele nii: „Jah jõudis niipalju kui ülevõtmisel pidi olema, summat kinnitada ei saa kuna endal enam dokumente ei ole.“
20.Kohus on 2. juuli 2021. a määruses esitanud Yle küsimused, millele on palunud vastata hiljemalt 23. juulil 2021. Muuhulgas on kohus palunud tunnistajal vastata küsimusele „Nimetage sularaha summa, mille X andis Teile Ekotrak OÜ üleminekul“. Tunnistaja Y on kohtule sellega seoses selgitanud järgmist: „Minu mäletamist mööda oli summa umbes 20 000 eurot, täpsemalt ei mäleta. Nimetatud summa ühtis X’i poolt tol perioodil kaardiga välja võetud summaga ja seal oli vist ka mingi osa, mis oli eelnevalt kantud tema eraisiku kontole, kui ta käis ettevõtte krediitkaarti sulgemas. Täpsem arvestus kajastub raamatupidamises ja see on üle antud uuele ettevõtte omanikule ja juhatuse liikmele.“ Seega on tunnistajale kohtumenetluses meenunud summa suurus (aasta ja neli kuud varem ei osanud Y sularaha suuruse kohta midagi öelda, kuna dokumente tema käsutuses enam ei olnud). Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses esitas Y 2. märtsil 2020 üldsõnalisi ja umbmääraseid selgitusi.
21.Kohus esitas tunnistajale ka küsimuse: „Kas endise raamatupidaja valduses oli juhatuse muutumisel, s.o 1. veebruaril 2019, kui Ekotrak OÜ osanike koosoleku otsusega kutsuti tagasi juhatuse liikmed X ja Z ning määrati uueks juhatuse liikmeks W, raamatupidamisdokumente? Kui jah, siis millal need üle anti?“. Tunnistaja on sellele küsimusele vastanud järgmist: „Ma ei tea kas raamatupidamisdokumendid olid enne 1 veebruari 2019 juhatuse või raamatupidaja käes. Dokumendid anti üle osade kaupa, veebruar-aprill 2019. Osa anti üle enne notaritehingut, osa tehingupäeval ja midagi vist ka hiljem. Olen ka maksuametnikku teavitanud, et Wle dokumente üle ei antud, vaid X andis need allakirjutanule. Sisuliselt ei olnud Wl Ekotrak OÜga tegemist, tehingud toimusid minu kontrolli all nagu olen ka maksu- ja tolliametile öelnud. Ma ei tahtnud tol perioodil ettevõtet enda nimele registreerida kuna see oleks kahandanud ettevõtte krediidivõimalusi.“ Maksumenetluses on kaebaja 12. juunil 2019 maksuhaldurile selgitanud, et andis isiklikult kõik Ekotrak OÜ majandustegevuse dokumendid üle Wle (dtl 9697).
22.Kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid on vastuolus, on kohtu ülesanne hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis teiste tõenditega ja otsustada, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude usutavust ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vt Riigikohtu 19. mai 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2021. a otsus asjas nr 3-20-659, p 16).
23.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik lõpuni veenduda tunnistaja Y ütluste usaldusväärsuses. Ühelt poolt on kaebaja ja tunnistaja ütlused sularaha üleandmise kohta riimuvad, aga dokumentide üleandmise kohta vastuolulised. Teiselt poolt tuleb arvestada asjaolu, et kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi dokumenti, mis sularaha ettevõtluses kasutamist tõendaksid. Miski ei tõenda kaebaja väidet, et sularaha on vormistatud Ekotrak OÜ kassas ning
3-21-16 kassajääk anti kolmandale isikule üle. Arusaamatu on kaebaja väide olemasolevate dokumentaalsete tõendite kohta, mis kinnitavad, kuhu summad liikusid. Kaebaja selgitab, et põhiliselt tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning ka poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Kaebaja jätkab, et kõiki tõendeid kogumis hinnates ei saa jätta neid tõendeid konkreetse põhjenduseta kõrvale ning kui maksuotsuse tegija ei asu selgelt seisukohale, et tõend on ebausaldusväärne, tuleb tõendit hinnata kogumis teiste tõenditega. MTA oleks kaebaja hinnangul pidanud tõendeid hinnates neid omavahel kõrvutama, et selgitada välja ka nendes sisalduvad seosed. Kui maksuhaldurile ei esitatud ühtegi kaebaja poolt nimetatud tõendit, siis on ilmselge, et ta ei saanud neid tõendeid ka omavahel kõrvutada. Paljasõnaline on ka kaebaja väide, et ta ei saanud tehingutes tulu, sest käesoleva asja toimikus on mitmeid dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad vastupidist. Lisaks on vastustaja selgitanud, et Ekotrak OÜ kontrollimenetluses on selgunud, et kaebaja poolt välja võetud sularaha äriühingu käsutusse ei jõudnud. Veelgi enam, maksuhalduri hinnangul puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et äriühing kasutas sularaha kaupade ja teenuste eest tasumiseks või oleks muudmoodi kasutanud sularaha äritegevuse tarbeks. Asjakohane on ka vastustaja kontrollaktis ja vaideotsuses märgitu, et kaebaja on 12. juuni 2019. a seletuses (dtl 97) kinnitanud, et oli juba 1. veebruaril 2019 kõik Ekotrak OÜ asjad üle andnud. Samas sularaha võttis kaebaja välja märtsis 2019. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas saavad väidetavalt 2019. a veebruari alguses üle antud dokumendid kinnitada 2019. a märtsis toimunud sularaha liikumist. Tunnistaja Y kohtumenetluses antud selgitus, et dokumendid anti üle osade kaupa veebruaris-aprillis 2019, on paljasõnaline.
24.Kaebaja, viidates MTA vaideotsuse seisukohale, leiab, et asjaolu, et kolmas isik ei suutnud täpsustada, kuidas raha majandustegevuses kasutati, ei anna alust kahelda faktis, et sularaha ja raamatupidamisdokumendid on üle antud. Kohus selle kaebaja seiskohaga kuidagi nõustuda ei saa. Selliseks põhjendatud kahtluseks, et dokumente ja sularaha üle ei antud, oli maksuhalduril kindlasti alust.
25.Kaebaja leiab, et MTA on eiranud kaebaja ja kolmanda isiku Y antud selgitusi ja ütlusi. Kaebaja sõnutsi tõendab sularaha ja dokumentide üleandmist notariaalne leping. Samas ei ole ei maksuhaldurile ega kohtule sellist lepingut esitatud. Pole isegi selgitatud, millise notari juures ja millal käidi nimetatud lepingut sõlmimas. Kuivõrd sellise notariaalse lepingu olemasolu oleks asjas väga kaalukas argument kaebaja seisukohtade kaitseks, leiab kohus, et kuna seda esitatud ei ole, pole sellist lepingut olemas. Maksumenetluses on küll kolmas isik Z 12. juunil 2019 selgitanud, et nad käisid notaris seoses Ekotrak OÜ juhatuse liikme ja omaniku vahetusega, kuid siis asjade üleandmist ei toimunud (dtl 101-103).
26.Kaebaja peab oluliseks märkida, et Ekotrak OÜ ja Osaühing Biloba vahel teostati erinevaid tehinguid ning mõlemad ettevõtted tegid tehinguid ka teiste osapooltega. Paljudel juhtudel olid ka kolmandad tehingupartnerid huvitatud sularahas arveldamisest, seetõttu teostati sularahatehinguid ka eelnimetatud ettevõtete vahel. Seetõttu oli ka Ekotrak OÜ kassas sularaha, mida võis minna vaja majandustegevuses vajalike tehingute läbiviimiseks. Kuigi kaebaja on
12.juunil 2019 MTA-le selgitanud, et ei ole alates 1. veebruarist 2019 Ekotrak OÜ tegevuses osalenud (dtl 97), nähtub Ekotrak OÜ pangakonto väljavõttest siiski sularahatehingute tegemine ka pärast nimetatud kuupäeva (dtl 91-92). Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja, kes ei ole 1. veebruarist 2019 Ekotrak OÜ tegevuses osalenud, otsustab märtsis äriühingu kontolt võtta sularaha, sest äriühing on varasemalt teinud tehinguid tehingupartneritega, kes soovivad sularahas arveldamist ning sularaha võib seetõttu äriühingul jätkuvalt vaja minna. Seejuures on
3-21-16 sularaha 3000 eurot välja võetud 15. märtsil 2019 Soomes, makstes selle eest ka palju kõrgemat teenustasu (26.92 eurot) kui Eestis (2.44 eurot).
27.Kaebaja leiab, et MTA on jätnud asjas kogumata olulised tõendid. Kohtule jääb arusaamatuks, milliste tõendite kogumist kaebaja silmas peab. Asjakohatud on kaebaja märkused selle kohta, et vastustaja ei ole analüüsinud ega arvestanud oma maksumenetluses äriseadustikus määratletud ettevõtja definitsiooniga ning on laiendanud ettevõtja mõiste füüsilisele isikule. Sellist analüüsi ei pidanud maksuhaldur tegema.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuhalduri järeldus selle kohta, et kaebaja sai kontrollitaval perioodil tulu, mida ta ei deklareerinud ja jättis juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumata, on õige. Kohus märgib, et kuigi ükski maksuhalduri tuvastatud asjaolu või järeldus eraldi võetuna ei ole maksude määramiseks piisav, on maksuhaldur hinnanud tõendeid kogumis ja teinud ka oma järeldused tõendite kogumi pinnalt. Seejuures tuleb arvestada, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, seetõttu piisab maksu määramiseks mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (Riigikohtu 4. juuni 2013. a otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Seetõttu on alusetu kaebaja etteheide, et tõendamist ei ole ka leidnud asjaolu, et kaebaja oleks kasutanud nimetatud rahalisi vahendeid enda kui füüsilise isiku huvides. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures, kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, siis ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaksid maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise. Kaebaja seda teinud ei ole.
29.Kaebaja leiab, et kuigi TuMS § 12 lg 1 tõlgendamine on olnud erinevate vaidluste allikaks, on kohtupraktika tulu mõiste kohta selgitanud, et mitte kõik füüsilise isiku sissetulekud ei pruugi olla tuluna käsitatavad. Kohus selgitab, et TuMS § 12 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. TuMS § 12 lg-s 1 on toodud mitteammendav näitlik loetelu tulumaksuga maksustatavatest tuludest, ent tulumaksuseadus ei sisalda tulu mõiste definitsiooni (vt Riigikohtu 14. novembri 2017. a otsus asjas nr 3-16-336, p 14). Seega tuleb sätet mõista nii, et üldjuhul maksustatakse kõik isiku saadud tulud tulumaksuga, v.a juhul, kui on tõendatud, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes, sh juhul, kui tulumaksuvabastus on TuMS-s selgelt sätestatud. Kaebaja ei ole tõendanud mittemaksustatava tulu olemasolu, seetõttu kuulub tulu maksustamisele.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse MTA 14. oktoobri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/052811-3 tühistamiseks. Vaidlusalune maksuotsus ei ole vastuolus faktiliste asjaolude ja kehtivate õigusnormidega nagu arvab kaebaja.
31.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
3-21-16
32.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb Xi, Y, Z ja W nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.