X kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
3.Jätta X menetluskulu 0,9 eurot tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
X esitas Tallinna Vanglale 02.05.2021 taotluse hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju rahas selle eest, et teda hoiti 266 päeva alandavates tingimustes. Taotluse järgi jäi kambripind ühe kinnipeetava kohta alla 4 m2 ja lisaks jalutuskäigule oli võimalik viibida väljaspool kambrit u 9 tundi päevas.
2.Tallinna Vangla jättis 05.08.2021 vastusega nr 5-37/21/140-4 X taotluse rahuldamata. Kahjunõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Ajavahemikul 10.08.2020–19.08.2020 paiknes kaebaja esimese üksuse eluosakonnas O4 kambris nr 3k-O4-02 vastuvõturežiimil ning 19.08.2020–08.07.2021 eluosakonna O2 kambris nr 1k-O2-05 tavarežiimil. Kahekohalise kambri nr 1k-02-05 üldpindala on 13,06 m2, sh WC 2,93 m2 ja eluruum 10,16 m2. Kahekohalise
3-21-1526 kambri nr 3k-O4-02 üldpindala on 13,1 m2, sh WC 2,93 m2 ja eluruum 10,17 m2. Kuna kambrisse paigutatud mööbel võimaldas kambris tavapäraselt liikuda, ei arvestata eluruumi pindalast välja mööbli alla jäävat pinda. Seega oli X-le kambris nr 1k-O2-05 tagatud isiklikku ruumi 5,08 m2 ja kambris nr 3k-04-02 5,09 m2. Põrandapinna suurus on kooskõlas VSKE § 6 lg-ga 6, CPT soovituste ja EIK praktikaga.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja mõista kahjuhüvitis 96 082 eurot selle eest, et ajavahemikul 10.08.2020–04.07.2021 oli kambri pind väiksem kui 4 m2. See on vastuolus justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE), kohtupraktikaga (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsus Muršić vs. Horvaatia, Riigikohtu 16.03.2017 määrus nr 3-3-1-83-16) ning Euroopa Nõukogu piinamise ning ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise vältimise komitee (CPT) soovitustega. Üldpinnast 10,16 m2 tuleb maha arvestada 2,28 m2 (tualett), 2,6460 m2 (voodi), 0,5808 m2 (öökapi alune pind), 0,66 m2 (laud), 0,7440 m2 (taburetid) ja 0,2520 m2 (telerialune riiul). Ühe kinnipeetava kohta on seega 2,9972 m2 (10,1600 ‒ 7,1628 = 2,9972) põrandapinda. Kaebajal oli võimalik viibida väljaspool kambrit 8,5 tundi päevas, ta sai ajutiselt töötada ja viibis kambris ka üksinda. Vangla ruumid ei ole amortiseerunud. Samas oli seoses COVID-19 levikuga ajavahemikul 06.11.2020–01.06.2021 kambriväline tegevus keelatud. Kaebajat on alandatud, talle on tekitatud füüsilist ja vaimset valu ning kannatusi. Inimväärikust alandasid nii vähene kambripind kui ka kumulatiivselt muud kinnipidamistingimused. Kambritingimuste tõttu on kaebaja kaevanud närvilisuse, ärrituvuse, unetuse ja muude terviseprobleemide üle. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimisega seotud kulude kandmisest ning kaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 20.09.2021 määrusega kaebuse Tallinna Vangla 05.08.2021 vastuse tühistamiseks ja tervisekahju põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, rahuldas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlkimise osas ning jättis rahuldamata taotluse kaebuselt nõutavast riigilõivust vabastamiseks ja jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva alates resolutsiooni p 3 jõustumisest. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju (97 268 eurot) hüvitamist seoses sellega, et 10.08.2020– 08.07.2021 oli tal liiga vähe kambripinda. Kaebuses on mainitud ka tervisekahju tekitamist, kuid selles osas on kaebajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu tuleb kaebus tervisekahju tekitamise osas tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4). Tallinna Vangla 05.08.2021 vastus ei ole haldusakt, mistõttu ei saa seda tühistada ja esitada selle peale tühistamiskaebust. Ka tühistamisnõude osas tuleb kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kahju hüvitamise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 750 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) v.r § 60 lg 2). Menetlusabi andmine eeldab, et isiku majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu tasuda ja kavandatav menetluses osalemine on edukas ega ole ebamõistlik (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3, § 112 lg 1). Kaebajal ei ole raha, et riigilõivu tasuda. Tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul 05.03.‒05.07.2021 on 66,26 eurot. Kuigi kaebajal ei ole piisavalt raha riigilõivu tasumiseks, ei saa teda kaebuse väheste edulootuste tõttu riigilõivust vabastada. Kaebaja arvates peab tal olema kambris viibides isiklikku ruumi üle 3 m2. Isiklikult kasutatava põrandapinna hulka ei saa arvata seinaga eraldatud WC-d. Samas tuleb vabaks liikumiseks 2(4)
3-21-1526 mõeldud pinna hulka arvestada mööblialune pind, kui kambris on võimalik takistamatult liikuda. Mööblialune pind tuleb kambripinnast maha arvata juhul, kui kambris liikumiseks ja ligipääsuks tuleb ronida või turnida üle mööbliesemete (vt EIK 20.10.2016 otsus nr 7334/13, Muršić vs. Horvaatia, p-d 114 ja 119). Kaebaja liikumine ei olnud mööbli tõttu takistatud. Kambri nr 1k-O2-05 pind on 13,06 m2, mitte 10,16 m2. Kaebaja arvestas kambripinnast teistkordselt maha WC-aluse pinna. Vangla vastuse järgi oli mõlemas kambris kaebaja kasutuses isiklikku pinda üle 5 m2 – seda ka juhul, kui arvestada üldpindalast maha WC-pind 2,93 m2 ja elupinnaks 10,13 m2. Kaebaja kasutuses oli üle 10 m2 pinda ajal, kui ta viibis kambris üksinda. EIK märkis, et kui põrandapind jääb 3 m2 ja 4 m2 vahele, tuleb vaadelda ka muid kinnipidamise tingimusi (nt värskes õhus liikumise võimalust, päevavalguse ja värske õhu ning ventilatsiooni-kütte olukorda kambris jmt – vt Muršić vs. Horvaatia, p-d 106 ja 139, vrdl p 166). Kuna kaebajal oli vaidlusalusel ajavahemikul isiklikku pinda vähemalt 5 m2 ning tal oli võimalus viibida pärast jalutuskäiku kambrist väljaspool 8,5 tundi, ei saanud kinnipidamistingimused kahjustada kaebajat enam kui kinnipidamisega tavapäraselt kaasnevad ebamugavused. Ka COVID-19 piirangute kestuse ajal sai kaebaja seitsmest kuust neljal käia tööl, mis leevendas kinnipidamistingimusi. Kuna vangla ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt ega tema õigusi rikkunud, ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.01.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ning tühistas halduskohtu 20.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 tervisekahju põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastamise osas ja saatis selles osas kaebuse ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.
6.Riigikohus jättis 22.02.2022 kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2022 määruse peale menetlusse võtmata.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja kaebuse, milles viimane nõudis inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega põhjustatud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist. Halduskohtu 20.09.2021 määruse järgi tuli kaebajal tasuda väidetavalt inimväärikust alandavates kambritingimustes kinnipidamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel riigilõivu 750 eurot 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Halduskohtu määrus riigilõivu tasumise nõudes jõustus 22.02.2022. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv 750 eurot hiljemalt 04.03.2022. Kaebaja ei ole kohtute infosüsteemi andmetel kuni tänaseni nõutud riigilõivu tasunud. Seetõttu tuleb nõue inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebajale läbi vaatamatult tagastada (HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi halduskohtusse menetluse jätkamiseks. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega. Halduskohus kirjeldas 20.09.2021 määruses, et sellistes kambrites viibimisega on esinenud terviseprobleemid ja see oli seotud ruumipuudusega. Füüsilist ja hingelist valu pole tarvis korduvalt kirjeldada. Vangla 05.08.2021 vastus on vastuolus põhiseaduse ja Euroopa õigusega. Vanglalt tuleb välja mõista 97 268 eurot. 3(4)
3-21-1526 Vastustajalt tuleb välja mõista postmargi soetamise kulu 0,9 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohus tagastas määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse, milles kaebaja nõudis inimväärikuse rikkumisega tekitatud kahju eest rahalist hüvitist, HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei tasunud tähtpäevaks riigilõivu. Tegemist on puudusega, mis takistab asja läbivaatamist. Halduskohus jättis 20.09.2021 määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Kuna kaebaja pärast halduskohtu määruse jõustumist nõutud tähtpäevaks (s.o hiljemalt 04.03.2022) riigilõivu ei tasunud, ei saanud halduskohus kaebaja nõuet menetleda ja kaebus tuli selle nõude osas tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 2). Halduskohus oli eelnevalt hoiatanud kaebajat riigilõivu tasumata jätmise tagajärgede eest. Riigilõivu tasumata jätmine takistas kaebuse läbivaatamist, mistõttu polnud kaebuse menetlusse võtmine lubatav (HKMS § 104 lg 2). Halduskohus on seega kaebuse õigesti tagastanud.
10.Kaebaja määruskaebuses esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei seondu riigilõivu tasumise kohustusega.
11.Määruskaebuses esitatud taotlus mõista vastustajalt välja menetluskulu 0,9 eurot jääb rahuldamata, kuna lahendit ei tehta kaebaja kasuks (HKMS § 108 lg 1).
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.