M.E.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-30 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 61/5054-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.E. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.06.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi LK Est OÜ-le 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1, millega teatas, et alustab kontrolli, mis hõlmab tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ja maksustatava käibe tekkimise ja deklareerimise õigust maksustamisperioodil mai-juuli 2021. LK Est OÜ-d kohustati andma perioodil mai-juuli 2021 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama dokumente.
2.MTA tegi 22.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-30, millega kohustas M.E.i (kaebaja) kui kolmandat isikut LK Est OÜ-d puudutavas maksumenetluses andma perioodil mai-juuli 2021 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi 29.11.2021 kell 14.00 ning esitama oma isikliku pangakonto väljavõtte perioodi mai-juuli 2021 kohta hiljemalt 26.11.2021. Korralduse põhjenduste kohaselt pöördus MTA esmalt LK Est OÜ poole, kuid LK Est OÜ on MTA korralduse jätnud täitmata. MTA-le esitatud andmete alusel on kaebajale tehtud väljamakseid, mis 1(8)
ei ole deklareeritud ning kaebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse. Sellest tulenevalt kohustab MTA kaebajat andma perioodil mai-juuli 2021 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama oma isikliku pangakonto väljavõte perioodi mai-juuli 2021 kohta.
3.Kaebaja esitas MTA-le 26.11.2021 taotluse korralduse muutmiseks, mille MTA jättis 29.11.2021 otsusega nr 12.2-3/056445-62 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas MTA-le 02.12.2021 vaide, mille MTA jättis 16.12.2021 vaideotsusega nr 61/5054-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad: Maksuhalduril on maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel. Menetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud, et LK Est OÜ töötasu väljamaksed on toimunud teise ettevõtte pangakonto kaudu ning ka vaide esitajale on maksuhaldurile teadaolevalt väljamakseid tehtud. Korraldusest nähtuvalt on LK Est OÜ jätnud töötasud deklareerimata ja töötajad töötajate registrisse registreerimata, mistõttu on teabe ja dokumentide saamine vaide esitajalt vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Seega on maksuhaldur avaldanud vaideorgani hinnangul korralduses ka kolmanda isiku poole pöördumise põhjuse. Vaideorgan on seisukohal, et filtreeritud konto väljavõte ei pruugi käesoleval juhul olla piisav ja ei võimalda maksuhalduril kontrollida, kas kontrollitav isik on kõik töötasu väljamaksed nõuetekohaselt deklareerinud ja kas töötamise registri kanne vastab tegelikkusele. On ilmne, et võimaldades vaide esitajal esitada konto väljavõte filtreeritud kujul üksnes LK Est OÜ-ga seotud kannete osas, ei oleks kuidagi võimalik kontrollida, kas kontrollitav isik on teinud töötasu väljamakseid läbi teise äriühingu. Enamasti toimetab maksuhaldur lünkliku informatsiooni tingimustes ning seetõttu on õigem koguda tõendeid (mille mitteseotus läbiviidava maksumenetlusega ei ole ilmselge) pigem rohkem kui vähem. Kolmas isik ei saa otsustada maksuhalduri eest, milline tõend on maksumenetluses vajalik ja milline mitte. Arvestada tuleb sedagi, et see, kas konkreetne tõend omab lõpuks maksustamisel määravat rolli või mitte, võib tihti selguda alles kõiki tõendeid koostoimes ja vastastikuses seoses uurides. Vaideorgan on seisukohal, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Tõese teabe saamiseks on vahetu ütluste andmine põhjendatud ka eesmärgiga tagada, et maksumenetluses seletusi andev isik ei saa küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid. Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi, seostada isikule esitatavaid küsimusi samal ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. Põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei saa kirjavahetuse pidamist lugeda vaideorgani hinnangul samavõrd tõhusaks. Vaideorgan peab vajalikuks märkida, et isiku isiklikult MTA ametiruumidesse mitteilmumist ei saa põhjendada ka üksnes üldise COVID-19 levikuga, vaid ohtu tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi põhiselt (st tegemist peab olema konkreetse ohuga). Praegusel juhul ei ole vaideorganile esitatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada konkreetse ohu olemasolu.
5.Kaebaja esitas 03.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 22.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-30 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse MTA 22.11.2021 korralduse nr 12.2-3/05644530 täitmise peatamiseks osas, mis kohustab kaebuse esitajat saatma isikliku konto väljavõtet ning isiklikult ilmuma vastustaja juurde seletuste andmiseks.
6.Kohus tegi 04.01.2022 määruse, millega jättis kaebuse käiguta, andis kaebuselt täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus luges, et kaebaja on soovinud vaidlustada ka vaideotsust. 2(8)
7.Kohus võttis 13.01.2022 määrusega menetlusse kaebuse MTA 22.11.2021 korralduse nr 12.23/056445-30 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 6-1/5054-2 tühistamiseks.
8.Kohus määras 16.03.2022 määrusega kaebuse läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja 12.04.2022 täiendavas seisukohas
9.Vaidlus on selles, kas kaebajalt teabe nõudmisel on järgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-t 1 ja lg-t 2. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seega, tuleb selgitada ja põhjenda ka vajadust kolmanda isiku kohustamiseks ilmuma ametiruumidesse.
10.MKS § 61 l g 1 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.
11.Vaidlustatud korraldusest tuleneb, justkui on LK Est OÜ töötasu väljamaksed toimunud teise ettevõtte pangakonto kaudu ning ka kaebuse esitajale on maksuhaldurile teadaolevalt väljamakseid tehtud. Sedalaadi sedastus ei ole selge, motiveeritud ega vasta haldusakti nõuetele. Vaidlustatud korraldus on umbmäärane – räägitakse mingist „teadaolevast informatsioonist“ ja siis käsitletakse seda, et mingi „teise ettevõtte“ kontolt on tehtud väljamakseid kaebuse esitajale. Seega ei vasta toodud seisukohad haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõuetele.
12.Lisaks ei ole haldusakt proportsionaalne ega põhjendatud. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaideotsuses on välja toodud Riigikohtu seisukoht: „MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. MKS § 61 lg 2 eesmärgiga on kooskõlas anda asjaolude esmase selgitamise võimalus ka sellistel juhtudel maksukohustuslasele, kus kolmandal isikul võib olla maksukohustuslase maksustamist puudutav teave, mille olemasolu maksukohustuslasel endal ei saa eeldada.“ Antud Riigikohtu lahendist on vaideotsuses tehtud valed järeldused. Kolmandalt isikult saadav teave peab olema piiritletud. Praegusel juhul ei ole piiritletud, mis ettevõtte laekumised maksuhaldurit huvitavad. Ebaproportsionaalne on nõuda tervikuna kaebaja kontode liikumist.
13.Ka on arusaamatu ja ebavajalik ning seega kaalutlemata otsus, miks on kaebajal vaja ilmuda vastustaja ametiruumidesse, samuti miks ei küsita filtreeritud pangakonto väljavõtet. Kaebaja on seda ka märkinud, et piisaks laekumiste väljavõttest. Kaebaja ei soovi, et kes iganes saaks juhuslikult teada tema kulutusharjumuste kohta.
14.Kaebaja on seisukohal, et kohtul puudub üldse vajadus asja materjalide hulka võtta Destructio OÜ pangakonto. Nimelt nähtub asjaoludest, et vastustaja viib läbi kontrolli Lk Est OÜ osas. Mis asjaoludel ja mis menetlust viiakse läbi Destructio OÜ osas, seda pole võimalik ei otseselt ega kaudselt aru saada. Vastustaja soovib vastust küsimusele 224 euro kandmise kohta Destructio OÜ kontolt kaebaja kontole – kuidas see seondub LK Est OÜ menetlusega, seda asja materjalidest ei 3(8)
tulene. On ilmne, et vastustaja küsimus oleks lihtsasti lahendatav kirjaliku küsimise kaudu, seda juhul, kui üldse sellist küsimust pidada õiguspäraseks.
15.On täiesti arusaamatu, miks kaebaja peaks üldse esitama oma pangakonto – vastustaja ise ka ei saa aru, mis menetlust ja kelle osas ta läbi viib. Kaebaja ei ole saanud ühtegi makset LK Est OÜ-st ja selle vastusega peaks tema suhtes kogu menetlus piirnema. Vaidlusaluse korraldusega kohustas maksuhaldur kolmandast isikust kaebajat esitamata kaebaja isikliku pangakonto väljavõtte perioodi mai- juuli 2021 kohta ning lisaks ilmuma suulise teabe andmiseks 29.11.2021 kl 14.00 maksuhalduri juurde LK Est OÜ-ga seoses ja mitte seoses mingi Destructio OÜ-ga. Seega on toimunud kogu menetlus kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt ja õigusvastaselt ning vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada.
16.Kaebaja palub enda isikuandmete kaitsmiseks oma nimetähed asendada initsiaalidega. Kaebaja ei ole isik, ammugi mitte avaliku elu tegelane, kelle nimi peaks avalikust kohtulahendite andmebaasist nähtav olema. Vastustaja seisukohad 14.02.2022 vastuses kaebusele ja 29.04.2022 täiendavas seisukohas
17.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub selle rahuldamata jätta. Nii 22.11.2021 korraldus nr 12.2-3/056445-30 kui ka 16.12.2021 vaideotsus nr 6-1/5054-2 on õiguspärased ja põhjendatud.
18.Arvestades, et M.E.`i poolt Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse väited ja seisukohad kordavalt osaliselt ka 02.12.2021 vaides esitatuid, leiab vastustaja, et antud juhul on asjakohased 16.12.2021 vaideotsuses (p-d 13-21) MTA poolt M.E.`le esitatud vastused. Vastustaja ei pea otstarbekuse kaalutlusel vajalikuks neid käesolevaga täies mahus uuesti korrata ning palub kohtul eelnimetatud vaideotsuses esitatud MTA seisukohtadega arvestada.
19.Vaidlusaluses 22.11.2021 korralduses selgitas MTA korralduse adressaadile, st M.E.`le, et kontrollib 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1 alusel LK Est OÜ tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning maksustatava käibe tekkimise ja deklareerimise õigust maksustamisperioodil mai-juuli 2021.
20.Lisaks selgitas MTA 22.11.2021 korralduses, et enne M.E.`le korralduse tegemist on pöördunud esmalt kontrollitava ehk LK Est OÜ poole. Kuna aga LK Est OÜ on 02.09.2021 korralduse jätnud täitmata ning kuivõrd MTA-le esitatud andmete alusel on M.E.`le tehtud väljamakseid, mida ei ole deklareeritud ning M.E. ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse, on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks vajalik saada teavet ja dokumente M.E.`lt kui kolmandalt isikult.
21.Kohtupraktikas on sedastatud, et MKS § 61 lg 1 alusel võib kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis võib olla maksukohustuslase maksustamise seisukohast oluline (nt RKHKo 3-3-1-2411, p-d 13–15). Kolmandalt isikult küsitud teave ei pea maksukohustuslaselt varem küsituga konkreetsete küsimuste tasandil kokku langema, kuid peab käima samade tehingute kohta (nt RKHKo 3-3-1-98-10, p 19).
22.Eeltoodut arvestades vastustaja ei näe põhjust nõustuda kaebajaga selles, et vaidlusalune korraldus ei ole kooskõlas MKS § 61 lg-tes 1 ja 2 sätetatuga. Vastustaja on seisukohal, et 22.11.2021 korralduse puhul on ammendavalt selgitatud, millist seost omab kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid maksumenetlusega, mille jaoks maksuhaldur eelmainitut nõuab. Samuti on täidetud ka MKS § 63 lg-s 1 ja § 46 lg-s 2 sätestatud nõue, mille kohaselt kolmandalt isikult teavet nõudev haldusakt peab olema põhjendatud. Täiendavalt selgitab vastustaja, et kolmandale isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue ei eelda ega saagi eeldada seda, et maksuhaldur kirjeldab korralduses selle adressaadile üksikasjalikult kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi asjaolusid, maksuhalduri kontrollistrateegiat, menetluse käigus tõusetunud teooriaid vms.
4(8)
23.Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et MTA on M.E.`le vaidlusaluse 22.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-30 koostamisel järginud MKS-st tulenevaid ja kohtupraktikas täpsustamist leidnud tingimusi ning täitnud ka kolmanda isiku poole pöördumise formaalsed eeldused. Seega kõnealuse korralduse näol on vastustaja hinnangul tegemist õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks ei ole alust. Samuti ei tähenda asjaolu, et kaebaja 16.12.2021 vaideotsuste põhjendustega ei nõustu, seda, et vaideotsus oleks seetõttu õigusvastane.
24.Vastustaja poolt esitatud tõend kinnitab vaideotsuses viidatud töötasu väljamaksete tegemist kaebajale teise ettevõtte (st Destructio OÜ), mitte aga kontrollitava isiku konto kaudu. Eeltoodut arvestades ja silmas pidades, et kontrollitav on töötasu väljamakseid teinud võõrast kontot kasutades, on vastustaja hinnangul põhjendatud ka MTA poolt kaebaja filtreerimata pangakonto väljavõtte küsimine. Vastustaja märgib, et filtreerimata väljavõte on oluline veendumaks, et lisaks Destructio OÜ-le ei ole kontrollitav isik teinud kaebajale töötasu väljamakseid veel mõnda teist äriühingut makse tegijana kasutades. Filtreeritud väljavõte ei võimalda maksuhalduril kontrollimenetluses kõiki maksustamise seisukohalt olulisi faktilisi asjaolusid tuvastada.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
26.Kaebaja nõuab MTA 22.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-30 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 6-1/5054-2 tühistamist. Kaebaja leiab, et teabe nõudmine temalt kui kolmandalt isikult ei ole põhjendatud ega proportsionaalne.
27.Kohus märgib esmalt, et kaebaja esitas oma täiendava avalduse 12.04.2022. Kohus määras 16.03.2022 määruses täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja 11.04.2022. Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Kaebaja viitas 11.04.2022 e-kirjas sellele, et ta polnud MTA vastust kätte saanud ja kaebaja täiendav seisukoht saabus juba 12.04.2022 kell 08.45. Täiendava seisukoha hilinenult esitamine ei põhjustanud menetluse viibimist, sest MTA jõudis oma täiendava seisukoha määratud tähtajaks esitada. Seega peab kohus võimalikuks kaebaja täiendava seisukohaga arvestada.
28.Haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
29.MKS § 46 lg 1 esimene lause sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Lõike 2 esimene lause sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Haldusaktis peavad sisalduma: maksuhalduri nimetus ja aadress, haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, haldusakti andmise kuupäev, haldusakti adressaadi nimi ja aadress, haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus, haldusakti täitmise tähtaeg ja muud seadusega sätestatud andmed (MKS § 46 lg 3). Kohtu hinnangul vastab korraldus MKS § 46 lg-s 3 sätestatud nõuetele.
30.MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
31.MKS § 59 lg 1 teine lause sätestab, et maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. 5(8)
32.MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 2 sätestab, et enne olmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul (vaatluse käigus). MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Seega oli vastustajal olemas õiguslik alus, et teha kaebajale korraldus teabe andmiseks.
33.Riigikohus on 24.05.2011 kohtuotsuses nr 3-3-1-24-11 selgitanud, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab MKS § 61 lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik. Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha (p 12). MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks (p 13).
34.Tallinna Ringkonnakohus on 24.04.2015 otsuses nr 3-14-51183 selgitanud, et kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel ei ole nõutav detailse ülevaate andmine maksumenetlusest, vaid selgitada tuleb nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab korralduse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne.
35.Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on arusaadavalt selgitatud, milline on kolmandalt isikult nõutava teabe seos LK Est OÜ suhtes toimuva maksumenetlusega. Korralduses on selgitatud, millist perioodi ja milliseid makse LK Est OÜ suhtes toimuv maksumenetlus puudutab. Kaebajalt on nõutud isikliku pangakonto väljavõtet perioodi mai-juuli 2021 kohta, mis langeb kokku LK Est OÜ maksumenetluses kontrollitava perioodiga. Korralduses on välja toodud, et kaebajale on tehtud väljamakseid, mis ei ole deklareeritud ning kaebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse. Selle selgituse põhjal on arusaadav, et kaebaja on LK Est OÜ-ga seotud ja võib teada endale makstud töötasude deklareerimata jätmisega ja enda töötamise registrisse kandmata jätmisega seotud asjaolusid. Korraldusest ei selgu, et väljamakse on tehtud teise äriühingu kaudu, kuid kohtu hinnangul ei muuda see kaebajalt nõutavat teavet seostamatuks LK Est OÜ maksumenetlusega, sest on arusaadav, et MTA peab väljamakse tegelikuks teostajaks LK Est OÜ-d. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puudub seos LK Est OÜ-ga. Lisaks on MTA 16.12.2021 vaideotsuses välja toonud, et LK Est OÜ töötasu väljamaksed on toimunud teise ettevõtte pangakonto kaudu ning ka vaide esitajale on maksuhaldurile teadaolevalt väljamakseid tehtud.
36.MTA on vaidlustatud korralduses viidanud ka sellele, et eelnevalt on pöördutud LK Est OÜ poole. Seda tõendab MTA 02.09.2021 korraldus nr 12.2-3/056445-1 (MTA 14.02.2022 vastus kaebusele, lisa 2). Korraldus tagastati Eesti Posti poolt. Ümbrikule on löödud tempel „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“.
37.Kohtumenetluse käigus on selgunud, et vaideotsuses nimetatud teine ettevõte, kelle pangakonto kaudu kaebajale väljamakse tehti, oli Destructio OÜ. Vastustaja esitas kohtule 11.03.2022 Destructio OÜ pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul, millest nähtub, et perioodil mai-juuli 2021 6(8)
on kaebajale Destructio OÜ poolt väljamakse tehtud. MTA seisukoht, et LK Est OÜ kasutas väljamakse tegemiseks Destructio OÜ-d on maksumenetluse sisuline küsimus, mida kohus teabe nõudmise korraldust puudutava vaidluse käigus ümber lükata ei saa. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kolmandalt isikult nõuti LK Est OÜ maksumenetluses teavet õiguspäraselt. Kuna kaebajal on seos LK Est OÜ-ga, MTA kahtlustab, et LK Est OÜ tegi kaebajale deklareerimata väljamakse teise ettevõtte pangakonto kaudu ja viimati nimetatud asjaolu kinnituseks on esitatud tõend, leiab kohus, et kaebajalt nõutav teave on LK Est OÜ suhtes toimuva maksumenetlusega seotud. Kohus ei näe probleemi selles, et teise äriühingu nimi ei tule 22.11.2021 korraldusest ja 16.12.2021 vaideotsusest välja, sest menetlustaktikalistel kaalutlustel ei pruugi kolmandale isikule liiga detailse info avaldamine enne temalt suuliste seletuste võtmist põhjendatud olla. Kaebajale piisas selgitusest, et LK Est OÜ on kasutanud teist äriühingut väljamakse tegemiseks.
38.Kohus ei ole nõus kaebaja seisukohaga, et nõutavat teavet ei ole piiritletud. Kaebajalt nõutakse isikliku pangakonto väljavõtet perioodi mai-juuli 2021 kohta ja suulisi selgitusi perioodil mai-juuli 2021 toimunud majandustehingute kohta. Kohus leiab, et pangakonto väljavõtet ei ole nõutud põhjendamatult pika perioodi kohta. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks ka seda, et pangakonto väljavõtet nõutakse filtreerimata kujul. MTA on 16.12.2021 vaideotsuses selgitanud, et filtreeritud konto väljavõte ei pruugi käesoleval juhul olla piisav ja ei võimalda maksuhalduril kontrollida, kas LK Est OÜ on kõik töötasu väljamaksed nõuetekohaselt deklareerinud ja kas töötamise registri kanne vastab tegelikkusele. MTA leiab, et võimaldades vaide esitajal esitada konto väljavõte filtreeritud kujul üksnes LK Est OÜ-ga seotud kannete osas, ei oleks kuidagi võimalik kontrollida, kas kontrollitav isik on teinud töötasu väljamakseid läbi teise äriühingu. MTA on 29.04.2022 täiendavas seisukohas samuti märkinud, et filtreerimata väljavõte on oluline veendumaks, et lisaks Destructio OÜ-le ei ole kontrollitav isik teinud kaebajale töötasu väljamakseid veel mõnda teist äriühingut makse tegijana kasutades. Kohus leiab, et MTA põhjendused filtreerimata pangakonto väljavõtte nõudmise kohta on asjakohased.
39.Tulenevalt MKS § 61 lg 1 kolmandast lausest on MTA-l õiguslik alus kohustada kaebajat vajaduse korral teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Vaidlustatud 22.11.2021 korralduses on ka selgitatud, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. MTA 16.12.2021 vaideotsuses on täiendavalt selgitatud, et tõese teabe saamiseks on vahetu ütluste andmine põhjendatud ka eesmärgiga tagada, et maksumenetluses seletusi andev isik ei saa küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid. Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi, seostada isikule esitatavaid küsimusi samal ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. Põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei pea MTA kirjavahetuse pidamist samavõrd tõhusaks. Kohus leiab, et MTA põhjendused suuliste seletuste nõudmise kohta on asjakohased.
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 22.11.2021 korraldus nr 12.2-3/056445-30 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna vaidemenetluse esemeks olnud haldusakt on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, on ka MTA 16.12.2021 vaideotsus nr 6-1/5054-2 õiguspärane ega kuulu tühistamisele.
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
42.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt 7(8)
identifitseerida. Kohus asendab kaebaja taotlusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.