Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-22-1847 X kaebus mittevaralise kahju 25 810 eurot hüvitamiseks seoses meditsiinilise abi osutamisega vanglas Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määruse peale menetlusse.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määrus muutmata.
4.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.X esitas 22.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju 25 810 eurot hüvitamiseks seoses järgmiste asjaoludega: kaebajale ei võimaldatud perearsti ja psühhiaatri vastuvõttu, tema raviskeemi ei korrigeeritud, ta ei saanud meditsiinilist abi, kahe aasta jooksul ei võimaldatud neuroloogi vastuvõttu, psühhiaater ei teinud päringuid haiglasse, ajukahjustuse ravi taotlust ei ole kahe aasta jooksul rahuldatud, raviplaani ei muudeta olukorrale vastavalt. Kaebaja on esitanud 10.06.2022 nõude Tallinna Vanglale ja selle menetlustähtaeg oli 10.08.2022.
2.Tallinna Vangla teatas 06.09.2022 vastuses halduskohtu nõudele, et vanglas ei ole registreeritud kaebaja väidetud 10.06.2022 kahjunõuet. Kaebaja on esitanud 01.06.2022 kahjunõude järje nõudega 25 000 eurot, mis on vanglas registreeritud numbriga 5-37/22/44-2 ning mis lahendati otsusega nr 5-37/22/96-2. Kohtule esitatud kaebuse sisuga kattuv kahjunõue
3-22-1847 summaga 25 810 eurot on esitatud 19.08.2022 ning see on vanglas registreeritud numbriga 537/22/121-1. 19.08.2022 taotluse lahendamistähtaeg ei ole veel saabunud.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 07.09.2022 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja 01.06.2022 kahju hüvitamise taotlusest nr 5-37/22/44-2 ei nähtu samasuguseid nõude aluseid, nagu on loetletud kohtule esitatud kaebuses. Lisaks oli nimetatud kahju hüvitamise taotlus järg kahju hüvitamise taotlusele nr 5-37/22/44-1, mille kohus on lugenud kohtueelse menetluse läbimist kinnitavaks dokumendiks juba haldusasjas nr 3-22-1216 ja mis on menetlusse võetud (kaebus Tallinna Vangla poolt perioodil 05.02.2022–31.03.2022 osutatud tervishoiuteenusega ja psühhooside esinemisel abita jätmisega tekitatud 68 500 euro suuruse tervisekahju hüvitamiseks). Seega ei ole taotlus nr 5-37/22/44-2 praeguses haldusasjas esitatud kaebusega seostatav kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja 19.08.2022 kuupäevaga kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/22/121-1 sisu kattub kohtule esitatud kaebusega. Tallinna Vangla kinnitusel on taotlus nr 5-37/22/121-1 alles menetlemisel. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-le 1 on vanglal selle taotluse lahendamiseks aega kuni 19.10.2022. Kaebaja saab kohtusse pöörduda, kui Tallinna Vangla on tema 19.08.2022 taotluse tagastanud, rahuldamata jätnud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määrus ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebaja esitas vanglale 10.06.2022 kahjunõude. Ajavahemikul 10.08.–18.08.2022 külastas kaebajat kontaktisik, kes tagastas kaebajale tema esitatud nõude väitega, et ta ei saa nõude sisust aru ning kaebaja peab esitama sama nõude uue tekstiga. Vangla eesmärk oli taotluse tagastamisega pikendada menetlustähtaega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
5.Kaebaja esitas halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille halduskohus edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Taotluse kohaselt ei ole kaebaja oma terviseprobleemide (mälu- ja nägemishäired, haigushood ja mälukaotused) tõttu võimeline kohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma. Lisaks palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest.
6.Riigi õigusabi taotluse saab läbi vaadata osas, mis puudutab esindaja määramist määruskaebemenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5, § 10 lg 1). Kuivõrd määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.
7.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui 2(4)
3-22-1847 advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi kaitsma, mistõttu jääb tema taotlus rahuldamata. Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub eelkõige vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja isiku käitumisest protsessis, mitte tema õigusalastest teadmistest. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Määruskaebuse esitaja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6). II
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 07.09.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
11.HKMS § 47 lg-st 1 tuleneb, et kui seadusega on mõnda liiki nõude lahendamiseks nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetlus, võib kaebuse kohtusse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb ette sellise kohustusliku kohtueelse menetluse kinnipeetava esitatavatele vangla tekitatud kahju hüvitamise nõuetele. Kinnipeetav saab kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöörduda juhul, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.
12.Tallinna Vangla 06.09.2022 vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud 10.06.2022 vanglale kahjunõuet. Küll aga on vangla registreerinud kaebusega samasisulise kahjunõude 19.08.2022. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud möödunud 19.08.2022 esitatud kahjunõude menetlemise tähtaeg. Ringkonnakohtu arvates ei ole usutavaid põhjuseid, miks pidanuks vangla jätma kaebaja algse kahju hüvitamise taotluse registreerimata ning seejärel viitega taotluses esinevatele puudustele paluma kaebajal esitada sama nõudega taotlus uuesti, kui selline tegevus kokkuvõttes ei vähenda vangla töökoormust. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kaebaja oleks 10.06.2022 esitanud kahjunõude ja see oleks talle tagastatud puuduste kõrvaldamiseks (nagu võib järeldada kontaktisiku tegevusest, mida kaebaja on määruskaebuses kirjeldanud), hakkaks taotluse lahendamise tähtaeg kulgema nõuetekohase taotluse esitamisest, s.o 19.08.2022 taotluse saamisest.
13.Kuivõrd kaebaja ei olnud pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Kaebaja on esitanud taotluse käesoleva menetluse kinniseks kuulutamiseks ja avaldatavas lahendis tema nime asendamiseks tähemärgiga. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.
3(4)
3-22-1847 Ringkonnakohtu hinnangul piisab praeguses asjas kaebaja isikuandmete kaitseks lahendi avalikustamisel kaebaja nime asendamisest tähemärgiga. Muid kaebajat üheselt identifitseerida võimaldavaid andmeid lahend ei sisalda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.