Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu kaebus metsateatiste nr 50000636586, nr 50000636588 ja nr 50000636598 tühistamiseks või Keskkonnaameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing, esindaja vandeadvokaat Villy Lopman Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmas isik Tornator Eesti OÜ, esindaja Martin Tishler
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tornator Eesti OÜ taotlus Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebuse tagastamiseks.
2.Võtta menetlusse Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-744.
3.Jätta Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määrus muutmata.
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (KeA) registreeris 06.03.2022 metsaregistris metsateatised nr 50000636586 (eraldis 17), nr 50000636588 (eraldis 14) ja nr 50000636598 (eraldis 1), millega lubati teha lageraieid Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Sirtsi külas asuval 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Ojakalda kinnistul (katastritunnus 44901:001:0250) 6,2 ha suurusel maa-alal ja 1065 tm ulatuses. Metsateatised sisaldavad märget, et looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
3-22-744 üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, salu- ja soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes.
2.Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing esitasid Tallinna Halduskohtule 30.03.2022 kaebuse metsateatiste tühistamiseks ja KeA kohustamiseks täiendada metsateatisi kõrvaltingimusega, mis keelab raiete tegemise lindude pesitsemise perioodil 15. märtsist kuni 15. augustini. Kaebajate põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse, mistõttu on nad valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 tähenduses. Kaebuse eesmärk on kaitsta metsateatiste esemeks olevatel eraldistel esinevate linnuliikide elupaiku ja tagada pesitsusrahu. Seega on kaebajatel kaebeõigus KeÜS § 30 lg 2 ja HKMS § 44 lg 2 alusel. Vastustaja oleks pidanud metsateatiste registreerimisel tulenevalt LKS § 55 lg-st 61 kaaluma raietele ajalise piirangu seadmise vajadust ning lisama raiete teostamist keelava kõrvaltingimuse raieala lindude pesitsemise perioodil. Järelevalve ei taga piisavalt lindude pesitsusaegset kaitset. Seaduses sätestatud raierahu kohustus on ebaselge. Metsateatised on registreeritud sooviku- ja palumetsa metsatüüpi kuuluvatel metsaaladel, kus tüüpiliselt elutseb ja pesitseb 45–50 erinevat linnuliiki. Soovikumetsades (eraldised 1 ja 17) tüüpiliselt elavate liikide pesitsusperiood algab märtsis ja lõpeb juuli viimases pooles. Hilisemate pesitsejate pesi võib seal leida ka augusti viimases pooles. Palumetsa (eraldis 14) varaseim pesitseja alustab pesitsemist veebruari keskpaigas ning hilisemad pesitsejad lõpetavad pesitsuse juuli viimaseks või augusti esimeseks pooleks. KeA on varem kehtestanud raierahu metsateatise kõrvaltingimusena. Kaitsta tuleb kõiki linnuliike sõltumata kaitsestaatusest. Kõrvaltingimuse kehtestamata jätmine on ka vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ maakasutusjoonisega ja Ida-Virumaa asustuse ja maakasutuse keskkonnatingimusi suunava teemaplaneeringuga. Neid põhimõtteid kordab ka koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering.
3.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud metsateatiste kehtivuse peatamiseks ning eraldistel 1, 14 ja 17 igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevuse keelamiseks, sh võimaliku metsaseaduse (MS) § 28 lg 11 osadele tunnustele vastava tegevuse keelamiseks. Kaebajad palusid kohaldada esialgset õiguskaitset kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse eesmärk on vaidlustatud metsateatiste esemeks olevatel raiealadel leiduvate liikide pesitsusrahu tagamine ja kaitse. Kehtivate metsateatiste alusel on võimalik teha kohe lageraieid. Arvestades sooviku- ja palumetsas tüüpiliselt esinevate linnuliikide pesitsusaega, on mitmete lindude pesitusaeg kaebuse esitamise hetkeks alanud. Kui kinnistul alustatakse raiega, muutub kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Raie-eelse olukorra taastamine ei ole võimalik ning kahju pesitsevatele liikidele on juba saabunud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Vastustaja jättis metsateatiste registreerimisel õigusvastaselt arvestamata raierahu kõrvaltingimuse määramise vajaduse, kehtivad ja koostamisel olevad planeeringud ning nendest tulenevad põhimõtted metsa majandamisel. Metsateatised on registreeritud automaatselt kaalutlusõigust teostamata. Puudub oluline avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebuse rahuldamata jätmise korral on kolmandal isikul võimalik esitada uued metsateatised. Ei nähtu, et metsateatiste esitajal oleks raie teostamisega kiire või et raiete viibimisega kaasneks talle kahju. Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus on samas ülekaalukas. Asjas esineb ülekaalukas looduskaitseline avalik huvi (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 5 ja 53).
4.Tallinna Halduskohus tegi 31.03.2022 määruse, millega võttis tühistamis- ja kohustamisnõuded menetlusse (resolutsiooni p 1) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning kohaldas esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel selliselt, et peatas vaidlustatud metsateatiste kehtivuse kuni 29.04.2022 (k.a) ja keelas eraldistel 1, 14 ja 17 igasuguse puude ja 2(7)
3-22-744 põõsaste langetamisega seotud raietegevuse, sh MS § 28 lg 11 osadele tunnustele vastava tegevuse kuni 29.04.2022 (k.a) (resolutsiooni p 5).
5.Tornator Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 määruse resolutsiooni p-de 5.1 ja 5.2 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.04.2022 määrusega rahuldamata. Halduskohus ei väljunud esialgse õiguskaitse taotlust rahuldades kaebuse piiridest, sest kaebuse nõuded ei ole selged. Kaebajatel tuleb kaebuse nõudeid täpsustada. Kaebajad soovisid samaaegselt metsateatiste registreerimisotsuste tühistamist ja neile kõrvaltingimuse kehtestamist. Registreerimisotsuse tühistamise korral uue, kõrvaltingimusega registreerimisotsuse tegemisega ei ole kaebajate eesmärk täies ulatuses saavutatav, sest lindude pesitsusaegset kaitset ei ole seeläbi võimalik täiel määral saavutada. Linnuatlasest ei nähtu, et MS § 28 lg-s 11 nimetatud puudel ja põõsastel ei pesitseta või et sättes kirjeldatud tegevus linde ei häiri. Kaebajatel puudus alusemetsa raie osas esialgse õiguskaitse vajadus, sest MS § 28 lg-s 11 nimetatud tööd olid määruse tegemise ajaks tehtud. Kui peaks ilmnema vajadus mõnda liiki metsatööde järele, siis see ei ole halduskohtu määruse järgi lubatud. Ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole ebaproportsionaalne. Kaebajatel oli esialgse õiguskaitse vajadus, sest raietöödega saanuks alustada kohe. Raietööde tegemisel ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja hoida ära lindude pesitsusaegset häirimist. Tagajärge ei ole võimalik kõrvaldada ka kaebajatele soodsa kohtulahendiga. Määruse tegemise ajaks oli alanud mitmete liikide pesitsusperiood. Kaebus ei ole perspektiivitu. Asja lahendamisel ei ole määrav, et LKS § 55 lg 61 ei sätesta kuupäevalist piirangut, kuid sätte eesmärk on vältida lindude häirimist nende pesitsusperioodil. Metsateatiste järgi kestab lindude aktiivne pesitsusperiood aprilli keskpaigast suve keskpaigani (vt ka MS § 40 lg 10). Keskkonnaameti juhendist ,,Pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimine“ nähtuvalt tehakse sellekohast järelevalvet 15. aprillist kuni 30. juunini. Kohtupraktikas on peetud vajalikuks tagada raierahu ka kuni 30. juulini (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-20-2652). Halduskohus keelas raie kuni 29.04.2022. Selleks ajaks ei ole pesitsusperiood lõppenud. Halduskohtul tuleb asja edasisel menetlemisel hinnata kaebajate väidet, et praegune regulatsioon ning metsateatiste vormistamine ei taga piisaval määral lindude kaitset nende pesitsusperioodil põhjusel, et erinevates metsatüüpides elavad linnuliigid pesitsevad erinevatel aegadel ning mitmetel linnuliikidel algab pesitsusaeg enne 15. aprilli ning lõppeb alles augusti keskpaigas. Seejuures tuleb kaaluda kavandatavate raiete mõju lindude pesitsemisele ning kontrollida võimalikku vastuolu strateegiliste planeerimisdokumentidega (Ida-Viru maakonnaplaneeringu ptk 3.1). Arvestades kavandatava raie mahtu, ei ole praeguses menetlusfaasis võimalik tõsikindlalt väita, et metsateatiste alusel kavandatava raiega ei häirita tahtlikult linde nende pesitsusajal. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlusalusel kinnistul oleks kaardistatud linnupesad ning tööd planeeritud linde mittehäirival viisil. Vaidlusalust kinnistut ei määratleta ühegi linnuliigi püsielupaigana. Samas tuleb pesitsusperioodil kaitsta kõiki linnuliike (LKS § 55 lg 61 sissejuhatav osa, linnudirektiivi art 1, art 5 p d). Metsaregistrist nähtuvalt on eraldisel 14 kasvav mets 80-aastane ning eraldisel 1 40-aastane. KeA haudelindude asustustiheduse maatriksi järgi on vähemalt nendel eraldistel raiete mõju linnustikule keskmine. Kolmanda isiku õigused ei kaalu üles avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei välista täielikult raiete tegemist. Metsateatised kehtivad kuni 05.03.2023. Võimalus saada raietest tulu lükkub üksnes edasi.
6.KeA 21.04.2022 vastuse järgi riivaks metsateatiste kehtivuse peatamine kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. LKS § 55 lg-st 61 tuleb lähtuda igaühel ning sõltumata ajast. Sättest tuleneva keelu järgimine tagatakse riikliku järelevalvega, mille raames pööratakse erilist tähelepanu kevadsuvistele metsaraietele. Kaaluda võiks esialgse
3(7)
3-22-744 õiguskaitse kohaldamist kuni 15. augustini, sest kaebuse nõuet arvestades ei ole põhjendatud metsateatiste kehtivuse peatamine ajavahemikul 16. augustist 6. märtsini.
7.Kaebajad selgitasid 27.04.2022 vastuses, et tühistamis- ja kohustamisnõue on esitatud alternatiivsena. Kui kohus leiab, et vaidlustatud teatisi ei tule tühistada (eelkõige kõrvaltingimuste puudumise tõttu), siis paluvad kaebajad kohustada vastustajat lisama metsateatistele lindude pesitsusaegset kaitset tagav kõrvaltingimus (teatised nr 50000636586 ja nr 50000636598, s.o eraldised 17 ja 1, soovikumets – raierahu perioodil 15.03 kuni 15.08; teatis nr 50000636588, eraldis 14, valdavalt palumets, raierahu perioodil 25.02 kuni 15.08). Kaebajad märkisid täiendavalt, et kaebuse eesmärk – lindude pesitsusaegse tõhusa kaitse tagamine – ei oleks saavutatav, kui lubatakse MS § 28 lg-s 11 nimetatud tegevusi. Kaebajad pidasid vajalikuks nõudeid arutada ja täpsustada.
8.Tornator Eesti OÜ märkis 28.04.2022 vastuses, et metsateatiste ja metsatööde peatamine kohtuvaidluse lõpuni ei ole proportsionaalne. Puudub oht, et kolmas isik ei pea kinni LKS § 55 lg-st 61 tulenevast keelust. Alusmetsa tööde käigus ei tuvastatud eraldistel ühtegi pesitsevat lindu ega pesa.
9.Tallinna Halduskohus peatas 29.04.2022 määrusega metsateatiste nr 50000636586, nr 50000636588 ja nr 50000636598 kehtivuse kuni 31.07.2022 (k.a). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Metsateatiste alusel metsa raiumine muudaks kaebuse ainetuks ja kaebuse eesmärgi saavutamise – lindude pesitsuseaegse häirimise ärahoidmise – võimatuks. Hiljem ei ole võimalik taastada raie-eelset olukorda ega kõrvaldada raiega pesitsevatele lindudele kaasnevat kahju. Ka muutuks raielubade realiseerimisel tühistamiskaebus eesmärgipäratuks. Tuvastamisnõue pole hiljem üldjuhul lubatav (vt Riigikohtu määrus nr 3-20-580 p-d 12 ja 13). Kaebuse eesmärki arvestades puudub esialgse õiguskaitse vajadus siiski perioodi osas, mil lindude pesitsemist ei toimu. Kaebajate peamine etteheide seisneb selles, et KeA jättis vastuolus LKS § 55 lg-ga 61 kaalumata vajaduse raiete ajalise piiramise järele. Kaebajad on välja toonud, et KeA tuvastas 2021. a pesitsusperioodil raiete kontrollimisel merikotka ja väike-konnakotka (I kaitsekategooria), kanakulli (II kaitsekategooria), hiireviu, laanepüü, roo-loorkulli ja must-harksaba (III kaitsekategooria) seni registreerimata elupaigad. Kaebajad tuginevad asjaolule, et raied puudutavad sooviku- ja palumetsa metsatüüpi, kus eelduslikult elab palju erinevaid linnuliike. Kaebusest nähtuvalt asub eraldistel 1 ja 17 soovikumets, kus tüüpiliste pesitsejate pesitsusaeg võib alata märtsi keskpaigas või lõpuosas, pesitsusaja kõrghetk kestab mai teisest poolest kuni juuni teise pooleni. Seejuures lõpetavad osa liike (pooled soovikute linnuliigid) pesitsemise juuli viimasel poolel ning hilisemate pesitsejate (leevike, siisike ja väike-lehelind) pesi võib leida ka augusti viimases pooles. Samuti on kaebajad põhjendanud, et eraldisel 14 asub valdavalt palumets (mustika kasvukohatüüp), kus lindude pesitsusaeg algab tavaliselt veebruari keskpaigas, hoogustudes aprilli teisest poolest ja saavutades mai viimases pooles kõrghetke, mis püsib juuni teise pooleni. Pooled palumetsade linnuliigid lõpetavad pesitsuse juuli viimaseks või augusti esimeseks pooleks. Seega ei ole kaebajad põhjendanud esialgse vajadust pesitsusajast välja jääva ajaga. Esialgse õiguskaitse vajadust saab järelikult jaatada kuni 31.07.2022 ehk ajani, mil valdav osa kaebuses osutatud linnuliikidest on asjaomastes metsatüüpides pesitsuse lõpetanud. Vastustajagi palus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist maksimaalselt kuni 15. augustini. Kaebus ei ole perspektiivitu ning praeguses menetlusstaadiumis ei saa väita, et kavandatav lageraie mahuga 1000 tm ei too kaasa lindude tahtlikku häirimist pesitsusajal (HKMS § 249 lg 3, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 määrus p-d 13 ja 14). Kolmanda isiku selgituste järgi toimusid alusmetsa ja põõsasrindega seotud tööd ajavahemikul 27.03.2022–30.03.2022 ning selle käigus ei tuvastatud linnupesi. Metsateatistest nähtuvalt on lindude aktiivne pesitsusperiood aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Seega ei tähenda asjaolu, et märtsis 4(7)
3-22-744 linnupesi ei tuvastatud, et tippajale läheneval pesitsusajal ei oleks lindude tahtlik häirimine välistatud. Ka ringkonnakohus märkis, et asjas ei ole esitatud konkreetseid tõendeid, kust nähtuks, et raietööde teostamise eel oleks täpselt kaardistatud seal paiknevad linnupesad ja tööd planeeritud linde mittehäirival viisil. Esialgse õiguskaitse kehtimise ajal ei ole kolmandal isikul võimalik raielubasid realiseerida. Samas võib selle kohaldamata jätmisel avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärgi saavutamine muutuda võimatuks. Arvestades metsateatiste registreerimise aega, ei tähenda kehtivuse peatamine, et kolmandal isikul jääks tulu saamata. Raietööde tegemisel lükkuks see võimalus üksnes edasi. Tõenäoliseks võib pidada, et metsateatistel märgitud LKS-st tulenevad õiguslikud piirangud ja viide lindude pesitsemise tippajale perioodil aprilli keskpaigast suve keskpaigani takistaksid raiete teostamist. Ka kolmas isik on seostanud raiete tellimise aega lindude pesitsemise tippaja vältimisega. Ringkonnakohus leidis 22.04.2022 määruses samuti, et kolmanda isiku huvid ei kaalu antud olukorras üles avalikku huvi ega välista esialgse õiguskaitse ajutist kohaldamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu määruse p 15).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing esitasid Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu määruse osas, millega peatati metsateatiste nr 50000636586, nr 50000636588 ja nr 50000636598 kehtivus kuni 31.07.2022 (k.a), ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus selliselt, et peatatakse nimetatud metsateatiste kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Alternatiivselt paluvad kaebajad uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatatakse metsateatiste nr 50000636586 ja nr 50000636598 kehtivus ajavahemikul 15.03 kuni 15.08 ning metsateatise nr 50000636588 kehtivus ajavahemikul 25.02 kuni 15.08 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Vastasel juhul ei ole põhivaidluse eesmärk ja vaidluse all olevate väärtuste kaitse saavutatav. Vaidluse all on haldusorgani tegevuse totaalne õigusvastasus: vastustaja ei kaalunud vajadust määrata raierahu kõrvaltingimust ega arvestanud strateegilistest planeerimisdokumentidest tulenevaid eritingimusi metsa majandamisele (säästlik metsamajandamine). Metsateatiste realiseerimisel ei ole raie-eelse olukorra taastamine võimalik. Lageraie tegemisel väheneb tunduvalt liigirikkus ning taastumiseks kulub mitu põlvkonda. Tühistamisnõude eesmärk on kaitsta olemasolevat looduskeskkonda kui avalikku huvi. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadus puudutab vaid teatud ajavahemikku, on see ajavahemik pikem kui määras halduskohus. Metslinnud pesitsevad soovikumetsades perioodil 15.03.–15.08 ning palumetsades 25.02.–15.08. Seega on optimaalne piirangu lõppkuupäev 15.08.
11.Keskkonnaamet leidis 20.05.2022 vastuses, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus pesitsusperioodi mittepuudutava perioodi osas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtumenetluse ajaks riivaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. LKS § 55 lg-t 61 järgitakse ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseta.
12.Tornator Eesti OÜ palub 23.05.2022 vastuses määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada Alternatiivselt palub ta jätta määruskaebuse käiguta ja anda kaebajatele tähtaeg määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks või jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses kirjeldatakse kaebuse eesmärki ja vaidluse eset oluliselt laiemana, kui on võetud menetlusse. Kui varem sidusid kaebajad metsateatiste õigusvastasuse sellega, et seal ei olnud määratud raierahu tingimusi lindude pesitsusperioodil, siis määruskaebuses on kaebajad tuginenud lageraie keelule rohevõrgustiku tuumalal. Kaebajad ei ole kaebust muutnud. Esialgse õiguskaitse ei saa tagada kaebajate õigusi suuremas ulatuses kui nende suhtes tehtav võimalik kohtuotsus. Kaebusega on võimalik saavutada lindude pesitsusaegne kaitse pesitsusperioodil, 5(7)
3-22-744 kuid esialgse õiguskaitsega soovitakse saavutada aastaringset raiekeeldu. Kolmas isik täidab esialgse õiguskaitse määrust. Kaebajate taotletud alternatiivne abinõu osutab, et ka kaebajad ise möönavad, et esialgse õiguskaitse vajadust ei ole kohtuvaidluse lõpuni. Strateegilised planeerimisdokumendid ei keela metsaraiet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebajate arvates oleks halduskohus pidanud peatama vaidlustatud metsateatise kehtivuse kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt kuni 15.08. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu määruse tühistamist osas, milles esialgset õiguskaitset ei kohaldatud asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, ning selles osas uue määruse tegemist, millega kohaldatakse esialgset õiguskaitset vastavas osas, või alternatiivselt osas, milles halduskohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni 15.08 ja selles osas uue määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS § 205 lg 1 p 3). Kuna määruskaebemenetluses vaieldakse esialgse õiguskaitse kohaldamise ulatuse üle, ei näe ringkonnakohus põhjust määruskaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Kokkuvõtlikult teeb kohus määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda raskendatuks või võimatuks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute õigusi.
15.Esialgne õiguskaitse ei tohi väljuda kohtumenetluse esemeks oleva nõude piiridest ega tuua kaasa tagajärgi, mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad. Kuigi kaebajad on oma avaldustes rõhutanud kaebuse eesmärgina enam vajadust tagada eraldistel esinevate lindude pesitsusrahu pesitsusperioodil, võib nende avaldustest järeldada siiski ka laiemat soovi kaitsta kaebusega lindude elupaiku ehk vältida metsateatistega lubatud metsaraiet (vt kaebuse p 9, 16.05.2022 määruskaebuse p-d 25–27). Raiete tegemata jäämisel säilivad elupaigad senisel kujul. Eesmärgi saavutamiseks on kaebajad esitanud tühistamisnõude ja alternatiivselt kohustamisnõude (vt kaebajate 27.04.2022 avaldus). Halduskohus võttis tühistamis- ja kohustamisnõude 31.03.2022 määrusega menetlusse, täpsustades menetletavaid nõudeid 02.06.2022 määruses. Metsateatised kehtivad kuni nendes sätestatud õiguse realiseerimiseni või tähtaja möödumiseni. Haldusakti tühistamisel kõrvaldatakse selle kehtivus algusest peale. Esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatamisel puudub abinõu kohaldamise ajal õigus realiseerida haldusaktist tulenevaid õigusi või nõuda haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist. Seega vastab kaebajate taotletud abinõu (metsateatise kehtivuse peatamine asja tehtava lahendi jõustumiseni) kaebuse eesmärgile ega välju põhinõude piiridest. Vaidluse esemesse ei kuulu kaebuses toodud õiguslikud põhjendused selle kohta, miks vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased.
16.Eelneva põhjal võib esialgse õiguskaitse vajadust jaatada ka lindude pesitsusperioodile järgneva ajavahemiku osas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kolmas isik realiseerida metsateatistest tuleneva õiguse, sh asuda puid langetama. Arvestades raieala metsatüüpi, metsa vanust, seal tüüpiliselt elavate lindude arvukust ja raie mahtu, ei saa välistada, et pesitsusperioodil võivad raied täiendavalt häirida seal esinevaid linde. Raie-eelse olukorra taastamine senisel kujul ei ole võimalik.
17.Esialgse õiguskaitse menetluse kiireloomulisust arvestades ei saa kaebuse eduväljavaadete kontroll enamasti olla põhjalik. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks 6(7)
3-22-744 üldjuhul kaebuse ilmselge perspektiivitus, s.o olukord, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga madal. Praegusel juhul puudub põhjus pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajad on põhjendanud, miks nad peavad metsateatisi õigusvastaseks. Nende väidetele saab anda hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel pärast asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei oma väited vastuolude kohta strateegiliste planeerimisdokumentidega (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, teemaplaneering „IdaVirumaa asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) siiski kuigi suuri edulootusi. Planeeringutest ei tulene piiranguid konkreetse kinnistu kasutamisele. Piiranguid ei saa tuletada ka kaebajate viidatud põhimõtetest. Metsade säästlik kasutamine ei tähenda tingimata lageraie keeldu. Säästlik metsa majandamine hõlmab ka tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse tagamist (maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk 3.1.3, lk 31–32). Kaebajad ei ole väitnud, et raied oleks vastuolus metsakorralduskavaga või et Ojakalda kinnistu asuks rohevõrgustiku koridoridel (teemaplaneeringu p 3.3, lk 15).
18.Kaebusega kaitstavate huvide kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevate tagajärgedega avalikele huvidele ja kolmandate isikute õigustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus erinevate huvide ja õiguste kaalumisel eksinud. Kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu on proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega (vt 29.04.2022 määruse p 13) ega korda neid (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Metsateatiste kehtivuse peatamine asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt kuni 15.08 ei ole kaebuse eduväljavaateid ja kaalul olevaid õigushüvesid arvestades põhjendatud. Kaebajad peavad metsateatisi õigusvastaseks eelkõige põhjusel, et raiete tegemist ei olnud ajaliselt piiratud. Haldusakti tühistamine tervikuna, kui tõhus kaitse on võimalik tagada haldusakti adressaati vähem koormava meetmega, sh kõrvaltingimuse kehtestamisega, võib olla ülemäärane. Ringkonnakohus ei pidanud väiteid vastuolude kohta strateegiliste planeerimisdokumentidega suuri edulootusi omavaks. Ojakalda kinnistu ei asu ka kaitstaval loodusobjektil LKS § 4 lg 1 tähenduses. See on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maa. Raieala metsatüübis (sooviku- ja palumets) esineb tüüpiliselt erinevaid linde, kellest osa pesitseb eelduslikult augustikuus. Samas metsateatiste kohaselt kestab lindude pesitsemise tippaeg aprilli keskpaigast suve keskpaigani. LKS-s sätestatud piirangutest tuleb juhinduda ka pesitsusperioodi välisel ajal. Kolmas isik on seaduses sätestatud piirangutest teadlik. Halduskohus teeb otsuse avalikult teatavaks 29.07.2022. Ringkonnakohtu hinnangul on eelneva põhjal piisav, kui esialgset õiguskaitset kohaldatakse pesitsuse tippajal ehk kuni 31.07.2022. Halduskohtul on võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust otsuse tegemisel uuesti hinnata, kui ta peab seda vajalikuks. Samuti saab esialgse õiguskaitse vajadust veelkord hinnata siis, kui on selge, et kohtuvaidlus ei lõpe enne uue pesitsusaja algust (2023. a-l).
19.Eelnevat arvestades jääb Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.