Xi kaebus Tartu Vangla 31. jaanuari 2020. a ja 27. veebruari 2020. a protokollide ning 25. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/143-2, 111/172-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada Xi kaebus haldusasjas nr 3-20-565 osaliselt.
2.Tühistada Tartu Vangla 27. veebruari 2020. a protokoll ja 25. märtsi 2020. a vaideotsus nr 1-11/143-2, 1-11/172-2 vangla 27. veebruari 2020. a protokollile esitatud vaiet rahuldamata jätnud osas.
3.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta kaebuse menetluskulu (riigilõiv) 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
5.Jätta rahuldamata kaebaja 05.01.2021. a taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ja kaebuse täiendamiseks.
6.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. mai 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Asjaolud, menetluse käik ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla 25.10.2019. a käskkirjaga nr 6-1/1324 otsustati kohaldada Xi suhtes alates 25.10.2019. a ohutuse tagamiseks ning õigusrikkumiste toimepanemise võimaluse takistamiseks järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist.
Tartu Vangla otsustas 28.11.2019. a protokolli kohaselt jätkata kinnipeetav Xi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna meetmete lõpetamine oleks ennatlik, sest kinnipeetava käitumine ei anna alust olla vanglal veendunud tema ohutuses. Tartu Vangla otsustas 27.12.2019. a protokolli kohaselt jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist Xi suhtes, kuna kinnipeetav jätkuvalt allumatu, on pannud toime uusi rikkumisi. Tartu Vangla 06.01.2020. a käskkirjaga nr 6-1/23 otsustati kohaldada Xi suhtes täiendavalt isiklike esemete kasutamise keelamist, et minimaliseerida võimalust teiste isikute õigushüvede riivamiseks. Meede takistab kinnipeetaval võimalust kasutada ründeks kambris olevaid isiklikke esemeid ning keelatud ja ründamiseks kohandatud esemeid peita.
2.Tartu Vangla otsustas 31.01.2020. a protokolli kohaselt jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist Xi suhtes, kuna puudub alus arvata, et oht oleks möödunud. Abinõusid rakendatakse seni, kuni vangla jõuab veendumusele, et kinnipeetava käitumisest tulenev oht on ära langenud. Tartu Vangla otsustas 27.02.2020. a protokolli kohaselt jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist Xi suhtes, sest kinnipeetavast tulenev oht on jätkuvalt aktuaalne. X esitas 28.02.2020 vaide reg nr 1-11/143-1 Tartu Vangla 31.01.2020. a protokollile, millega otsustati jätkata tema lukustatud kambris hoidmist. X esitas 11.03.2020 vaide reg nr 1-11/172-1 Tartu Vangla 27.02.2020. a protokollile, millega vangla pikendas tema lukustatud kambris hoidmist ning asjade keelamist. Vaides nimetab kinnipeetav nii vangla 25.10.2019. a käskkirja nr 6-1/1324 kui 06.01.2020. a käskkirja nr 61/23.
3.Tartu Vangla jättis 25.03.2020. a vaideotsusega nr 1-11/143-2, 1-11/172-2 Xi vaided nr 111/143-1 ja nr 1-11/172-1 rahuldamata. Vangla tõlgendas Xi vaideid selliselt, et vaided on suunatud 25.10.2019. a käskkirja nr 6-1/1324 ja 06.01.2020. a käskkirja nr 6-1/23 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisele alates 31.01.2020.
4.X esitas 26.03.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mille kohaselt hoitakse kaebajat Tartu Vanglas lukustatud kambris alates 25.10.2019. a. Kaebaja on varasemalt kohtu poole pöördunud kaebustega – haldusasjad nr 3-20-64 ja 3-20-435. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla teinud 25.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/143-2, 1-11/172-2, millega jättis rahuldamata kaebaja vaided protokollide nr 31.01.2020 ja 27.02.2020 kohta. Protokollidega pikendati kaebaja lukustatud kambris hoidmist. Kaebaja taotleb protokollide ja vaideotsuse tühistamist ning palub riigilõivu tasumisest vabastamist.
5.Tartu Halduskohus võttis 29.06.2020. a Xi kaebuse Tartu Vangla 31.01.2020. a ja 27.02. 2020. a protokollide ning 25.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/143-2, 1-11/172-2 tühistamiseks halduskohtu menetlusse ja vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumisest.
6.Tartu Vangla esitas vastustajana 27.07.2020. a vastuse kaebusele (tl 58), mille kohaselt hinnati nii 31.01.2020. a kui 27.02.2020. a taas täiendavate julgeolekuabinõude ja kohaldatud meetmete jätkuva kohaldamise vajalikkust. Üksuse juhi hinnangul ei olnud mõlemal hindamisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused ära langenud, mistõttu otsustati jätkata kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.
Tartu Vangla on vastuses seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine oli õiguspärane ja põhjendatud. Kuna vanglal puudus veendumus, et kaebajast tulenenud oht on ära langenud, siis puudus ka alus 25.10.2019. a käskkirja nr 6-1/1324 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jääb 31.01.2020. a ja 27.02.2020. a protokollides ning 25.03.2020. a vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata. Tartu Vangla palub vaideotsuses toodud seisukohti käsitleda vastuväidetena esitatud kaebusele. Kuna kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses täiendavaid asjaolusid ega vastuväiteid esitanud, siis ei ole Tartu Vanglal vaidlustatud protokollides ja vaideotsuses kajastatule midagi lisada.
7.Tartu Halduskohus peatas 28.07.2020. a määrusega haldusasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-20-64.
8.Taru Halduskohus rahuldas 19.01.2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-64 Xi kaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Vangla 28.11.2019. a ja 27.12.2019. a otsused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega jätkamise kohta ning 02.03.2020. a vaideotsuse nr1-11/742. Tartu Ringkonnakohus jättis 31.08.2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-64 Xi ja Tartu Vangla apellatsioonkaebused rahuldamata. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-64 jõustus 16.12.2021. a Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega.
9.Tartu Halduskohus uuendas 14.01.2022. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse ja määratles 28.02.2022. a haldusasja läbivaatamise vormina kirjaliku menetluse. Kohtu põhjendused
10.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Kohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et vaidlusalused vangla 31.01.2020. a ja 27.02.2022. a protokollid on käsitatavad haldusaktidena, millele on lubatav tühistamiskaebuse esitamine (tl 55-56).
12.Vangistusseaduse (VangS) 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, s.h täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (RKHK 25.09.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-49-06, p 11). Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, s.h kinnipeetavate julgeolekut. Julgeolekuabinõu kohaldamise üldalus on sätestatud VangS § 69 lg-s 1, mille kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.
13.Kohtupraktikas on sedastatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib
olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12 ja seal viidatud kohtulahend). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (RKHK 06.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Kohus ei saa ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist (RKHKo 13.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16).
14.Täiendavad julgeolekuabinõud on erakorralised meetmed, mille kohaldamine on lubatud üksnes ohuolukorras ja tuleb ohuolukorra möödudes viivitamatult lõpetada (VangS § 69 lg 3). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse esinemises veendumiseks peab vangla hindama faktilisi asjaolusid ning vajadusel koguma tõendeid faktiliste asjaolude kindlaks tegemiseks. Kuigi nendele asjaoludele saab tugineda ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kaalutlusotsuse tegemisel, siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse tuvastamisel ei teosta vangla kaalutlusõigust ega saa otsustada aluse esinemise üle otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt. Vastavalt ei saa täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse tuvastamise osas kohaldada HKMS § 158 lg-t 3 ega lähtuda selles sätestatud kohtuliku kontrolli piirangust. Sama ilmneb selgesti ka VangS § 69 lg-st 3, mille kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHK 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10 17, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine abinõude kohaldamise aluse äralangemisel on kohustuslik ning siinkohal kaalutlusõigus puudub. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (RKHK 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 21).
15.Kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega piirati oluliselt kaebaja õigusi (tl 7-9, 13-15, 17, 18). Selline otsustus ei saa kehtida muutumatuna tähtajatult. Meetmete kohaldamisel nende mõju ajas kumuleerub, mistõttu tuleb nii meetmete kohaldamist aluse esinemist, kui ka meetme kohaldamisel kaebaja õiguste piiramise põhjendatust jätkuvalt hinnata.
16.Tartu Vangla 25.10.2019. a käskkirjas nr 6-1/1324 on vangla määratlenud, et meetmeid kohaldatakse, kuni kaebaja käitumisest ei tulene enam ohtu kaaskinnipeetavatele, kohaldamise aluse äralangemisel lõpetatakse meetmete kohaldamine kohe, kuid kindlasti vaadatakse meetmete jätkamise vajalikkus üle hiljemalt 2019. aasta 48. nädalal (tl 8).
17.31.01.2020. a protokolli kohaselt vaadatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus üle hiljemalt 2020. aasta 9. nädalal ja 27.02.2020. a protokolli kohaselt vaadatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus üle hiljemalt 2020. aasta 14. nädalal (tl 17p, 18p).
18.Halduskohtu arusaamisel on viidatud käskkirjas ja protokollides sätestatud meetmete vajalikkuse hindamise tähtaeg selliselt, et sellega määratles vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise maksimaalse kestuse.
19.Seega on vaidlustatud protokollidel (tl 17, 18), millega jätkati kaebaja suhtes meetmete kohaldamist otsene mõju kaebaja õigustele, kuna nendega pikendati kaebaja õigusi piiravate
meetme kehtivust. Protokollid vastavad seega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti mõistele. Protokollide regulatiivset toimet ei muuda olematuks asjaolu, et vastustaja ise ei ole neid haldusaktideks pidanud, sest protokollid ei sisalda näiteks vaidlustamisviidet. (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021. a otsus haldusasja nr 3-20-64, pd 18-19)
20.Kohtute menetluses olnud haldusasjas nr 3-20-64 olid poolteks käesoleva kohtuasja kaebaja ja vastustaja. Järelikult on neile teada jõustunud kohtuotsus kohtuasjas nr 3-20-64.
21.Taru Halduskohtu 19.01.2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-64 ja Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021. a otsusega samas kohtuasjas on tõendatud, et Xi kaebus Tartu Vangla 25.10.2019. a käskkirjale ja 28.11.2019. a ja 27.12.2019. a protokollidele täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks rahuldati osaliselt ja tühistati Tartu Vangla 28.11.2019. a ja 27.12.2019. a otsused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega jätkamise kohta ning 02.03.2020. a vaideotsus nr1-11/74-2. Seega on jõustunud kohtuotsustega {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=297577705, 29.03.2022} tõendatud, et jätkuvalt kehtib haldusaktina Tartu Vangla 25.10.2019. a käskkiri, millega käesoleva kohtuasja valguses esmaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja mille kohaldamist jätkati käesolevas asjas vaidluse esemeks olevate 31.01.2020. a ja 27.02.2020. a protokollidena vormistatud haldusaktidega.
21.1.Jõustunud kohtuotsusega on aga tühistatud nimetatud käskkirja järgselt koostatud esimesed kaks protokolli kui õigusvastased, sest kohtute hinnangul ei olnud mõnedele arvesse võetud asjaoludele vastustaja omistanud kohast kaalu ja tähendust, vastustaja ei küsinud haldusmenetluses arsti arvamust ja kaebajat ei kuulatud ära.
21.2.Jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei saanud kohtud välistada eksimuste mõju tehtud otsustele ja puuduvad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 sätestatud alused jätta I ja II protokoll tühistamata.
22.Nagu eelnevalt osundatud, tulenevalt VangS § 69 lg-st 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
23.Tartu Vangla 06.01.2020. a käskkirjaga (I kd, tl 13-15) on tõendatud, et kaebajale keelati isiklikud asjad vahetul põhjusel, et 06.01.2020. a andis kaebaja inspektor-kontaktisikule teada kavatsusest rünnata žiletiga, kas teda või esimest isikut, kes kaebaja kambri uksest siseneb. Tartu Vangla 25.02.2020. a vaideotsuse (tl 42-44) kohaselt on kaebaja vaie käskkirjale rahuldamata jäetud.
24.Kohtute Infosüsteemi andmetel jäeti Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-556 rahuldamata kaebaja kaebus Tartu Vangla 05.02.2020. a käskkirja nr 6-2/113 (tl 61-63) tühistamiseks, millega määrati Xile distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäevane kartserisse paigutamine Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1. süülise rikkumise eest. Kohtuotsuse ja nimetatud käskkirja kohaselt, samuti distsiplinaarmenetluse ajendiks oleva inspektor-kontaktisik Haneli Rammo 06.01.2020. a ettekande kohaselt (tl 59) ütles X inspektor-kontaktisikule 06.01.2020 kella 10:35 paiku distsiplinaarmenetluse algatamise teatiste tutvustamise käigus, et järgmine kord, kui inspektor-kontaktisik siit uksest sisse tuleb, siis võtab kinnipeetav žileti ja ründab. Samuti, distsiplinaarmenetluse ajendiks oleva vanemvalvur Sander Siniaasa 07.01.2020. a ettekande kohaselt (tl 60) 06.01.2020 kella 13:48 paiku kinnipeetava teise kambrisse
paigutamise käigus ajal, mil valvur Johannes-Markus Boikov ja vanemvalvur S. Siniaas teostasid Xi täielikku läbiotsimist, ütles kinnipeetav vanemvalvurile, et kinnipeetava kontaktisik oli kinnipeetavast valesti aru saanud ja kinnipeetav ei mõelnud žiletiga rünnata mitte esimest ametnikku, kes tema kambrisse tuleb, vaid ainult ettekande koostanud vanemvalvur Sander Siniaasa.
25.Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-556 ei ole küll käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks jõustunud, kuid kohtuotsusega on vaatamata sellele üheselt tõendatud, et Tartu Vangla 05.02.2020. a käskkirja nr 6-2/113 puhul oli tegemist kehtiva haldusaktiga HMS § 61 mõttes, sest selle haldusakti puhul on kehtivuse eeldused täidetud. Kohtule arusaadavalt on kaebaja käskkirjaga pandud kohustuse, kanda ära 10 päevane arest, täitnud.
26.Neil asjaoludel loeb kohus käesoleva kohtuasja kontekstis tõendatuks Tartu Vangla 25.10.2019. a käskkirja ja 27.12.2019. a protokolli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks järgselt sellise distsipliinirikkumise toimepanemise, mis on ilmselgeks ajendiks kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks 31.01.2020. a protokolliga.
27.Kohus märgib seetõttu esimese vahemärkusena vastuseks kaebajale, et viimati käsitletud faktilistel asjaoludel on Tartu Vangla 06.01.2020. a käskkirjaga (I kd, tl 13-15) tõendatud asjaoludel välistatud vastustaja 31.01.2020. a protokolli kui haldusakti (tl 17) tühistamine, sest tõendatud on, et kaebaja oli 31.01.2020. a seisuga isikuks, keda on alust pidada ohtlikuks teistele isikutele ja vangla julgeolekule tervikuna. Kaebaja on 26.02.2020. a vaides (tl 19) esitanud omapoolse nägemuse ähvardamise ja žiletiga ründamise tõenäosuse kohta. Kohus on seisukohal, et see nägemus on ümberlükatud kaebaja distsiplinaarkorras karistamise menetluse tulemusel tehtud käskkirjaga ja 06.01.2020. a käskkirjaga.
28.Kohus on seisukohal, et 31.01.2020. a protokolli andmise menetluses saab lugeda järgituks ka kaebaja ära kuulamise kohustuse täitmise vastustaja poolt.
28.1.Kaebaja vaidena pealkirjastatud 06.01.2020. a omakäelises seletuses (tl 16) on kaebaja saanud esitada omapoolse seisukoha seoses kavandatava täiendatavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.
28.2.Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-556, millega jäeti rahuldamata kaebaja kaebus Tartu Vangla 05.02.2020. a käskkirja nr 6-2/113 tühistamiseks, loeb kohus samuti tagatuks kaebajale ära kuulamisõiguse tagamise seoses 06.01.2020. a sündmustega, mis päädisid ühelt poolt kaebaja distsipliinirikkumise eest karistamisega ja teisalt 31.01.2020. a protokolliga täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise. Ära kuulamise õigust reguleeriva VangS § 64 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval õigus distsiplinaarmenetluses anda selgitusi. Kuna Tartu Halduskohtu 30.09.2021. a otsusega haldusasjas nr 3-20-556 jäeti rahuldamata kaebaja kaebus seonduvalt 06.01.2020. a sündmustega, siis loeb kohus kohtuotsuse alusel tõendatuks ka kaebajale selgituste andmise õiguse tagamise käesolevas menetluses.
29.Neil asjaoludel jääb kaebus 31.01.2020. a protokolli tühistamiseks ja vaideotsuse selles osas tühistamiseks rahuldamata, kuna kaebaja õiguste rikkumine ei ole selles osas tõendatud.
30.Võrreldes Tartu Vangla 31.01.2020. a protokolli ja Tartu Vangla 27.02.2020. a protokolli (tl 18), siis on viimati nimetatud protokolli sisu valdavalt samane varasema protokolliga.
Täheldada saab küll mõningates lõikudes lausete ja lauseosade ümbertõstmist ja muutmist, kuid dokument on kohtu hinnangul koostatud suuresti copy-paste meetodil. Viimaseks deliktseks sündmuseks, millele 27.02.2020. a protokolli andes on tuginetud, on 06.01.2020. a intsident, mis oli aluseks 31.01.22020. a protokollile. Neil asjaoludel ei pea kohus võimalikuks nõustuda vangla vaideotsuses ja kaebusele esitatud vastuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt protokollis toodud inspektor-kontaktisiku ja teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti seisukohad ning üksuse juhi seisukohad meetmete kohaldamise jätkamise osas on jälgitavad ja asjakohased. Kohus ei pea viimase intsidendina 06.01.2020. a toimunud intsidenti arvesse võttes veenvaks, et kaebajast lähtuv oht vangla ametnikele ei olnud julgeolekuabinõude ülevaatamisel 27.02.2020. a veel taandunud.
31.Kaalutlusõiguse teostamata jätmine, aga ka kaalutlusõiguse teostamise jälgitavuse puudumine on vead, mis tingivad rakendatava meetme õigusvastasuse (RKHK 14.03.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 20).
32.Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebajat 27.02.2020. a protokolli menetluses ära kuulatud. Ära kuulamise õiguse tagamist tõendava tõendina saab kohtule vastustaja poolt esitatud tõenditest käsitleda üksnes kaebaja 26.02.2020. a vaiet, mis on vanglale vaidel oleva stambi kohaselt laekunud 28.02.2020. a (tl 19). Seega aga pärast 27.02.2020. a protokolli kui haldusakti andmist.
33.Õigus olla ära kuulatud on üks menetlusosalise olulisemaid õigusi haldusmenetluses. HMS § 40 lg 1 ja 2 näevad arvamuse ja vastuväidete esitamise õiguse ette nii haldusakti andmisel kui ka menetlusosalise õigusi kahjustada võiva toimingu tegemisel. Täiendavate julgeolekuabinõudega jätkamise otsustamine võib kinnipeetava õigusi kahjustada, kuna otsus võib olla tema seisukohast nii positiivne kui negatiivne. Eriti oluline on arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine siis, kui otsustamisel võetakse aluseks uusi faktilisi asjaolusid.
34.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rikub vangla 27.02.2020. a protokoll kaebaja õigusi ja kuulub tühistamisele.
35.Samadel alustel kuulub tühistamisele Tartu Vangla 25.03.2020. a vaideotsus osas, millega vangla ei rahuldanud kaebaja vaiet (tl 19-20) 27.02.2020. a protokollile.
36.Kohus jätab rahuldamata kaebaja 05.01.2021. a taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ja kaebuse täiendamiseks (tl 78-129) HKMS § 62 lg 2 ja § 49 lg 1 alusel, kuna taotlusele lisatud tõendid ei saa tõendada vaidlustatud haldusaktide andmisega seotud asjaolusid ja ka kaebuse täiendamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks seoses vaidlustatud haldusaktidega vajalik. Kohus tagastab esitatud tõendid kaebajale.
37.Pooled ei ole esitanud seaduses sätestatud korras menetluskulu taotlusi, mistõttu puudub kohtul alus menetluskulude jagamiseks. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
38.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.